Category Archives: Triinu

Laupäev jaamas läbi fotograafi objektiivi

Üks tavaline laupäev jaamas. Kassid hängivad niisama ja jälgivad silmanurgast koristades ringi askeldavat jaamaülemat – varsti peaks juba konservi saama. Kui kaua võib sellega ometi viivitada! Ruuben ja Käpik üritavad jaamaülemat füüsiliselt mõjutada, tiirutades ümber tema jalgade ja takistades niimoodi efektiivselt koristustööd.

Järsku juhtub aga midagi ebatavapärast – jaama siseneb kassidele senitundmatu isik, kes peale mõnigat vestlust jaamaülemaga hakkab neile lähenemiskatseid tegema. Külaline sihib jaamakasse enda käes oleva aparaadiga, tehes tähelepanu äratavaid häälitsusi, jaamaülem samal ajal tema selja taga kõriseva hiirekesega vehkimas. See on fotograaf, kes otsustas osa oma laupäevast veeta meie juures.

Kassid kaotavad hoobilt igasuguse julguse ja kaovad igaüks enda peidikusse. Fotograaf on aga kangekaelne ja üritab igaühega neist suhelda ning poseerima meelitada. Triinu on külalise julgusest täiesti pahviks löödud ja istub tükk aega kivikujuna oma pesas, enne kui tal oma vampiirihambakesed paljastab ja käpaga vehkima asub. Sassik aga vaatleb fotograafi jõupingutusi külma üleolevusega. Kõige koostööaltimaks osutub Ruuben, kes peale mängusessiooni põrandal lebades armulikult poseerib.

Aega võttis, aga iga kass avas ennast natuke ja sai pildile.

Aitäh, Andrea Forlani!

 

Jaama toodi tegeluskeskus

Seal on redel ronimiseks, mitu erinevat tasapinda lebotamiseks, urg peitumiseks ja küüneteritustorud! Herman ripub, ronib ja askeldab päev läbi uuel kratsikal. Isegi pappkast on mõneks ajaks unarusse jäänud.Ülejäänud nelik jälgis esialgu Hermani õhinat skeptiliselt puuri otsast, ent nüüd on nemadki uue puu omaks võtnud. Triinu on kolinud ülemisele lavatsile, et ümbrusel silm peal hoida. Mowgli aga sättis end mugavalt sisse ja kujutab ilmselt ette, et on Kassijaama direktor.

Suur tänu lahkele annetajale!

 

Tegutseja Triinu

Enamasti magab Triinu oma eskimopesas. Me näeme, et ta on kodus, sest pesasügavuses paistab tume mütakas.

Aga Triinul on saladus. Talle meeldib üks jaamaülematest. Kui Triinu kuuleb tema tulekut, on Triinu juba rõõmsalt poolenisti pesast väljas.

Edasi nuusutab Triinu uudishimulikult vastava jaamaülema kätt ja teeb selle peale mõtliku, aga sõbraliku näo. Siis ta sööb täiesti avalikult, elegantselt ja üsna palju. Ta tõstab konservi küünega tükkhaaval suhu ja oleme mõelnud talle väikese kahvli ja noa muretseda.

Siis hüppab Triinu oma kapikeselt maha ja jookseb kuidagi madalalt veekausini. Tal on üsna lühikesed jalakesed ja jooks on pigem selline armas vudin.

Huvitav on see, et Herman, kellele kõik kassid on semud ja maadluskaaslased, omab Triinu suhtes respekti ja vaatab tema askeldusi eemalt.

Aga Triinu tegemised sisaldavad veel tugitooli hüppamist ja seal keerutamist ja hüppeid koha peal. Ta on ikka jube armas. Usalduse võitmisega läheb aega, aga see ei ole võimatu. Seni võib vaadata väikseid vudimisi ja keerukaid mängupoose ka pisut eemalt.tegutseja Triinu

Külalised

Laupäev oli tore päev, sest kassidele tulid külalised. Külalistele olid jaamakassid juba ennegi tuttavad või siis nende käpakäiku virtuaalselt jälginud.

Herman ootas juba lõunast aknal kahe jala peal ja tulijaid nähes jooksis neile vastu. Käpik oli väga viisakas ja seisis terve õhtu valvel, Triinu piilus oma pesast. Miilu ei lahkunud soojaveetoru juurest, kuid laskis kõigil, kes tema juurde üles ronisid, end silitada ja nurrus nagu jaksas. Mowgli näitas kõiki omi triipe ja kõik vaatasid ka.

Herman tuuseldas nii palju ringi, et jäi täiesti ootamatult jaamaülema süles tunnikeseks magama. Kõik olid rahul ja rõõmsad. Peolaua eest hoolitses Apla Kiisu Rändkohvik.
Suured tänud külalistele, sügav nurr ja käpapats!

peolaudHerman

Jaamas käis fotograaf

Kassijaama külastas fotograaf, kes püüdis meie kiisudega tutvust teha ja nende ilu fotodele jäädvustada. Kassid olid esialgu häbelikud ja võtsid tagasihoidlikumaid poose ning ei julgenud enda igapäevatoimetusi kaamera ees teha. Loomulikult ei käi see jutt Hermani kohta, kes naudib igasugust tähelepanu. Aga edasi vaadake juba ise:

Hõissa vastlad ja füüsikahuviline Triinu

Tänane õhtutäht oli Triinu, kes tuli esimese konservilõhna peale oma eskimopesast välja, sõi kõhu täis ja jäi siis imestunult mulliveepudelis ülespoole tõusvaid mulle vaatama. Küll nuusutas ta neid läbi pudeli ja katsus käpaga. Pärast aitas Triinu valida ravimikarbist õiged vatitikud ja silmasalvi Miilu jaoks ja premeeris end peale seda karvase hiirekese loopimisega.

MiiluMiilu lemmikoht on nüüd aknalaua asemel soojaveetorualune koht. Ka soojaveetorupealne koht, kui tema silmi ja kõrvu liiga pikalt ravida. Sest toru pealt teda kätte ei saa.

Poistele pakkus huvi vastlakukkel, kuid ainult hetkeks. Poisid tüdivad ikka kiiresti. Vahukoort limpsis ikkagi vaid Miilu. Triinu imestas ka kukli üle, aga kuna sealt mulle ei tõusnud, suundus ta pudeli juurde tagasi.

Pühapäev universumi saladustega

Kui Jaamakorraldaja Kassijaama jõudis, nägi ta esimesena ukse vastas paiknevalt tugitoolilt unise ja õnneliku näoga Hermanit. Mowgli on julge poiss, tema tuli ka tervitama. Jaamakorraldaja fikseeris olukorra: “Nii, nad käivad seal riiulil ka!” Sest põrandal vedelesid desopudelid, mis on pandud kõige kaugema ja kõige kõrgema riiuli otsa.

Rõõm oli tõdeda, et Käpik sööb ja ühe mure võib seega maha kriipsutada. Kuna tema paistis jaamakassidest kõige rohkem kohamuutust stressamast, siis panime ta puuri jälgimisele. Aga kõik on korras, Käpikule jäetud toit oli praktiliselt otsas, ju ta tahab lihtsalt natuke pikemat harjumisaega. Triinuga koos kuulasime Raadio 2-st Jaan Einasto lugusid universumi saladustest. Triinule need kosmosejutud mõjusid uinutavalt, täna ta mängida ei viitsinud, ainult sõi ja magas uues kingituseks saadud pesas.

Kõige nutikama kassi tiitli sai aga valge Miilu. Tema leidis Käpiku puuri pealt üles koha, kus saab end mõnusasti soojendada vastu ruumi läbivat soojaveetoru. Ta oli end täpselt selle alla sättinud, ju vajas selg kõige rohkem soojendamist. Nutikuse eest sai Miilu eriti pika paiseansi, sellest aina enam keerlema hakates. Herman käis ka teda seal kõrgustes külastamas, võttes Ämblikmehelaadseid asendeid ja turnides torude vahel ja ümber väga osavalt.

Uksele ära saatma tuli Jaamakorraldajat jälle Mowgli, suurtes silmades põhjatult mustamas mõistatuslik Tume Aine.

Saabus esimene rong esimeste reisijatega

Esimene rong on kohal! Kassijaama kolisid Herman, Miilu, Triinu, Käpik, Mowgli.
Esimesena väljus Herman, viskas kohvrid nurka ja elas kahe sekundiga sisse. Kohe uuris ta kõik järele, jõudis süüa, käia liivakastis, veeretada palle, ronida aknalauale, istuda laual kõikidel patjadel, istuda süles, mängida suletutiga. Temale meeldib! Herman suhtles elavalt ka esimeste külalistega, kes tõid kingituseks pallikarusselli.

Ettevaatlikum Miilu tegi ruumis tiiru ja valis siis oma kohaks padja aknalaual. See on sobiv koht väikeseks mediteerimiseks ja konservikauss on ka kohe nina ees, hea omaette nosida. Miilu kõvast nurrust tuli lausa üle rääkida, kohe selgus ka, et tegemist on super-sülekassiga.
Triinu istus esialgu transpordipuuris edasi, kuid lõpuks hakkas tal igav ja täiesti sobiv pesalaadne koht leidus riiulis, kus ta saab kogu ruumil silma peal hoida.

Käpik, kes on tuntud kassitüdrukute südametemurdja, hoidis esimesel päeval distantsi ja kobis lauale pessa. Ka sealt on hea ülevaade. Eks jõuab tüdrukutega ka homme tutvuda.
Mowgli esitas jaamaülematele omas keeles mõned küsimused, kuid eelistas jaatavatest vastustest hoolimata püsida laua all. Hermaniga on ta juba eelmisest kohast tuttav ja küllap Herman ta vahtkummipallijalgpallile meelitab, sest Mowgli on julge ja tegus kass tegelikult.

Triinu

Triinu oli kunagi väike, nälginud, tuhmi karva ja õnnetu pilguga kassipiiga. Ta tuli sellistest oludest, kus oli küll soov kasse aidata, aga puudusid selleks võimalused, oskused ja vahendid. Kehv toitumine eelmises kodus ning pidev vitamiinipuudus viisid selleni, et tänaseks on Triinul kahjuks eemaldatud kõik hambad, alles jäänud vaid kaks vahvat valget kihva. Ümargune kehakuju annab aimu, et hammaste puudumise taha aga Triinul söömine ei jää, pehmet toitu on ta valmis kohe heameelega mekkima, ja kuivtoitu krõbistab ta vägagi hea meelega.


Keegi ei õpetanud Triinule ka seda, et kätt sirutav inimene tähendab pehmet paid, häid kavatsusi. Ajapikku on Triinust saanud ümmargune uudishimulikult ringi vudiv pallike. Kui uued olukorrad ja uued lõhnad on turvalisest kaugusest selgeks vaadeldud ja siis tuttavaks nuusutatud, meeldib Triinule asjalikult mööda tuba sehkendada. Ja kuna Triinu on väga mõnusas kassieas – sünniaasta 2010, siis tahab ta muidugi ka mängida, nt varre, mille otsas on suletutt, võtab ta hambusse ja veereb sellega kuhugi udjama.
Triinule pai tegemiseks tuleb läbida pikk koolitus, see ei ole niisama lihtne. Õppetundideks on käpaga vehkimised ja kiired pöörlemised, kui pai läheneb hoopis selja poolt. Aga Triinu reaktsioonid on armsad nagu tema veidi pahur näoilmegi ja aega õppida meil on.

Kassijaamas oldud aja jooksul on Triinust saanud kahtlemata kõige lõbusam kass, kes mängib ka üksinda, keerutades end selili tunnelis, jalakesed püsti. Ta ei karda enam omasid, ainult võõraste inimeste tulles läheb ajutiselt peitu ja siis ka mitte alati.