Category Archives: Kelmiküla kassijaamas:

Houdina

Küll need ühe pere lapsed võivad ikka erinevad olla!
Kassijaamas on uus asukas – Houdina. Kutsume ka Dina.
Ta on Valge Hiire ja Helmari õde, juunis 2018 suvilakassina sündinud. Kui vennad on täitsa sõbralikud poisid, siis Houdina on algusest peale iseloomu näidanud.
Kui ta suve lõpus kinni püüti, et oma toitja, lahke vanapapi juurde ajutiselt majutuda, siis leidis ta korteris esimese asjana ventilatsiooniava ja kadus, viiendalt korruselt…
Kuulutused, otsimised jäid tulemuseta ja olime kõik väga kurvad. Kaks nädalat hiljem aga ilmus neiu Houdina esimese korruse ventilatsiooniavast majja, võõrasse korterisse  tagasi nagu see nii peakski olema.
Kuidas, kus ja millest ta vahepealse aja elas, ei saa me kunagi teada. Õnneks ei juhtunud tema tervisega midagi halba.
Nagu Houdina pilgust ja olekustki näha, siis ei ole ta mingi suhkrutükk. Ometi on ta meie soojuse ja hoolimise käes hakanud natukene juba sulama. Vanapapiga jõudis ta üsnagi sõbraks saada, nii et pole siin lootusetut midagi.
Mänguasjapai peale pannakse silmad kinni ja vahel ei pane ta tähelegi, et see on inimese käsi, mis pai teeb. Kuuldud on ka nurru. Sisinale vahelduseks.
Nähtud on ka plõksimist, käpaga vehkmist ja kõige alla pugemist.
Kui ta puurist välja saab, paneb ainsa tüdrukuna Kassijaamas ilmselt poisid paika, aga loodetavasti leiab hoopis mõne sõbra. Valge Hiirega hakkavad hullama nagunii.
Houdina otsib kannatlikku kodu.
Ta on steriliseeritud, kiibistatud ja saanud esmase vaktsiini.
Kontakt:info@kassijaam.eu

Varjus Vareenik

Vareenik on broneeritud


Kui mõni jaamakass on poseerija, esineja ja trügija, siis Vareenik eelistab Kassijaamas kodurongi oodates olla tagumistel pinkidel.
Õigemini on ta kord ühes urus, siis teises. Piilub sealt askeldavat jaamakorraldajat ja jääb siis vaikselt tukkuma.
Meile tundub, et ta vajab natuke rahulikumat keskkonda kui meil praegu pakkuda. Meil on ringi kimav ja oma nina igale poole toppiv Juunior, siis jälle mingid uued lõhnad ja kujud. Pettumus on Vareeniku näol, kui keegi on alati enne mänguasjal jaol, kui ta jõuab oma käpa pesakastist välja ulatada.
On üks erand – söögiaeg. Siis kaob tagasihoidlikkus ja välja tuleb Kassijaama Suurim Sääresilitaja.
Kui liha või konserviga maiustatud, kaob Vareenik jälle silmist. Pikema aja peale tuleb ta natukeseks siiski jälle välja. Kui meil on aga külalised, siis Vareenik end ei näita, olgu või kanafilee hõbekandikul.
Nii ei jäägi meil muud üle, kui proovida mõni urupilt klõpsata ja vahel jälle näidata, et meil on üks armas koduotsija Vareenik. Endine tänavakass Narvast.
Ta on u 3-4 aastat vana, kastreeritud, kiibistatud ja vaktsineeritud. Varakevadeks on planeeritud narkoosi all hammaste puhastus.
Inimesega on ta sõbralik ja ka väga vahva mängija, kui on selgeks saanud, et mureks ja hirmuks pole põhjust.


Kontakt: info@kassijaam.eu

Armas noriseja Snurran ootab kodu

Meie Snurran ei saa enam ühtegi ravi. See tähendab, et kodu, kes tahaks endale seda armsat norskavat vanapoissi ei pea praegu tegema muud kui hoidma ja armastama.
On võimalik, et nohu tuleb tagasi. Siis tuleb ravida nohu.
On võimalik, et kunagi tulevikus peab veel tegema uuringuid, kui tema terviseseisund muutub, aga nii on ju iga kassiga.
Jagame teiega väikest videot Snurrani armsast norinast. (Videos on vaid üks stiilinäide, vahel on kuulda hoopis lurinat või krõbinat).Norinate tekkepõhjus on limaskesta liited, mis on vohanud ja kitsad vahed põhjustavad sissehingates neid hääli Samuti on tema suulagi veidi tavapärasest erinev.
Kui Snurran magab ja on pikalt rahulik olnud, siis on ta tavaline vaikne kass. Üks tavaline ilma hammasteta karvapall.
Snurran on üleni armas tegelane, kes jumaldab, kui teda paitatakse ja kammitakse ning mängib vahel rohkemgi kui mõni noorem jaamakaaslane. Teised kassid on tema jaoks sõbrad.
Kas keegi tahaks Snurranit endale?
Kontakt: info@kassijaam.eu

Hiir Kassijaamas – Valge Hiir

Kassijaamas elab nüüd uus kass nimega Valge Hiir.
Ta sündis juunis 2018 suvilakassi pojana. Kuna sügise saabudes suvilates enam keegi ei ela, jäi Valge Hiir koos vend Helmari ja veel nimeta õega raskesse olukorda. Nad pääsesid kurvast saatusest, kui nende toitja, väga eakas mees võttis kassilapsed linna oma korterisse. Meie hea tuttav käib võimalusel abiks ja organiseerib terve kassipere aitamist.
Ka valge kassiema on nüüdseks püütud ja steriliseeritud ning ootab hädapärases hoiukohas, kuni meie pikk ja aeglaselt edenev järjekord temani jõuab. Ootab ka kolmas poegadest – valge tüdruk-põgenemiskunstnik.
Valge Hiir on üks väga leplik ja tasase loomuga kassipoiss. Kui teda sülle võtta, siis täpselt nii ta jääbki, pehmelt ja liikumata. Kasukas on lumivalge, vaid pealael hallikas träpsuke. Valge Hiir üldse ei sisise, aga väga-väga kardab kõike seda uut tema elus.
Kindlasti muutub ta tasapisi julgemaks ja kui puurielu möödas, siis saab koos Helmariga mürgeldama hakata. Peaasi, et Juunior temaga lepiks, aga proovime ette mitte muretseda.
Hiireke on kastreeritud ja saanud parasiiditõrje, muud protseduurid on veel ees.
Tahaksime väga, et ta leiaks ruttu omale toreda kodu, kus julgust koguda.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Ilus Krämpsu koduootel

Krämpsul on väga uhke kasukas. Seda kaunistab kolmnurkne müts ja mummulised kõrvad.
Tal on nunnu nina ja oskus võtta armas jänkupoos.
Tal on helerohelised silmad.
Tal on üks suuremaid kassiuudishimusid, mida me näinud oleme.
Tal on on kahetoaline puur, kus ta peab eraldatuses elama, kuna Juunior kiusab teda ja sellega seoses peab ta sööma ainult põieravitoitu.
Krämpsul on suur soov leida kodu.

Kodu, kes mõistab, et Krämpsu vajab oma rahu, oma kohta ja ei pruugi kunagi saada inimese sõbraks.
Krämpsu ei pruugi sobida teiste kassidega.

086

Kontakt: info@kassijaam.eu

Valget kassi kellelegi?

Järjekorras Kelmiküla Kassijaama on õde ja vend, juunis 2018 suvilate piirkonnas sündinud. Elasid seal oma ema ja vend Helmariga, kuni saabus sügis. Toitja pidi kolima linnakorterisse ja mõte jätta kassid külma ning nälga kannatama tundus kassipere sõbrale võimatu. Nii võttis ligi 90-aastane vanahärra kassipojad oma korterisse. Triibik Helmar on sealt nüüd meie juures ja valged on ootamas oma võimalust.
Kassiema on õueeluga harjunud, teda toidetakse ja tegeletakse püüdmisega, et saaks steriliseerida.
Valge poiss on rahulik ja sõbralik, väga tore tegelane. Nüüdseks kastreeritud.
Valge tüdruk (pildil) on praegu veel veidi tagasihoidlikum. Tema tekitas suurt muret, kui pärast viienda korruse korterisse viimist põgenes sealt ventilatsiooniava kaudu. Kuulutused, otsingud, lootusetus. Kaks nädalat hiljem ilmus kass välja, taas ventilatsiooniavast, seekord esimese korruse korterisse 🙂
On üsna võimatu arvata, kus ja kuidas ta selle aja hakkama sai, aga ta on alles, tervis kontrollitud ja nüüd ka steriliseeritud.
Oh neid kasse ja nende seiklusi!
Nüüd vaja veel vedamist, et saaks kiisud Kassijaama ja siis koju. Või miks mitte otse koju.
Viime huvilise valgete kassidega kokku, kui meile kirjutada: info@kassijaam.eu
_UC50021 (1)

Urr otsib kodu

Urr on nii sõbraliku ja inimest usaldava loomuga, et ilmselt on tal kunagi kodu olnud. Selles külas Rae vallas, kuhu Urri leidnud inimesed maja ostsid, Urril aga peremeest ei olnud. Külas õigete inimeste tähelepanu valinud kaval kiisu sai omale toitjad ja palve teda aidata jõudis ka meieni.
Tublid inimesed tegelesid sellega, et kass saaks steriliseeritud, otsisid juba ilmale tulnud poegadele kodud ja nüüd on aeg ka Urrile oma kodu leida.
Ta on Kassijaama hoiukodus elanud vaid loetud päevad ja pikka iseloomustust on veel raske kirja panna. Usume, et piisab lühikesestki:
Urr on lõppematu nurruga inimese sõber kass. Tahab tähelepanu ja pai, aga ei ole sellega nõudlik. Lubab sülle võtta, lubab kammida. Lubab, et pärast (hoiu)kodust hoolt saab temast veel kaunim kohevik-lehviksaba.
Oskab kasutada liivakasti ja armastab väga mängida. Liugleb väga naljakalt parkettpõrandal, kuna sussid on hirmus libedad.
Teiste kasside vastu on tal uudsihimu ja pigem sõbralikud tunded.
Umbes 4-aastane Urr on saanud ülevaatuse loomakliinikus, parasiiditõrje, kiibi, passi ja vaktsiini.
Veebruaris selgub, kas on vaja hammaste eemaldamist.

Kontakt: info@kassijaam.eu

Stinne otsib kodu

Stinne kuulub vuntsikogukonda ning on olnud igati eeskujulik kassiema. Nii kamandas ta ka oma kolm rüblikut Spette, Tille ja Frode, kellest kaks viimast koos kodusoojust naudivad, soojaveetrassil nähtavatesse kohtadesse tähelepanu äratamiseks. Ja märgatigi kassilapsi, aga märgati ka usinat ja tarka kassiema. Ja kõigi ootuste ja võimaluste puudumiste kiuste ei jäänud perekonnast keegi maha. Noor, kelmika vuntsiga uudishimulik ja mänguhimuline Stinne ootab nüüd toasoojuses ja täis kõhuga oma kahejalgset perekonda (armastab ka valimatult kõiki kass-neljajalgseid), keda rõõmustada. Ta ei ole veel täielikult uskuma hakanud, et kõik inimesed on ilusad ja head, kuid lubab endale seda iga päev tõestada – olgu selleks pasteedi limpsimine näppudelt või ennastunustavalt suletuti tagaajamine, mis päädib inimese vastu istuma jäämisega.

Stinne on steriliseeritud, kiibistatud ja saanud esmase vaktsiini.

info@kassijaam.eu

Jama jaamas ehk Juunior vajab uut kohta

Endine tänavakass Juunior tõi endaga kaasa rõõmu, et saime teda aidata sooja tuppa võttes. Tõi aga ka palju muresid, millega peame toime tulema.

Juunior on noor, napilt alla aasta. Julge, asjalik, uudishimulik, isepäine. Kui ta oleks inimene, oleks ta igale poole nina toppiv ja asju korraldav ülemus. Meiega sõbralik, aga mitte kleepuv. Vahel tuleb tal Tuju ja siis ei ole sõbralik ka.
Kui Juunior Kassijaama saabus, selgus, et tal on kõht korrast ära. Hakkasime jälgima, toetama, analüüsima, ravima. Toimus ka operatsioon, kus ta kõhuõõnt uuriti.
Praeguseks teame, et tal on kaasasündinud kõhunäärme hüperplaasia. Tal on olnud krooniline sooltepõletik ja üldse tundlik soolestik. Kõik see võib kõlada kassisoovijale üsna hirmuäratavalt, aga tema tervise pärast me enam praktiliselt ei muretse. Kõht on püsinud korras, viimasel ajal ka ilma eritoiduta ja tabletiandmine hakkab tasapisi harvenema. Jälgimiseks oleme pidanud teda kuude kaupa hoidma puuris, kust ta saab vabaks, kui jaamakorraldajad kohal on.
Viimasel ajal on Juunior saanud rohkem vabadust, mis on aga lõppenud nüüdseks sellega, et vabadus on läbi. Miks?
Ta avastas Krämpsu. Juunior oleks nagu koolikiusaja ja Krämpsu kiusatav. Pahatahtlikke tempe ta ei organiseeri, aga Krämpsul liikuda ei luba. Jälitab. Jõllitab. Kui Krämpsu tahab kohta vahetada, ründab. Mitte päris kogu aeg, aga piisavalt palju, et seda ei kannata välja ei meie ega Krämpsu närvid. Juunior läheb puuri tagasi ja meil on kõigi ja kõige pärast kurb meel.
Krämpsu on hakanud valesti pissima, saanud põieprobleemid ja õhk Kassijaamas on pingeid täis. Meil on ju ainult üks väike tuba ja ainus võimalus kasse eraldada on hoida neid puuris.
Kassijaamal on nimekiri kassidest, kes ootavad aitamist, aga tundub võimatu, et saame sellisesse olukorda tuua muudatuse ehk uue stressi lisada.

Kõige suurem abi oleks, kui leiaksime kiusajale kodu või hoiukodu, kus ei oleks teisi kasse. Me teame küll, et Vareenik on tema mõttekaaslane ja maadluspartner, aga üheksa kassi kümnest talle ei meeldi, nii et katsetada pole mõistlik.
Juunior vajab tabletiandmist (lootus ja plaan on, et see lõpeb), kuid sellega on ülilihtne. Suu lahti ja ei mingit põtkimist. Välja arvatud kui on Tuju, aga see läheb mööda.
Kui kellelegi meeldiks kass, kellel on silmis väike kuratlik säde, või ehk pehmemalt öeldes riukalik tuluke, oleks Juunior just õige valik. Teda saab paitada, kallistada ja sülle võtta ka. Ja kellel meist ei oleks Tujusid, eks.
Juunior on kastreeritud, kiibistatud, vaktsineeritud.

Juunior vajab väga-väga kodu või hoiukodu.
Palun aita, kasvõi seda postitust jagades.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Krämpsu otsib uut kodu

Kassijaamas toimus kassivahetus.
 
Mäletate Krämpsut? Tema on nüüd meie juures tagasi ja otsib uut kodu.
Mäletate Tähnit? Tema on nüüd kodus. Seal, kus enne Krämpsu oli.
See ei ole vist päris tavaline, et koju läinud kass tagasi tuleb ja samas sinna südamerahuga uus kass saadetakse. Meie aga otsustasime nii teha, sest selline lahendus tundus kõige õigem.
Krämpsu oli oma kodus umbes poolteist aastat ja olime ikka suhtluses, kuidas karvikul käpad käivad. Tema perenaine ei kurtnud kunagi, aga kuulsime sellest, et Krämpsu ei ole grammigi sõbralikumaks muutunud ja pere lapsed ei ole vaatamata jätkuvale proovimisele saanud teda puudutada, ilma et käpaga saaksid.
Kodul ei olnud ootusi kassi imeliseks muutumiseks, aga ajapikku saime kirju vahetades ning kokkugi saades ühiselt aru, et niimoodi elades ei ole keegi õnnelik. Me ei osanud aimata, et Krämpsule ei meeldi lapsed ja pere küll leppis sellega, et neil ongi selline kass, aga meel ei olnud rõõmus kellelgi.
Saime teada, et Krämpsu oli oma kodus väga uudishimulik ja temaga koos elades on täiskasvanud inimesel väga põnev ühe kassi maailma jälgida.
Tundub nii, et Krämpsu eelistus kooseluks oleks hoopis meesterahvas. Aga igal juhul meeldiks talle rahulik keskkond ja mitte väga palju muutuv elurütm.
Kontrollisime ka Krämpsu tervist. Üks hammas vajab eemaldamist (saab peagi korda), aga muidu on Krämpsu tubli ja terve poiss.
Kui Krämpsu tuli tagasi, jäime teda jälgima, kas ta saab vanade ja uute kaaslaste keskel hakkama. Saab küll. Ei läinud kaua aega, kui Krämps leidis üles kõik oma endised lemmikkohad. Sööb ja liigub ringi ning vehib suleridva peale käpaga nagu ennegi. Mõningast urisemist on Vareenikuga.
 
Kuna Krämpsu endine kodu oli nüüd ilma kassita ja Kassijaama kassid ilma koduta, siis toimuski kassivahetus ja meie armas rullike Tähni läks kodust elu proovima. Praeguseks teame, et nii jääbki. Tähni on silmnähtavalt õnnelik nurruloom ja tema kõige tavalisem asend on “süga mind nüüd ja kohe.” Lapsed saavad teha “terepai” ja “headaegapai” ning Tähnile sobib väga olla üksik kass ning saada kogu tähelepanu ainult endale. Samuti vajab Tähnirull kaalulangetamist, mida on kodustes tingimustes võimalik korraldada.
 
Ei saa öelda, et see on üks tore lugu. Krämpsu perenaise südamesse jäi mõra ja ka meie ei saa kunagi olla rahul, kui üks kass jääb kodust ilma.
Oleme siiski kindlad, et nii oli õige käituda.
Hakkame nüüd Krämpsule uut kodu otsima, olles kogemuse võrra rikkamad.
Samas rõõmustame väga Tähni üle, kes enne kojujõudmist elas neli aastat tänaval ja vaid mõni kuu Kassijaamas.

 

Kontakt; info@kassijaam.eu