Category Archives: Kelmiküla kassijaamas:

Ilus Krämpsu koduootel

Krämpsul on väga uhke kasukas. Seda kaunistab kolmnurkne müts ja mummulised kõrvad.
Tal on nunnu nina ja oskus võtta armas jänkupoos.
Tal on helerohelised silmad.
Tal on üks suuremaid kassiuudishimusid, mida me näinud oleme.
Tal on on kahetoaline puur, kus ta peab eraldatuses elama, kuna Juunior kiusab teda ja sellega seoses peab ta sööma ainult põieravitoitu.
Krämpsul on suur soov leida kodu.

Kodu, kes mõistab, et Krämpsu vajab oma rahu, oma kohta ja ei pruugi kunagi saada inimese sõbraks.
Krämpsu ei pruugi sobida teiste kassidega.

086

Kontakt: info@kassijaam.eu

Valget kassi kellelegi?

Järjekorras Kelmiküla Kassijaama on õde ja vend, juunis 2018 suvilate piirkonnas sündinud. Elasid seal oma ema ja vend Helmariga, kuni saabus sügis. Toitja pidi kolima linnakorterisse ja mõte jätta kassid külma ning nälga kannatama tundus kassipere sõbrale võimatu. Nii võttis ligi 90-aastane vanahärra kassipojad oma korterisse. Triibik Helmar on sealt nüüd meie juures ja valged on ootamas oma võimalust.
Kassiema on õueeluga harjunud, teda toidetakse ja tegeletakse püüdmisega, et saaks steriliseerida.
Valge poiss on rahulik ja sõbralik, väga tore tegelane. Nüüdseks kastreeritud.
Valge tüdruk (pildil) on praegu veel veidi tagasihoidlikum. Tema tekitas suurt muret, kui pärast viienda korruse korterisse viimist põgenes sealt ventilatsiooniava kaudu. Kuulutused, otsingud, lootusetus. Kaks nädalat hiljem ilmus kass välja, taas ventilatsiooniavast, seekord esimese korruse korterisse 🙂
On üsna võimatu arvata, kus ja kuidas ta selle aja hakkama sai, aga ta on alles, tervis kontrollitud ja nüüd ka steriliseeritud.
Oh neid kasse ja nende seiklusi!
Nüüd vaja veel vedamist, et saaks kiisud Kassijaama ja siis koju. Või miks mitte otse koju.
Viime huvilise valgete kassidega kokku, kui meile kirjutada: info@kassijaam.eu
_UC50021 (1)

Helmar otsib kodu

Helmaril on mure.
Kus ma olen ja mis must saab?
Vastasime talle, et sa armas nupsik oled meie väikeses kassitoas Kelmiküla Kassijaamas ja sinust saab millalgi kodukass.

Meie hoolealused on endiselt Juuniori kiusliku käpa all, aga kuna meil on nii mitu kassi koju saanud, siis otsustasime ühe uue kassi toomisega siiski riskida.
Kannatlikult järjekorras oodanud suvilakasside perest jõudis esimesena Kassijaama Helmar. Juunis 2018 sündinud suvilakassi järeltulija. Tema toitja kolis sügisel linna ja hea süda jäi hirmsasti valutama maha jäävate kasside pärast.
Meil ei olnud mitte mingit kohta pakkuda ja nii võttis üks väga eakas ja kehva tervisega mees kassid omale koju. Tänu veel ühele aitajale saavad nad kuidagi hakkama. Praeguseks on kõigil kolmel ka steriliseerimised/kastreerimised tehtud ja veel kaks ootavad pikisilmi võimalust saada meie juurde.
Üritame ka Helmari valget õde ning venda peagi tutvustada.
Helmar on väga tubli halltriibik. Hirmunud pilk on kadumas. Kas allapoole suunurgad ka, näitab aeg 
Helmarile väga-väga meeldivad pikad paiseansid ja ta ei ole kordagi meid hammustanud ega küünistanud. Nurrub!
Ta on kastreeritud, kiibistatud, saanud esmase vaktsiini ja parasiiditõrje.
Loodame väga, et kui Helmar saab puurist välja, ei hakka Juunior teda kiusama.
Loodame väga, et Helmar saab hoopis varsti koju.
Kirjuta meile, kui kassipoiss Helmar hakkas meeldima: info@kassijaam.eu

Urr otsib kodu

Urr on nii sõbraliku ja inimest usaldava loomuga, et ilmselt on tal kunagi kodu olnud. Selles külas Rae vallas, kuhu Urri leidnud inimesed maja ostsid, Urril aga peremeest ei olnud. Külas õigete inimeste tähelepanu valinud kaval kiisu sai omale toitjad ja palve teda aidata jõudis ka meieni.
Tublid inimesed tegelesid sellega, et kass saaks steriliseeritud, otsisid juba ilmale tulnud poegadele kodud ja nüüd on aeg ka Urrile oma kodu leida.
Ta on Kassijaama hoiukodus elanud vaid loetud päevad ja pikka iseloomustust on veel raske kirja panna. Usume, et piisab lühikesestki:
Urr on lõppematu nurruga inimese sõber kass. Tahab tähelepanu ja pai, aga ei ole sellega nõudlik. Lubab sülle võtta, lubab kammida. Lubab, et pärast (hoiu)kodust hoolt saab temast veel kaunim kohevik-lehviksaba.
Oskab kasutada liivakasti ja armastab väga mängida. Liugleb väga naljakalt parkettpõrandal, kuna sussid on hirmus libedad.
Teiste kasside vastu on tal uudsihimu ja pigem sõbralikud tunded.
Umbes 4-aastane Urr on saanud ülevaatuse loomakliinikus, parasiiditõrje, kiibi, passi ja vaktsiini.
Veebruaris selgub, kas on vaja hammaste eemaldamist.

Kontakt: info@kassijaam.eu

Stinne otsib kodu

Stinne kuulub vuntsikogukonda ning on olnud igati eeskujulik kassiema. Nii kamandas ta ka oma kolm rüblikut Spette, Tille ja Frode, kellest kaks viimast koos kodusoojust naudivad, soojaveetrassil nähtavatesse kohtadesse tähelepanu äratamiseks. Ja märgatigi kassilapsi, aga märgati ka usinat ja tarka kassiema. Ja kõigi ootuste ja võimaluste puudumiste kiuste ei jäänud perekonnast keegi maha. Noor, kelmika vuntsiga uudishimulik ja mänguhimuline Stinne ootab nüüd toasoojuses ja täis kõhuga oma kahejalgset perekonda (armastab ka valimatult kõiki kass-neljajalgseid), keda rõõmustada. Ta ei ole veel täielikult uskuma hakanud, et kõik inimesed on ilusad ja head, kuid lubab endale seda iga päev tõestada – olgu selleks pasteedi limpsimine näppudelt või ennastunustavalt suletuti tagaajamine, mis päädib inimese vastu istuma jäämisega.

Stinne on steriliseeritud, kiibistatud ja saanud esmase vaktsiini.

info@kassijaam.eu

Jama jaamas ehk Juunior vajab uut kohta

Endine tänavakass Juunior tõi endaga kaasa rõõmu, et saime teda aidata sooja tuppa võttes. Tõi aga ka palju muresid, millega peame toime tulema.

Juunior on noor, napilt alla aasta. Julge, asjalik, uudishimulik, isepäine. Kui ta oleks inimene, oleks ta igale poole nina toppiv ja asju korraldav ülemus. Meiega sõbralik, aga mitte kleepuv. Vahel tuleb tal Tuju ja siis ei ole sõbralik ka.
Kui Juunior Kassijaama saabus, selgus, et tal on kõht korrast ära. Hakkasime jälgima, toetama, analüüsima, ravima. Toimus ka operatsioon, kus ta kõhuõõnt uuriti.
Praeguseks teame, et tal on kaasasündinud kõhunäärme hüperplaasia. Tal on olnud krooniline sooltepõletik ja üldse tundlik soolestik. Kõik see võib kõlada kassisoovijale üsna hirmuäratavalt, aga tema tervise pärast me enam praktiliselt ei muretse. Kõht on püsinud korras, viimasel ajal ka ilma eritoiduta ja tabletiandmine hakkab tasapisi harvenema. Jälgimiseks oleme pidanud teda kuude kaupa hoidma puuris, kust ta saab vabaks, kui jaamakorraldajad kohal on.
Viimasel ajal on Juunior saanud rohkem vabadust, mis on aga lõppenud nüüdseks sellega, et vabadus on läbi. Miks?
Ta avastas Krämpsu. Juunior oleks nagu koolikiusaja ja Krämpsu kiusatav. Pahatahtlikke tempe ta ei organiseeri, aga Krämpsul liikuda ei luba. Jälitab. Jõllitab. Kui Krämpsu tahab kohta vahetada, ründab. Mitte päris kogu aeg, aga piisavalt palju, et seda ei kannata välja ei meie ega Krämpsu närvid. Juunior läheb puuri tagasi ja meil on kõigi ja kõige pärast kurb meel.
Krämpsu on hakanud valesti pissima, saanud põieprobleemid ja õhk Kassijaamas on pingeid täis. Meil on ju ainult üks väike tuba ja ainus võimalus kasse eraldada on hoida neid puuris.
Kassijaamal on nimekiri kassidest, kes ootavad aitamist, aga tundub võimatu, et saame sellisesse olukorda tuua muudatuse ehk uue stressi lisada.

Kõige suurem abi oleks, kui leiaksime kiusajale kodu või hoiukodu, kus ei oleks teisi kasse. Me teame küll, et Vareenik on tema mõttekaaslane ja maadluspartner, aga üheksa kassi kümnest talle ei meeldi, nii et katsetada pole mõistlik.
Juunior vajab tabletiandmist (lootus ja plaan on, et see lõpeb), kuid sellega on ülilihtne. Suu lahti ja ei mingit põtkimist. Välja arvatud kui on Tuju, aga see läheb mööda.
Kui kellelegi meeldiks kass, kellel on silmis väike kuratlik säde, või ehk pehmemalt öeldes riukalik tuluke, oleks Juunior just õige valik. Teda saab paitada, kallistada ja sülle võtta ka. Ja kellel meist ei oleks Tujusid, eks.
Juunior on kastreeritud, kiibistatud, vaktsineeritud.

Juunior vajab väga-väga kodu või hoiukodu.
Palun aita, kasvõi seda postitust jagades.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Krämpsu otsib uut kodu

Kassijaamas toimus kassivahetus.
 
Mäletate Krämpsut? Tema on nüüd meie juures tagasi ja otsib uut kodu.
Mäletate Tähnit? Tema on nüüd kodus. Seal, kus enne Krämpsu oli.
See ei ole vist päris tavaline, et koju läinud kass tagasi tuleb ja samas sinna südamerahuga uus kass saadetakse. Meie aga otsustasime nii teha, sest selline lahendus tundus kõige õigem.
Krämpsu oli oma kodus umbes poolteist aastat ja olime ikka suhtluses, kuidas karvikul käpad käivad. Tema perenaine ei kurtnud kunagi, aga kuulsime sellest, et Krämpsu ei ole grammigi sõbralikumaks muutunud ja pere lapsed ei ole vaatamata jätkuvale proovimisele saanud teda puudutada, ilma et käpaga saaksid.
Kodul ei olnud ootusi kassi imeliseks muutumiseks, aga ajapikku saime kirju vahetades ning kokkugi saades ühiselt aru, et niimoodi elades ei ole keegi õnnelik. Me ei osanud aimata, et Krämpsule ei meeldi lapsed ja pere küll leppis sellega, et neil ongi selline kass, aga meel ei olnud rõõmus kellelgi.
Saime teada, et Krämpsu oli oma kodus väga uudishimulik ja temaga koos elades on täiskasvanud inimesel väga põnev ühe kassi maailma jälgida.
Tundub nii, et Krämpsu eelistus kooseluks oleks hoopis meesterahvas. Aga igal juhul meeldiks talle rahulik keskkond ja mitte väga palju muutuv elurütm.
Kontrollisime ka Krämpsu tervist. Üks hammas vajab eemaldamist (saab peagi korda), aga muidu on Krämpsu tubli ja terve poiss.
Kui Krämpsu tuli tagasi, jäime teda jälgima, kas ta saab vanade ja uute kaaslaste keskel hakkama. Saab küll. Ei läinud kaua aega, kui Krämps leidis üles kõik oma endised lemmikkohad. Sööb ja liigub ringi ning vehib suleridva peale käpaga nagu ennegi. Mõningast urisemist on Vareenikuga.
 
Kuna Krämpsu endine kodu oli nüüd ilma kassita ja Kassijaama kassid ilma koduta, siis toimuski kassivahetus ja meie armas rullike Tähni läks kodust elu proovima. Praeguseks teame, et nii jääbki. Tähni on silmnähtavalt õnnelik nurruloom ja tema kõige tavalisem asend on “süga mind nüüd ja kohe.” Lapsed saavad teha “terepai” ja “headaegapai” ning Tähnile sobib väga olla üksik kass ning saada kogu tähelepanu ainult endale. Samuti vajab Tähnirull kaalulangetamist, mida on kodustes tingimustes võimalik korraldada.
 
Ei saa öelda, et see on üks tore lugu. Krämpsu perenaise südamesse jäi mõra ja ka meie ei saa kunagi olla rahul, kui üks kass jääb kodust ilma.
Oleme siiski kindlad, et nii oli õige käituda.
Hakkame nüüd Krämpsule uut kodu otsima, olles kogemuse võrra rikkamad.
Samas rõõmustame väga Tähni üle, kes enne kojujõudmist elas neli aastat tänaval ja vaid mõni kuu Kassijaamas.

 

Kontakt; info@kassijaam.eu

Juuniori lugu

Tegelikult me selle kassi lugu ei tea… Teame, et ühel päeval enne jaanipühi oli ta Kadriorus ehitusplatsil. Keegi teadis kedagi, kes nägi kedagi, kes ütles, et kass visati autost välja.
Kiipi Juunioril ei ole, aga kodu on tal ilmselt kunagi olnud, sest kassipoiss on väga sõbralik ja usaldav. Õues päästmist oodates sai ta peksa kohalikult kõutsilt ja torgata siililt. Puugid haakisid külge, kõht läks tühjaks ja kuuse all oli külm magada.
Õnneks leidus märkajaid-muretsejaid ja imelikke keerdkäike pidi jõudis abipalve meieni.
Juunior saabus Kassijaama ja keris end kerra, magama. Lülitus kõigest täiesti välja, sest ta oli väga väsinud. Väsinud kodu kaotusest, tänavaelust, valvel olekust, hirmust.
Kui Juunior oli end välja maganud, selgus, et ta on väga tore kass!
Miks temast Juunior sai? Sellepärast, et ta on Sassik juunior 🙂
Vanust on umbes seitse kuud (kes teab, äkki sündis ta lausa uusaastaööl). Peale parasiiditõrje pole me saanud temaga veel palju ette võtta, aga teeme ta korda ja siis saab üks kodu omale tõeliselt vahva kassi!

Snurran

Snurran saabus Kassijaama veebruari alguses 2018
Ta on kass, kes elas pikka aega ühe Harjumaa aiandusühistu maadel ja kelle elus mängisid tähtsat rolli postkastid. Sest alati, kui inimesed tulid sinna postkastide juurde, oli tema kohal ja küsis süüa. Kui välja näha nagu kõige õnnetum väike luriseja, siis võib juhtuda, et südamega inimesed ei suuda teda sinna jätta.
Kassijaama saabudes oli tal äge nohu, lõputu isu, janu, pruunid vurrud, sagris kasukas ja kehvad hambad. Kaalu kõigest 2,6 kg.
Tervisemuresid on tema kõhnas kehas veel ja valmis kodukassiks saamine võib kesta kaua.
Snurran on isane, kastreeritud. Ei ole enam noor, ilmselt ka mitte vana. Tahab väga-väga paitamist ja tähelepanu.


Septembris 2018 saime Snurrani tervise kohta rohkem teada.

Ta käis kompuutertomograafia uuringul Loomade Kiirabi Kliinikus.
Saime teada, et tema rasket, lurisevat hingamist ei põhjusta ükski kasvaja, vaid tal on krooniline nohu. Ilmselt on selle põhjuseks tema minevikus põetud pikaajalised põletikud.
Snurranile tehti samas kliinikus ka põhjalik ninaloputus narkoosi all ja pärast ravi on tal parem.
Nohu võib tulla arsti sõnul Snurranile tulevikus korduvalt tagasi.
Muidugi loodame me, et kuskil on kodu, kes on valmis võtma ka selle teadaoleva tervisemurega Snurrani oma pereliikmeks.
Meie arvates on päris võimatu, et Snurr kellelegi ei meeldiks. Huvitaval kombel meeldib ta ka kõigile jaamakassidele, kes lubavad tal alati oma kõrvale nihkuda või samast kausist süüa.
Otsime inimest, kellele Snurran meeldiks kõigist kõige rohkem või kes tahaks teadlikult aidata just sellist looma, kellele ei ole väga lihtne kodu leida.

Kontakt; info@kassijaam.eu

Krussu

Krussu kohta tahaks öelda, et ta on maailma kõige armsam kass. Maailma või mitte, aga võimatu on temaga tutvudes jääda ükskõikseks.

Krussu on umbes 10-aastane väike omapärane ilmeka näoga kiisu. Tal on lühikesed jalad, mis vedruna hüpitavad tema ümarat pisikest keret soovitud kõrgustesse. Tal on krussis otsaga saba ja kui ta mööda tuba ringi vudib, võib silmi kissitades arvata, et heas toitumuses kährik on elamisse sattunud.
Krussu tahab väga inimese tähelepanu. Piuksudes hakkab ta oma inimese järel käima ja pai küsima. Hea meelega nuusutaks ta terve silmnäo iga natukese aja tagant üle ja teeks peamüksu. Alguse ajad elab ta üle kappi või teki alla peitudes, aga harjudes saab temast heas mõttes suhtesõltlane. Vaatamata kogunenud aastatele on temas palju mängulusti.
Tema tulevase kodu inimene võiks olla üsna kodune, muidu Krussu üksi kurvastab. Väikeste laste tähelepanu asemel eelistaks ta aga hoopis teisi kasse, kuid garantiid, kas tema just teistele sobib, me muidugi anda ei saa.
Krussu on vaktsineeritud, kiibistatud ja steriliseeritud.
Krussu, kelle minevikus on nii tänava- kui kodukassi elu, otsib Kassijaama hoiukodus elades omale ideaalset kodu.
Kontakt: info@kassijaam.eu