Category Archives: Kelmiküla kassijaamas:

Jama jaamas ehk Juunior vajab uut kohta

Endine tänavakass Juunior tõi endaga kaasa rõõmu, et saime teda aidata sooja tuppa võttes. Tõi aga ka palju muresid, millega peame toime tulema.

Juunior on noor, napilt alla aasta. Julge, asjalik, uudishimulik, isepäine. Kui ta oleks inimene, oleks ta igale poole nina toppiv ja asju korraldav ülemus. Meiega sõbralik, aga mitte kleepuv. Vahel tuleb tal Tuju ja siis ei ole sõbralik ka.
Kui Juunior Kassijaama saabus, selgus, et tal on kõht korrast ära. Hakkasime jälgima, toetama, analüüsima, ravima. Toimus ka operatsioon, kus ta kõhuõõnt uuriti.
Praeguseks teame, et tal on kaasasündinud kõhunäärme hüperplaasia. Tal on olnud krooniline sooltepõletik ja üldse tundlik soolestik. Kõik see võib kõlada kassisoovijale üsna hirmuäratavalt, aga tema tervise pärast me enam praktiliselt ei muretse. Kõht on püsinud korras, viimasel ajal ka ilma eritoiduta ja tabletiandmine hakkab tasapisi harvenema. Jälgimiseks oleme pidanud teda kuude kaupa hoidma puuris, kust ta saab vabaks, kui jaamakorraldajad kohal on.
Viimasel ajal on Juunior saanud rohkem vabadust, mis on aga lõppenud nüüdseks sellega, et vabadus on läbi. Miks?
Ta avastas Krämpsu. Juunior oleks nagu koolikiusaja ja Krämpsu kiusatav. Pahatahtlikke tempe ta ei organiseeri, aga Krämpsul liikuda ei luba. Jälitab. Jõllitab. Kui Krämpsu tahab kohta vahetada, ründab. Mitte päris kogu aeg, aga piisavalt palju, et seda ei kannata välja ei meie ega Krämpsu närvid. Juunior läheb puuri tagasi ja meil on kõigi ja kõige pärast kurb meel.
Krämpsu on hakanud valesti pissima, saanud põieprobleemid ja õhk Kassijaamas on pingeid täis. Meil on ju ainult üks väike tuba ja ainus võimalus kasse eraldada on hoida neid puuris.
Kassijaamal on nimekiri kassidest, kes ootavad aitamist, aga tundub võimatu, et saame sellisesse olukorda tuua muudatuse ehk uue stressi lisada.

Kõige suurem abi oleks, kui leiaksime kiusajale kodu või hoiukodu, kus ei oleks teisi kasse. Me teame küll, et Vareenik on tema mõttekaaslane ja maadluspartner, aga üheksa kassi kümnest talle ei meeldi, nii et katsetada pole mõistlik.
Juunior vajab tabletiandmist (lootus ja plaan on, et see lõpeb), kuid sellega on ülilihtne. Suu lahti ja ei mingit põtkimist. Välja arvatud kui on Tuju, aga see läheb mööda.
Kui kellelegi meeldiks kass, kellel on silmis väike kuratlik säde, või ehk pehmemalt öeldes riukalik tuluke, oleks Juunior just õige valik. Teda saab paitada, kallistada ja sülle võtta ka. Ja kellel meist ei oleks Tujusid, eks.
Juunior on kastreeritud, kiibistatud, vaktsineeritud.

Juunior vajab väga-väga kodu või hoiukodu.
Palun aita, kasvõi seda postitust jagades.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Krämpsu otsib uut kodu

Kassijaamas toimus kassivahetus.
 
Mäletate Krämpsut? Tema on nüüd meie juures tagasi ja otsib uut kodu.
Mäletate Tähnit? Tema on nüüd kodus. Seal, kus enne Krämpsu oli.
See ei ole vist päris tavaline, et koju läinud kass tagasi tuleb ja samas sinna südamerahuga uus kass saadetakse. Meie aga otsustasime nii teha, sest selline lahendus tundus kõige õigem.
Krämpsu oli oma kodus umbes poolteist aastat ja olime ikka suhtluses, kuidas karvikul käpad käivad. Tema perenaine ei kurtnud kunagi, aga kuulsime sellest, et Krämpsu ei ole grammigi sõbralikumaks muutunud ja pere lapsed ei ole vaatamata jätkuvale proovimisele saanud teda puudutada, ilma et käpaga saaksid.
Kodul ei olnud ootusi kassi imeliseks muutumiseks, aga ajapikku saime kirju vahetades ning kokkugi saades ühiselt aru, et niimoodi elades ei ole keegi õnnelik. Me ei osanud aimata, et Krämpsule ei meeldi lapsed ja pere küll leppis sellega, et neil ongi selline kass, aga meel ei olnud rõõmus kellelgi.
Saime teada, et Krämpsu oli oma kodus väga uudishimulik ja temaga koos elades on täiskasvanud inimesel väga põnev ühe kassi maailma jälgida.
Tundub nii, et Krämpsu eelistus kooseluks oleks hoopis meesterahvas. Aga igal juhul meeldiks talle rahulik keskkond ja mitte väga palju muutuv elurütm.
Kontrollisime ka Krämpsu tervist. Üks hammas vajab eemaldamist (saab peagi korda), aga muidu on Krämpsu tubli ja terve poiss.
Kui Krämpsu tuli tagasi, jäime teda jälgima, kas ta saab vanade ja uute kaaslaste keskel hakkama. Saab küll. Ei läinud kaua aega, kui Krämps leidis üles kõik oma endised lemmikkohad. Sööb ja liigub ringi ning vehib suleridva peale käpaga nagu ennegi. Mõningast urisemist on Vareenikuga.
 
Kuna Krämpsu endine kodu oli nüüd ilma kassita ja Kassijaama kassid ilma koduta, siis toimuski kassivahetus ja meie armas rullike Tähni läks kodust elu proovima. Praeguseks teame, et nii jääbki. Tähni on silmnähtavalt õnnelik nurruloom ja tema kõige tavalisem asend on “süga mind nüüd ja kohe.” Lapsed saavad teha “terepai” ja “headaegapai” ning Tähnile sobib väga olla üksik kass ning saada kogu tähelepanu ainult endale. Samuti vajab Tähnirull kaalulangetamist, mida on kodustes tingimustes võimalik korraldada.
 
Ei saa öelda, et see on üks tore lugu. Krämpsu perenaise südamesse jäi mõra ja ka meie ei saa kunagi olla rahul, kui üks kass jääb kodust ilma.
Oleme siiski kindlad, et nii oli õige käituda.
Hakkame nüüd Krämpsule uut kodu otsima, olles kogemuse võrra rikkamad.
Samas rõõmustame väga Tähni üle, kes enne kojujõudmist elas neli aastat tänaval ja vaid mõni kuu Kassijaamas.

 

Kontakt; info@kassijaam.eu

Ära anda kolm kassipoega Spette, Tille ja Frode.

Ära anda kassipojad.
Üks kõige tavalisemaid pealkirju kevadest sügiseni, mida kümneid kordi lugedes võib hetkeks unustada, et iga kuulutuse taga on väike elusolend. Oma iseloomu, vigurite ja vimkadega. Oma saatuse ja lootusega.
Meie tahame ära anda Spette, Tille ja Frode. Ära anda ainult sama hoolivasse kodusse nagu on nende praegune hoiukodu, kus nad on terveks ravitud herpesviirusest, saanud parasiiditõrjed, kiibid ja esimesed vaktsiinid. Neist on kasvanud sõbralikud ja toredad kassipoisid.
Tille mustvalgelaiguline kasukas oli alguses haiguse tõttu räsitud, aga nüüd on välja tulnud täitsa eriline, maskiga ja läbikumava triibuga kostüüm 
Frode karv on aga natuke lokkis ning Spette on nii rõõmsalt püsimatu, et pildile saamisega on tükk tegemist.
Panime neile sünnipäevaks 21.mai. Kuna kolmiku emal ei olnud kodu, siis sündisid nad koledates tingimustes soojaveetrassi juures ühe loomakliiniku taga. Õnneks ei jäänud nad märkamata ja nüüd vajame veel rohkem õnne, et mustad Spette ja Frode ning mustvalge Tille leiaksid päriskodud!


info@kassijaam.eu

Kassipoisid Spette ja Tille

Tille on broneeritud

„… kui jaamakorraldaja kliinikusse astus, siis olid kassipojad juba ootamas.“ Täna tutvustame teile peatselt kodu otsima hakkavat kaht toredat kahekuust kassipoissi Mustamäelt, mille nimest tükk (või rohkem) on ka mõlema kasukasse jõudnud 🙂 Elasid nad ühe loomakliiniku läheduses, kuni üks veterinaartudeng nad sealt toidukarpide vahelt üles noppis ning kliinikusse ravile toimetas.

Musta kasukaga poiss on Spette. Tema on julge, seltskondlik, igati hakkaja ja käivitab kiiresti oma mõnusa nurrupõrina. Igal nautlemishetkel keerab ta kõhu üles ning iga mänguasja peale käivad kiiresti käpad. Spette on ka parajalt pontsakas kassipoeg, temast kasvab kindlasti ikka mitu-mitu kilogrammi kaunist kassi.
Mustvalge kasukaga poiss on Tille. Tema vajab natuke aega ning harjumist, enne paikäte nautima hakkamist. Kuna ta tervislik seisund oli leidmise hetkel kõvasti halvem, võib olla see seotud ka kehva enesetundega, kuna iga päevaga muutub ta elavamaks ning uudishimulikumaks. Kolmandal ravipäeval ronis ta juba ise inimesele sülle ning sisimas meil on tunne, et temast kasvab üks üle kõige inimesi armastav kass.


Kontakt: info@kassijaam.eu

Juuniori lugu

Tegelikult me selle kassi lugu ei tea… Teame, et ühel päeval enne jaanipühi oli ta Kadriorus ehitusplatsil. Keegi teadis kedagi, kes nägi kedagi, kes ütles, et kass visati autost välja.
Kiipi Juunioril ei ole, aga kodu on tal ilmselt kunagi olnud, sest kassipoiss on väga sõbralik ja usaldav. Õues päästmist oodates sai ta peksa kohalikult kõutsilt ja torgata siililt. Puugid haakisid külge, kõht läks tühjaks ja kuuse all oli külm magada.
Õnneks leidus märkajaid-muretsejaid ja imelikke keerdkäike pidi jõudis abipalve meieni.
Juunior saabus Kassijaama ja keris end kerra, magama. Lülitus kõigest täiesti välja, sest ta oli väga väsinud. Väsinud kodu kaotusest, tänavaelust, valvel olekust, hirmust.
Kui Juunior oli end välja maganud, selgus, et ta on väga tore kass!
Miks temast Juunior sai? Sellepärast, et ta on Sassik juunior 🙂
Vanust on umbes seitse kuud (kes teab, äkki sündis ta lausa uusaastaööl). Peale parasiiditõrje pole me saanud temaga veel palju ette võtta, aga teeme ta korda ja siis saab üks kodu omale tõeliselt vahva kassi!

Snurran

Snurran saabus Kassijaama veebruari alguses 2018
Ta on kass, kes elas pikka aega ühe Harjumaa aiandusühistu maadel ja kelle elus mängisid tähtsat rolli postkastid. Sest alati, kui inimesed tulid sinna postkastide juurde, oli tema kohal ja küsis süüa. Kui välja näha nagu kõige õnnetum väike luriseja, siis võib juhtuda, et südamega inimesed ei suuda teda sinna jätta.
Kassijaama saabudes oli tal äge nohu, lõputu isu, janu, pruunid vurrud, sagris kasukas ja kehvad hambad. Kaalu kõigest 2,6 kg.
Tervisemuresid on tema kõhnas kehas veel ja valmis kodukassiks saamine võib kesta kaua.
Snurran on isane, kastreeritud. Ei ole enam noor, ilmselt ka mitte vana. Tahab väga-väga paitamist ja tähelepanu.


Septembris 2018 saime Snurrani tervise kohta rohkem teada.

Ta käis kompuutertomograafia uuringul Loomade Kiirabi Kliinikus.
Saime teada, et tema rasket, lurisevat hingamist ei põhjusta ükski kasvaja, vaid tal on krooniline nohu. Ilmselt on selle põhjuseks tema minevikus põetud pikaajalised põletikud.
Snurranile tehti samas kliinikus ka põhjalik ninaloputus narkoosi all ja pärast ravi on tal parem.
Nohu võib tulla arsti sõnul Snurranile tulevikus korduvalt tagasi.
Muidugi loodame me, et kuskil on kodu, kes on valmis võtma ka selle teadaoleva tervisemurega Snurrani oma pereliikmeks.
Meie arvates on päris võimatu, et Snurr kellelegi ei meeldiks. Huvitaval kombel meeldib ta ka kõigile jaamakassidele, kes lubavad tal alati oma kõrvale nihkuda või samast kausist süüa.
Otsime inimest, kellele Snurran meeldiks kõigist kõige rohkem või kes tahaks teadlikult aidata just sellist looma, kellele ei ole väga lihtne kodu leida.

Kontakt; info@kassijaam.eu

Turbo vajab kassivaba hoiukodu!

Meie armas kassitüdruk Turbo on stressis. Ilmselt sellepärast, et jälle uued kassid on meie väikeses toas ja Turbole see ei meeldi.
Stressis Turbol tekib põiepõletik, ta hakkab sagedasti pissima või niisama liivakastis istuma. Analüüs näitab kristalle, talle on vaja anda ravitoitu ja seda pikemat aega.
Kassijaamas tähendab see, et Turbo veedab ööd puuris ja päeval on kõik teised kassid ilma toiduta. Oleme nii korraldanud juba eelmise aasta augustis ja novembris ning oleme taas sunnitud seda tegema.
Teame, et selliselt lõputult jätkata ei ole kellelegi hea. Arvame, et lahendus Turbole on eraldi elamine ja spetsiaalse toetava ravitoidu andmine, mida on üksiku kassiga kergem teha.
Jaamakorraldajate kodud ja sõprade kodud on kasse täis ning kahjuks meil ei ole Turbole praegu hoiukodu kuskilt leida.
Kui saaksid toredat ja sõbralikku Turbot enda juures hoida, kuni ta leiab päriskodu, võta palun ühendust.
Meie poolt oleks kogu kassipidamisvarustus ja tugi hoiukodule.

IMG_7756

info@kassijaam.eu

Krussu

Krussu kohta tahaks öelda, et ta on maailma kõige armsam kass. Maailma või mitte, aga võimatu on temaga tutvudes jääda ükskõikseks.

Krussu on umbes 10-aastane väike omapärane ilmeka näoga kiisu. Tal on lühikesed jalad, mis vedruna hüpitavad tema ümarat pisikest keret soovitud kõrgustesse. Tal on krussis otsaga saba ja kui ta mööda tuba ringi vudib, võib silmi kissitades arvata, et heas toitumuses kährik on elamisse sattunud.
Krussu tahab väga inimese tähelepanu. Piuksudes hakkab ta oma inimese järel käima ja pai küsima. Hea meelega nuusutaks ta terve silmnäo iga natukese aja tagant üle ja teeks peamüksu. Alguse ajad elab ta üle kappi või teki alla peitudes, aga harjudes saab temast heas mõttes suhtesõltlane. Vaatamata kogunenud aastatele on temas palju mängulusti.
Tema tulevase kodu inimene võiks olla üsna kodune, muidu Krussu üksi kurvastab. Väikeste laste tähelepanu asemel eelistaks ta aga hoopis teisi kasse, kuid garantiid, kas tema just teistele sobib, me muidugi anda ei saa.
Krussu on vaktsineeritud, kiibistatud ja steriliseeritud.
Krussu, kelle minevikus on nii tänava- kui kodukassi elu, otsib Kassijaama hoiukodus elades omale ideaalset kodu.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Leila kõne

Tere! Olen Leila. Peatusin hetkeks, et pidada üks kõne.

Sain oma nime šašlõkikibaari järgi Põhja-Tallinnas. Minu hoiuinimene püüdis kavalat atribuutikat kasutades mind sealt hoovist koos vennaga kinni juba ammu, kui olime alles väikesed pojad. Vend sai nimeks Lembit ja kolis üsna ruttu kuskile ära. Räägitakse, et koju. Ma oleksin ka tahtnud, aga mind ei ole tahetud. Kordagi kositud, kunagi küsitud. Siiamaani, kaks aastat. Miks?
Minu hoiuinimene ütleb, et häid kodusid on palju vähem kui kodu vajavaid kasse. Ta ütleb ka, et inimestele meeldivad kassid, kes tahavad seltsi, oskavad nurruda ja lubavad endale pai teha. Inimestele meeldivat millegipärast ka värvid, mis ei ole valge ja must. Ja pikem karv meeldib rohkem kui lühem.
Mul ei ole midagi sellist pakkuda. Ma olen tavaline ebatavaline kass. Ma otsustasin juba väikese kassina, et ma ei taha nurruda. Ma ei taha pai.
Inimene võib minuga koos elada, sest ta annab süüa, parematel päevadel sinki. Siis ma võin olla temast vurrude kaugusel. Kui ta mind üle kavaldab ja sülle krabab, siis mul saab küüsi lõigata ja ussirohutabletti saab ka anda. See on küll viimane piir, mida ma talun. Parem, kui mind rahule jätakse.
Voodis olen ma broneerinud ühe kindla koha, kus ma magan niikaua, kuni ta mulle otsa vaatab. Siis ma lähen ära. Tavaliselt laseb ta mul olla ja oma asju ajada, ainult öösiti tahab ta millegipärast just minu kohal magada.
Minuga koos elab veel palju kasse. Kahte ma armastan, ühte ma ei salli, ülejäänud on täitsa toredad, ainult jõmpsikaid peab vahel korrale kutsuma.
Mida ma veel armastan. Singist juba rääisin. Rõdul linde vaadata tundide kaupa (kõk on turvaline, ärge muretsege) ja selja peal käpad lae poole magada, kui ma arvan, et keegi ei näe. Sooja armastan ka, juba ootan, et ahju hakatakse kütma.
Hoiuinimene ütleb, et ma olen ilus, väga armas ja et mul on naerune nägu, kuigi kõnet ma pean täiesti tõsiselt.
Tõsiselt küsin, kas ma võiksin kellelegi meeldida just sellisena nagu ma olen? Ma ootan niikaua kui vaja.
Minule võib kirjutada siia: info@kassijaam.euIMG_9967

Üks minu põõnamise asenditest:IMG_7845

Triip ja Turbo

Triip on leidnud kodu


Triip ja Turbo on õed, kes on sündinud 01.09.2015. Alates 2017 aasta juunist elavad nad Kelmiküla Kassijaamas ja otsivad uut kodu. Need sõbralikud, aktiivsed ja jutukad kassitüdrukud  on vaktsineeritud, steriliseeritud, saanud parasiiditõrje ja kiibi.

Triibu ja Turbo esimesi päevi Kassijaamas kommenteerib Sassik:

“No mida te ise arvate, mida mina sellest arvan?!” poriseb Sassik kulmu kortsutades ja ennast kergelt puhevile ajades. “Just oli siin parajalt rahulik ja õdus, keegi ei kahelnud minu kuninglikus soos ega õiguses troonile. Olete vist isegi kuulnud, et meil on palju uusi elanikke. Vareenik ja Stjopa – nemad on rahulikud poisid. Head alamad. Istuvad oma pesas ja on eluga rahul. Vahel lubavad isegi enda konservist kümnist võtta. Aga need plikad! Ausalt öeldes ma vahel ei saagi aru, mitu neid on ja kumb on kumb. Mõlemad on nii ühte nägu ja kogu aeg liikumises, vahel isegi sünkroonliikumises. Nimed on neil ka vastavad – Turbo ja Triip. Ehk TT, nagu jaamakorraldajad neid kutsuma on hakanud.”

“Hea küll”, Sassik ohkab. “Loomulikult on mul hea meel, et me saame neile abiks olla. Neil oli kodu, aga halbade asjaolude tõttu ei olnud perenaisel võimalik TT-d enam pidada. Ja nii nad siia jaama – khm, vabandust – minu kuningriiki jõdsidki. Kaheaastased tabby-hallid kassiõed, ploomikarva ninade ja varvastega. Uudishimulikud ja häälekad, ninapidi igal pool juures.”

“Kuidas kasvatada sellistest rüblikutest sõnakuulelikud õukondlased? Või veel parem – leida neile uus päriskodu? Annan kaasa pool kuningriiki!”