Category Archives: Kelmiküla Kassijaama hoiukodus:

Vana lõpp ja uue algus

Meie kallid, umbes viis aastat kodu oodanud Pusa, Miuke ja Naina sõitsid ühtse triona jaanuaris 2025 Soome elama.

Me ei leidnud neile kolmele mitme aasta jooksul kodu, sest nad ei ole olnud “lihtsad” kassid oma inimpõlg-iseloomu, stressipissimise või raske diagnoosiga.
Kassijaama väga hea sõber aitas vahendada kolmele jaamakassile uue stardi. Mõnusas hoiukodu majas, koos inimesega, niikaua kui on vaja. Oskuse ja kogemusega ravida ning hoida.
Oleme selle eest tänulikud!
Usaldame just seda ühingut nii nagu teie usaldate meid. Uisapäisa ja ükskõik kuhu me oma hoolealuseid ei annaks mitte kunagi.
MTÜ Kelmiküla Kassijaam jääb esialgu alles. Mõtleme, kuidas edasi ja anname sellest teada. Hoiukodusse jäävad elama kolm tervisemuredega kassi: Thomas, Triiton, Leila.

Praegu aga palume kõigil meie armsatel püsiannetajatel lõpetada ülekanded meie kontole. Proovime lõpusirgel hakkama saada meile jäänud väikese varuga.

Olles ise emotsioonide keskel, ei oskagi öelda muud, kui et palun võtke vastu meie südamest tulev tänu viimase 12 aasta jooksul Kassijaama toetamise eest!
Me ei ole suutnud aidata väga palju kasse, aga kõik nad on saanud uue, parema elu ainult tänu meie sõpradele ja muidugi ka Univet loomakliiniku perele.

Aitäh! ❤️

Tegevuse lõpetamine

Mõni postitus on tõsisem kui teine.
Kui me tahaksime teha kuiva pressiteate, kõlaks see nii: “Kelmiküla Kassijaam on otsustanud lõpetada aktiivse tegevuse. Jätkatakse praegustele hoolealustele kodude otsimisega, kuid uusi kasse enam juurde ei võeta.“
Nende sõnade taga on muidugi meie emotsioonid – on kurbust, on südamevalu. Ei ole lihtne loobuda aitamisest.
Kelmiküla Kassijaama lõime jaanuaris 2013, kuid jaamakorraldajad on tegelenud tänavakassidega juba aastaid varem. See on väga pikk aeg olla loomade aitamise maailmas, südamega. Meie elud on praegu palju erinevad, kui kõik need aastad tagasi. Olles enda vastu ausad, tunnistame, et jaksame umbes poole vähem. Õhinat, tuhinat ja vaba aegagi on vähem.
Oleme proovinud leida uusi tulevasi jaamakorraldajaid, kellega krõbinad ühte kappi panna ja teatepulk ajapikku üle anda, kuid meile usaldusväärsed loomasõbrad, kellega rääkinud oleme, tunnevad umbes sama – selliseks tööks vajalikku jaksu enam ei ole.
Selguse mõtte soovime välja tuua, et kuigi on tore, kui keegi pakub end appi koristama või kasse paitama, see meie olukorda ei muuda.
Jaamakassid on meile väga kallid ja loodame igaühele neist leida parima kodu. Otsingute aeg kipub vahel olema pikk ja sellepärast ei saagi me oma väikese toa ust kohe sulgeda, vaid toimetame seal samamoodi edasi.
Siiski peame edaspidi kurbusega, kuid otsusekindlalt ütlema ära kõigile uutele abipalvetele. Ei saa küll välistada, et julgeme kodusid oodates mõnele lühiajalisemale projektile õla alla panna. Nõu ja jõuga proovime aidata nagunii.
Mõistame, kui meie püsiannetajad soovivad oma panuse suunata mõnele teisele aktiivselt tegutsevale organisatsioonile. Meil jäävad ära uute kassidega seotud kulutused. Praegustel jaamakassidel on aga samuti mitmeid tervisemuresid ja soovime neile jätkuvalt võimaldada vajalikku arstiabi: uuringuid, protseduure, ravimeid. Näiteks Naina hambaprotseduurid ja pikem ravi kliinikus tõi meile üle 400-eurose arve, mille saame oma toetajate abiga mureta tasuda.
Kui Kelmiküla Kassijaam on jõudnud verstapostini, kui meil enam väljaminekuid ei tohiks tulla, pärandame oma võimalikud varad nii pangakontol kui kassitoas edasi mõnele teisele MTÜ-le. Nii et ükski annetus, mis on mõeldud tänavakasside aitamiseks, kindlasti meie kontolt kaotsi ei lähe.
See on küll üks tõsine lugu, aga mitte päris hüvastijätukiri. Me ei kao veel pildilt ja loodame, et teiegi jääte meie sõpradeks. Kuni viimase koduleidjani. Oleme väga-väga tänulikud senise ja tulevase toetuse eest ❤️

Eriline Thomas otsib erilist kodu

Elab hoiukodus

Sir Thomas on endine Mustamäe tänavakõuts, sündinud umbes 2016. Alates 2020 aasta juulist elab ta Kassijaama hoiukodus, olles saavutanud tiitli “kõige erilisem hoiukass.”

Thomas on muidugi kass nagu kass ikka, aga tal on rodu veidrusi ja diagnoose.

Küsimus, mille üle tema hoiuinimene aeg-ajalt mõtiskleb: kas talle kunagi leidub koht tiitliga “kõige erilisem kodu.”

Thomasega koos elades peab arvestama, et tema idiopaatilise epilepsia diagnoos eeldab krampide ära hoidmiseks kaks korda päevas ravimi andmist. Thomase jaoks tähendab see hoopis seda, et vähemalt kaks korda päevas saab konservi. Pool minutit kulub konservi ja tableti kokku mätsimisele ja pool sekundit, kui see on alla limpsatud.

Rohkem aega kulub sir Thomase lõbustamiseks, sest hoiukodu ülejäänud kassidest (keda kõiki ta armastab, isegi seda, kes teda mitte) jääb müramiseks väheks. Sellpärast ostab hoiuinimene regulaarselt uusi põnevaid mänguasju ja lisab ühised mängimised lasertäpiga sprindiseanssidele. Thomasele tegelikult piisab inimese laiskadel päevadel ka laokile jäänud puidugraanulist või laualt virutatud viinamarjast, et mõned kiiremad ringid teha.
Tänutäheks meelelahutamisele lubab see loom ennast (ainult söögi ajal) igatepidi nässerdada, kammidagi ning unesegaselt võib ka kõhtu sügada või küüsi lõigata.
Vastastikusel kokkuleppel ongi elu Thomasega selline, et kaisutamiseks on teised kassid, aga tema ülesanne on iga päev erinevaid emotsioone pakkuda.
Hea fantaasiaga inimene ütleks tema kühmus selga, enesekindlat kõnnakut ja ülbet pilku jälgides, et tegu on kassiks maskeerunud maffiapealikuga.

Ka Thomase liikumisviis on kõike muud kui kassilik. Kui ta kuskilt alla hüppab, siis ei ole tal jalas vildist sussid nagu teistel kassidel, vaid kuulda on põntsadi-põnts. Joostes on kuulda tümpsadi-tümps. Korrusmajas peab ilmselt arvestama alumiste naabrite kaebustega. Tahaks teada küll, miks ta selline päntajalg on, aga kas keegi sellist mütaki-mütaki-kassi just oma doktoritöö objektiks võtab, on kahtlane.

Kuigi pehmed ei ole ka elamused, mida ta pakub hoiuinimesele magusal uneajal, püüdes osavalt kinni pahaaimamatult magavad inimjalad. Katkestamatu ööuni on tema meelest ülehinnatud, aga õnneks on need episoodid enamasti korrelatsioonis Thomasele õhtusel ajal pööratud tähelepanuga. Sõltuvad siiski ka sellest, kas täna öösel meenutasid varbad talle varblasi.

Thomasel on lisaks epilepsiale diagnoositud IBD (põletikuline sooltehaigus), mis praegu muret ei tee ja arvatavasti on tal eriarsti hinnangul ka hüperesteesia sündroom – Thomasel esineb vahel ootamatuid pöörlemisi, kui ta justkui oma saba taga ajab.

Ei ole ju midagi ületamatut? Vähemalt ühe erilise kodu jaoks ei tohiks olla, mõtlevad sir Thomas ja tema hoiuinimene lootusrikkalt.

info@kassijaam.eu

Sõbrad Sir Thomas ja Triiton

Kassijaama hoiukodu kasside Sir Thomase ja Triitoni pealtkuulatud vestlus. Thomas on Triitonist väga sisse võetud ja Triiton on nõus temaga päid kokku puksima, kõrvuti magama ja ühiseid kassiasju ajama. Mõlemal on tervisemured, mis on ravimitega kontrolli all.
Sir Thomas: Triiton, täna on nii ilus päev, kuidas sa ennast tunned?
Triiton: Ei saa kurta, aga sina?
Sir Thomas: Mul on ka kõik hästi praegu. Kuidas tervis, palju sa tablette pead sööma? Ma saan hommikul pool ja õhtul pool. Konserviga. Pole paha.
Triiton: Ma saan hommikuti kaks ja enne serveeritakse suur ports mu lemmikkonservi. Praegu mul kuskilt ei valuta (koputab sabaga vastu puidust kapiäärt).
Sir Thomas: Mis sa arvad, kas me veel kunagi siit päriskoju saame?
Triiton: Mina ei usu, et mina saan. Keegi ei oska ennustada, kuidas mul läheb ja ma ei tahaks kuskile minna. Olen siin juba nii kaua olnud ja usaldan ainult oma hoiuinimest.
Sir Thomas: Mina võiks ju täitsa kolida, kui keegi on nõus mulle tablette andma, selleks läheb vaid üks sekund, ma luban. Mine tea, võib-olla ühel päeval pole enam vajagi. Ma tahaksin hirmsasti joosta ja hüpata, nii et ruumi võiks olla. Ja seda luban ka, et ma võin inimese päevas mitu korda naerma ajada. Ma lihtsalt olen nii eriline.
Triiton: Olen nõus, et sa oled natuke koomiline. Lähme teeme haleda näo pähe ja vaatame, kas saame äkki natuke lisakonservi.
DSC_0985

Sir Thomase uus mure

Võtab ikka mõtlikuks küll, kui oled muidu rõõmus ja kraps, aga järjekordne haigus välja lööb.
Aprilli alguses nägi sir Thomase hoiuinimene pealt kahte tugevat krambihoogu. Praeguseks on meil Erivet kliinikus konsultatsioonil käidud ja esmane kahtlus on idiopaatilisele epilepsiale. Videote põhjal sai Thomas ravimid juba varem ja uusi hoogusid pole seni lisaks tulnud. Hea seegi.
Thomasele on õnneks lihtne kaks korda päevas tabletti anda – natukese konserviga läheb sekund ja lõmpsti.
Et välistada degeneratiivsed, põletikulised ja kasvajalised põhjused, ootab kassi ees MRT uuring, mis on väga kallis – umbes 500 eurot.
Kuna väljaminekud Kassijaama kontolt on jätkuvalt mitu korda suuremad kui sissetulekud, siis jätsime uuringu esialgu ootele, aga leidus üks hea inimene, kes vajaliku summa Thomase heaks annetas. Suur aitäh!
Sir Thomas on vaatamata haigusele jätkuvalt väga lustlik ja vahva kassipoiss. Armastab pallimänge, laualt viinamarju varastada, joosta, teisi kasse, kammimist ja üle kõige konservi.
Kindlasti on talle nüüd veel raskem kodu leida, aga imesid ju juhtub, eks.
Lisatud on ka video ühest krambihoost. Hoiatus – selle vaatamine võib olla häiriv.

Sir Thomas on valmis kolima

Sir Thomas annab teada, et võiks nüüd küll juba hoiukodust päriskoju kolida.
Thomas on igas mõttes kosunud. Haigusest pole praegu jälgegi ja vatsake muutub samuti aina ümaramaks.
Thomase elu mõte on jõuda õigel ajal kööki ja kindlustada, et ükski maitsev asi tema kausist mööda ei satu.
Kuigi ta pilk, olek ja kõnnak oleks justkui karmi maffiapealiku oma, armastab ta leebelt pealetükkivalt teisi kasse ja inimest natuke ikka ka. Sir Thomast saab kõhu ja lõua alt alt sügada, nurrgi hakkab tööle. Saab korraks süllegi võtta, aga kõrvale pikutama tuleb ta harva.
Igaõhtust mänguaega ootab ta aga väga ja teeb hüpates saltosid nagu hästi treenitud, kuid enam mitte võistlev sportvõimleja.
Endisel Mustamäe tänavapoisil Thomasel on kõik protseduurid tehtud, vanust umbes viis aastat.
Elu koos sir Thomasega ei ole kunagi igav!
Kontakt: info@kassijaam.eu

Söör Thomase head uudised

Kirjutasime hiljuti, et söör Thomast sai lümfoomi diagnoosi. Tegime suures mures sellest ka postituse ning saime paljudelt Kassijaama sõpradelt tuge ja lootust.
Nüüdseks on meil on häid uudiseid! Jõuluajale kohaselt on sündinud justkui väike ime ja söör Thomase tuleviku kohalt on kadunud tumedad pilved – tal siiski ei ole seda rasket haigust!
Thomasel on uus diagnoos – lümfoplasmatsütaarne enteriit ehk üks IBD (põletikuline soolehaigus) vorm.
Kassile tehti pärast esmast lümfoomi diagnoosi laparotoomia, mille käigus võeti biopsiad mitmest kohast ja seejärel neid analüüsiti laboris. Lisaks esmastele tulemustele tellisime juurde veel analüüse, mis lõpptulemusena välistasid algava kasvajalise muutuse ning kinnitasid põletikku.
Praeguseks teame, et selline olukord diagnoosimisel võib juhtuda, kuna tsütoloogia põhjal on väga keeruline eristada lümfoomi ja IBDd.
Oleme küsinud ja saanud selgitusi, et võttes proove soolestikuga seotud lümfoidkoest, siis rasviku sees olevad lümfoblastid võivad paratamatult sattuda nõela. Lümfoblastid on rasvikus nii IBD kui ka lümfoomi puhul (aga mitte tervel loomal).
Thomas tunneb end hetkel nii hästi, et veterinaari hinnangul peab tema tervist vaid tähelepanelikult jälgima ja otsest ravi peale sobiva dieettoidu ta praegu ei vajagi.
Mis veel juhtus: kuna Thomase haavaga pidi iga päev tegelema, siis ta (ise küll peadpidi konservikausis olles) nii hästi harjus sellega, et on muutunud oma hoiuinimese vastu palju leplikumaks. Nüüd lubab ta end ka sülle võtta ja kallistada
Suur-suur tänu kõigile, kes söör Thomase jaoks annetasid ja head soovid teele saatsid. Laekumisi oli kokku 840 eurot. Senised arved on tasutud summas 529,45 ja viimaste uuringute arve on veel tulemata.
Julgeme jälle öelda – maailma vahvaim söör Thomas otsib kodu!

Söör Thomase haigus

Abipalve Kassijaama sõpradele ja teavitus Thomase haigusest

Kui ühel hetkel on kõik hästi ja teisel kõik halvasti ning mure halvab, siis kas te tulete meile appi?

Söör Thomas, hoiukodus elav Mustamäe tänavatelt sellel suvel leitud kass, sai lümfoomi diagnoosi (acute lymhoblastic lymphoma). Thomast ootab ees operatsioon, et selgitada välja selle pahaloomulise kasvaja tüüp ja alustada õige keemiaraviga. Ilma selleta ei ole Thomase eluiga enam kuigi pikk. Ka koos raviga on raske prognoosida, aga kindlasti aitab see Thomasel senist elukvaliteeti säilitada ja seda pikemalt, kui ravita jättes.
Diagnoosini viis Thomase oksendamine, mille põhjuse uurimiseks tehti talle ultraheliuuring. Seal leiti, et soolte vahel olevad lümfisõlmed on suurenenud ja peennõela proovid saadeti laborisse.

Arutasime jaamakorraldajatega meie võimalusi ja otsustasime, et raha taha Thomase edasine saatus jääda ei tohi.
Operatsiooni ja uuringute maksumus võib olla 500 euro ringis, sellele järgneb keemiateraapia ehk uued regulaarsed arved.

Thomas on alles neli kuud saanud tubast elu nautida. On ääretult kurb, et tema õnn sai nii suure löögi, aga me ei päästa kasse selleks, et lasta neil hääbuda. Me peame proovima ravida, et Thomas saaks jätkata pallirallisid, sõber Triitoniga peade puksimist, konserviahnitsemist, kõht püsti magamist ja paisessioone.

Esimeste arvetega saame me hakkama. Me oleme proovinud majandada nii, et meil oleks väike varu. Et saaksime iga hoolealuse kliinikusse saata ja toitu tellida teadmisega, et me ei jää võlgu.
Kuna muutunud maailmas on ära jäänud mitmed laadad ja meie rändkohvikud, meie toetajate võimalused on vähenenud, on see kõik mõjutanud ka jaamakasside kontot. Oleme seni võtnud julgelt vastu iga uue kassi. Meile küll palju ei mahu ja seetõttu ei ole me saanud suurelt aidata. Samas oleme lisaks igapäevaarvetele nö kulisside taga aidanud tasuda mitmeid kliinikuarveid, kui meilt on selleks abi palutud.
Aga nüüd… Nüüd on tunne, et kui Thomase tulevased arved hammustavad meie varudest suure tüki, siis jääb meile lisaks murele tema tervise pärast ka mure hakkama saamise pärast.
See, kuidas me edasi julgeme tegutseda, sõltub Kassijaama sõpradest.

Oleme jätkuvalt ja südamest tänulikud kõigile senistele toetajatele ❤️ Usume, et te ei kao kuhugi ja tänu teile saame aidata kõiki juba olemasolevaid koduootel jaamakasse.

Plaanime söör Thomase käpakäigu ja tema arvetega teid kursis hoida enamasti meie Facebooki lehekülje vahendusel. Kui sa arvad, et saad tulevikus teha ülekande Thomase ja teiste toetuseks, siis võid kasutada näiteks “hoolin” reaktsiooni sellele postitusele või jätta oma kommentaar.
Usume ka mõtte jõusse. Palun looda koos meiega, et Thomas saab olla veel kaua 🙏

Jaamakasse saab toetada ülekandega või ka sularahas annetusega Solarise toidupoe juures asuvas annetuskasti.

IBAN: EE922200221056771719
Saaja: MTÜ Kelmiküla Kassijaam

Kontakt: info@kassijaam.eu
Pildil on söör Thomas kliinikus uuringuid ootamas

DSC_0962

Kiri söör Thomasele

Kallis hoiukass söör Thomas
Palun tea, et ma sooviksin väga sind endale jätta. Kuid kui ma seda teeksin, siis ma ei saaks enam teisi aidata, sest selle hoiukodu kassitasakaal on habras ja liiga palju on liiga palju mitte mulle, aga neile teistele, kes siin juba enne elavad.
Thomas. Ma leian alati igas kassis selle erilise üles, aga sinus on seda palju.
See, kuidas sa ei luba end puutuda, aga kui ma konservijagamise ajal teiste kasside vahel seda selja tagant teen, siis see ei loe. Siis sa lubad end paitada, kammida, sügada. Nurrud ja lubad peaaegu et kallistada. Oled mulle õpetanud, et paikäsi ei pea tulema näo eest, aga paikäsi on siiski hea.
See, kuidas sa armastad teisi kasse siin. Eriti Triitonit, kellega külg-külje kõrval liikuda ja pead kokku puksida, igal väiksemalgi võimalusel. Ka teised viis on sulle sümpaatsed, isegi kui mõnele oled sina tüütu.
See, kuidas sa tuled mulle esimesena uksele vastu ja kuidas sa jooksed minu või kasside kannul. Põntsadi-põntsadi. Las need teised siin sahistavad susse, aga sinu sammu on nii toredasti kuulda.
See, kuidas su saba, mis pikalt oli sorgus, käib nüüd võnkadi-võnkadi, kui teised kassid on lähedal. Natuke nagu koeral, aga naljakalt, kassi moodi.
See, kuidas sa pikutad esikäpad sirgelt ees või magad kõht ülespoole. Kas sa tänaval tegid ka nii? Ei usu.
See, kuidas sa võid lõputult pallidega mängida ja ootad alati ka meie ühiseid mänge.
See, kuidas su nägu on natuke omamoodi. Lühike koon, võimas pea. Pilk, mis väljendab selgelt su tuju, aga mitte su mõtteid.
Ma armastan seda, et oled mu heatujukass. On võimatu kokku lugeda, mitu korda päevas ma sinu pärast muigan, naeratan, naeran.
Jään katsetama ka neid näo poolt paisid, tühja neist kriimudest mu kätel.
Kallis söör Thomas Mustamäelt. Ma ei saa sind endale jätta. Aga ma tahaksin väga leida sulle sellise kodu, kes hakkab kalliks pidama kõike seda sinus ja veel palju muud. Sind ei tohi enam kunagi tänavale lasta ja sinu eest peab hoolitsema nagu pereliikme eest.
Lootes ja uskudes
Sinu hoiuinimene

Serõi silmamure

Räägime üle pika aja jälle Serõist.
Ta on kass vanuses 9-10 aastat, kes elab tänavatel vähemalt viimased 8 aastat, aga saab peavarju ühe Põhja-Tallinna kortermaja soojas keldris. Tema söögipoolise eest hoolitsetakse paremini kui mõnel kodukassil ja ega Serõi oma elu üle väga kurta seni ei saanud, kuigi kodu tal ei ole.
Hiljuti saime tema toitjalt pensionäriproualt teada, et Serõi silm on haige. Kohe pärast seda, kui ta ajutiselt Kassijaama tõime, saime vabaks jäänud vastuvõtuaja dr Andžela Lehtla juures PetCity kliinikus.
Mida saime teada: silmaprobleemi tõenäolisemaks põhjuseks on FIV nakkusest tingitud silma soonkesta põletik/uveiit ja selle tüsistusena tekkinud silmarõhu tõus ehk glaukoom.
Kontrolliti ka Serõi vere maksa-, neeru- ja põletikunäitajaid, mis kõik olid korras.
Planeerime arsti soovitusel haige silma eemaldamist. Praegu elab Serõi keldris edasi ja saab silmatilku.
Ka tema hammaste olukord vajab tulevikus tegelemist.
Lootust sellisele kassile kodu leida on väike, aga pärast operatsiooni silm igapäevast ravimist enam ei vaja. Siis vaatame ka, kuidas sujub elu Kassijaamas puuris ja väikeses toas.
Serõi armastab omale tuttavaid inimesi väga ja on nendega päris sõbralik härrasmees. Ka võõral jaamakorraldajal lubab ta endale pai teha ning ootamatult leplik ja tubli oli ta ka loomaarsti vastuvõtul.
Kirjutame Serõist kindlasti jälle, kui tema protseduuridega edasi läheme. Lihtsalt loodame, et keegi tahab just teda aidata, pakkudes keldripesade asemele päris oma tugitooli ja kõike vajalikku hoolitsust.
Serõi on kastreeritud, kiibistatud, vaktsineeritud ja saab regulaarselt parasiiditõrjed.
Serõi tervisemuredega tegelemine ei ole odav. Täname kõiki Kassijaama toetajaid, et saame talle vajalikku abi pakkuda.
Kontakt: info@kassijaam.eu