Monthly Archives: July 2017

Mirjam, Murjam ja Mäuram ehk kastikiisud

Ühel pühapäeval juulikuus 2017 oli Kassijaama ukse taha toodud “kingitus” – kast, kus kolm pisikest nõrka, kõhna ja veetustunud kassipoega, vaevu kolmenädalased. IMG_6296-001 Tegu ei saanud enam olematuks pöörata, kõige väiksemad jaamakassid vajasid kohe abi.  Oli aja leida koht  ja algas igapäevane loomakliinikus käimine, et neid vedelikuraviga toetada, kaaluda ja kosumist jälgida. Hoiukodu pidi muu elu jätma sinnapaika ja hakkama kassipoegi ööpäevaringselt mõnetunniste vahedega toitma.

IMG_6351

Mõni nädal hiljem olid kassitüdrukud juba palju tugevamad ja tublimad, Oskasid ise süüa, maadelda, mürada ja olla lõpmata armsad.

Mirjam oli teistest väiksem ja nõrgem, aga ta kasvas omas tempos ja on väga tubli väike plika. Armastab  inimese lähedust ja kaisus magamist, eriti nina vastu nina müksata ja nurruda.Mirjam

Mäuram oli kolmiku kõige isepäisem. Kasvades sai aga temast samasugune inimese kõige suurem sõber nagu õde Mirjamistki. Kui saaks aga kaissu ja lähedale. Mäuran oskab võtta naljakaid asendeid ja olla armsalt kohmetu, ise lakkamatult nurrudes.Mäuram

Murjam (uues kodus) oli algusest peale olnud teistest hakkajam ja suurem. Tema oli ikka esimene söömas ja müramas ja inimesel ukse peal vastas piiksudes ja rõõmustades. Süles nurrumine oli täiesti käpas.

Mirjam ja Mäuram on saanud esmase ja korduvvaktsiini, parasiiditõrje, kiibi ja passi.IMG_0861 IMG_0760

Kastikiisude käpakäigust saab lugeda ja rohkem pilte vaadata hoiukodu blogist

Oleme Kassijaamas väga tänulikud kõikidele annetajatele, kes kastikiisusid toetanud on. Kliinikus käimised, toidud, lisandid ja protseduurid kolmele mitteplaneeritud pojakesele on kulukad ja kõik toetused on meile suureks abiks.

Kontakt: info@kassijaam.eu

 

 

Simmo ja Sia

Simmo ja Sia  on millalgi 2017 a mai keskel Saaremaal Mustjalas sündinud kassipojad, kelle eest hoolitses esimestel päevadel MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu. Jaaniõhtul reisisid nad mandrile Kassijaama hoiukodusse, kaaludes veidi alla 500 grammi, aga olles täis mängulusti ja energiat. Samuti oskasid nad kohe kõiki kassitarkusi – liivakasti ja kratsipuud kasutada, nurruda, mänguhoos õe või venna peale turtsatada ja külg  ees kangetel jalgadel hüpelda.

Kassipoegade tervis on käinud üle mägede ja orgude, võideldes herpesviiruse ja ilmselt ka kalitsiviirusega, kuid praeguseks on nad tublisti kosunud ja jätkavad toidukausside tühjendamast üksteise võidu.

Simmo kasukas leiab siiamivärve, valgeid jutte, triibulist saba. Tal on sinine silm, natuke pikemat sorti koonuke. Nurrumootor on seadistatud kõige tugevama peale ja lisaks õde Siale armastab ta ka inimest üliväga, joostes talle saba püsti uksele vastu ja võimalusel otse sülle. Väga aktiivne ja rõõmus trööbeldis.

Sia on poolpika karvaga imeilus ja ilmekas kassitüdruk. Tema eripäraks on tavalisest veidi lühem saba. Sia on samasugune aktivist ja traageldis nagu vennas. Oskab võtta naljakaid asendeid, teha akrobaatilisi trikke ja tuju kümne sekundiga heaks.

Koos on neil väga tore mürgeldada ja üksteise kaisus magada. Kui keegi plaanib võtta korraga kahte kassi, siis nemad ongi just see õige paar!
Kui aga kellegi süda hakkab kiiremini tuksuma just ühe peale neist, siis võta palun ühendust, saame tuttavaks.

Simmo ja Sia silmad on saanud tugeva herpeskahjustuse ilmselt kohe, kui nende silmad avanesid. Nüüdseks on nende silmad opereeritud – puhastatud ja õmmeldud. Kindlasti ei tee silma puudumine neid kuidagi kehvemaks ja hoiukodu võib kinnitada, et seda tõepoolest isegi ei märka.

Mõlemad on saanud nii esmase kui korduvvaktsiini, parasiisitõrje, neil on kiip ja pass. Simmo on kastreeritud ja Sia steriliseeritud.Simmo ja Sia
Simmo ja Sia kasvamise loo ja palju vahvaid pilte leiab hoiukodu blogist nendenimeliste rubriikide alt. https://padijapasteet.wordpress.com/

 

Triip ja Turbo

Triip ja Turbo on õed, kes on sündinud 01.09.2015. Alates 2017 aasta juunist elavad nad Kelmiküla Kassijaamas ja otsivad uut kodu. Need sõbralikud, aktiivsed ja jutukad kassitüdrukud  on vaktsineeritud, steriliseeritud, saanud parasiiditõrje ja kiibi.

Triibu ja Turbo esimesi päevi Kassijaamas kommenteerib Sassik:

“No mida te ise arvate, mida mina sellest arvan?!” poriseb Sassik kulmu kortsutades ja ennast kergelt puhevile ajades. “Just oli siin parajalt rahulik ja õdus, keegi ei kahelnud minu kuninglikus soos ega õiguses troonile. Olete vist isegi kuulnud, et meil on palju uusi elanikke. Vareenik ja Stjopa – nemad on rahulikud poisid. Head alamad. Istuvad oma pesas ja on eluga rahul. Vahel lubavad isegi enda konservist kümnist võtta. Aga need plikad! Ausalt öeldes ma vahel ei saagi aru, mitu neid on ja kumb on kumb. Mõlemad on nii ühte nägu ja kogu aeg liikumises, vahel isegi sünkroonliikumises. Nimed on neil ka vastavad – Turbo ja Triip. Ehk TT, nagu jaamakorraldajad neid kutsuma on hakanud.”

“Hea küll”, Sassik ohkab. “Loomulikult on mul hea meel, et me saame neile abiks olla. Neil oli kodu, aga halbade asjaolude tõttu ei olnud perenaisel võimalik TT-d enam pidada. Ja nii nad siia jaama – khm, vabandust – minu kuningriiki jõdsidki. Kaheaastased tabby-hallid kassiõed, ploomikarva ninade ja varvastega. Uudishimulikud ja häälekad, ninapidi igal pool juures.”

“Kuidas kasvatada sellistest rüblikutest sõnakuulelikud õukondlased? Või veel parem – leida neile uus päriskodu? Annan kaasa pool kuningriiki!”