Category Archives: Lõpp-peatus – kodu:

Siin on kassid, kes on endale leidnud uue kodu.

Mausi ikka ootab

Mausi leidis kodu aprillis 2022 🙂


Mausi – endine laudakass, praegune jaamakass, tulevane kodukass.
 
Et Mausi kodu leiab, selles me üldse ei kahtle. Peame lihtsalt ära ootama aja, et tema võluvad mustad täpid ja laigud valgel kasukal ning armas näolapp kellelegi silma jäävad. Siis saame juba lisada, et ka iseloom on tal vahva. Mausi jagab Kassijaamas koos Pusaga kõige mängulisema kassi tiitlit. Piisab sellest, et jaamakorraldaja kaks sammu mänguasjade seinataskule läheneb, kui Mausi kõrvad on kikkis, mõnus uinak pausile pandud ja ootus suur, et nüüd mängime! Sest kui saab hüpata ja rullida ning kõik linnud ning hiired kinni püüda, siis on Mausi päev korda läinud.
 
Loodame, et Mausi leiab kodu, kus temaga viitsitakse vähemalt tund aega järjest mängida, sest ära ta küll ei väsi.
Mausi ei ole sülekass. Paidest ei ütle ta ära, aga kõige rohkem hindab ta siiski, kui keegi temaga aktiivset kvaliteetaega veedab. Isegi konserv jääb teisele kohale.
Mausi on sõber teiste kassidega.
 
Loodame ka, et huviline ei tagane, kui näeb, et Mausi parem silm ei ole alati puhas ja kuiv. Silm jookseb, kuna ta pisarakanalil on ummistus/liited, mida parandada ei saa. Kassi see ei sega ja ta elukvaliteeti ei muuda.
 

Mausi on sündinud 2019 aasta kevadel ja talle on tehtud kõik kojuminekuks vajalikud protseduurid.

 

Pai Pavlik

Pavlik on broneeritud 🙂


Pavlik Paavli tänavalt.
Endine argpüks vajab nüüdseks vaid väikest kohanemisaega, kui jaamakorraldaja saabudes tuleb pesast välja oma paisid nõudma.
Ta on pehme, sõbralik ja armas. Vanust veidi alla paari aasta.
Pavliku pelglikkusepügalad kindlasti tõusevad, kui ta uude koju saabub. Kassijaamas toimunud arengu põhjal teame me aga, et kannatlik kodu saab parima kassi. Ilust rääkimata. Igapäevase heldimuse- või huumoriannuse saab ka, nähes kuidas ta ikka ja jälle pea viltu keerab või pea alaspidi ripub.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Kartlik karvapall

Opeia leidis kodu jaanuaris 2023 🙂


Opeiast on nelja Kassijaama-kuuga saanud karvapall. Pole ime, sest talle meeldiv väga süüa ja üldse mitte liikuda.
Opeia jätkuvalt kardab ja näitab seda välja armsa susinaga. Ometi lubab ta ennast lõputult paitada. On olnud ka mõned tervisemured, kuid ka tema ravimine ei ole olnud keeruline.
 
Kaamerast näeme, et ta eelistab istuda pesas ja teiste kassidega mitte väga suhelda.
Meile väga meeldiks, kui Opeia leiaks eraldi hoiukodu või veel parem, kodu. Üksiku kassina ja inimese jätkuva hoole ning tähelepanuga oleks tema elu palju rõõmsam.

Kontakt: info@kassijaam.eu

Tosina uued uudised

Tosin ja Sosin on leidnud kodu jaanuaris 2023


KOV (Kodu Otsiva Vurrulise) valimisi  korraldatakse koduta kasside maailmas igapäevaselt. Postitatakse pilte ja lugusid, tutvustatakse kandidaate. Ei anta garantiisid, et kandidaat täidab kõiki valija ootusi, aga tavaliselt läheb nii, et neid hoopis ületatakse. Arglikust võib saada julge, metsikust taltsas,  kössitajast kepsutaja.

Meie esitleme täna lähemalt kandidaati, kelle nimi on Tosin. Natuke üle aasta vana, Paldiski kassikolooniast püütud ja kõik kojuminekuks vajalikud protseduurid saanud kassipoiss.

Tosinal on tõsine taust.
Kassijaamas kodu oodates on selgunud, et Tosin sai positiivse vastuse FCoV ehk kasside koroonaviiruse analüüsile, mis tehtud Laboklini laboris Saksamaal.  Ravi ei ole, erinevad ravitoidud/toidulisandid ei andnud pikalt tulemust. Saime liivakasti sisu lõpuks niipalju paremaks, et otsustasime Tosina muude lahenduste puudumisel puurist välja lasta.
Oleme arvatavasti teinud õige otsuse, sest Tosinal ei ole enam puurielustressi. Teame, et tema kõht on praegu korras ning nakatamise tõenäosus on minimaalne.
Seni pole meil olnud ka põhjust teisi jaamakasse murelikult testima hakata. 
Riskidest oleme varem kirjutanud ja Tosina vastu huvi tundja saab rohkem lugeda meie varasematest postitustest: http://kassijaam.eu/category/kelmikula-kassijaamas/tosin/ Praegu on olukord palju parem ja meie lootus Tosinale kodu leida natuke suurem.
 
Tosin on väga uudishimulik ja vahva kiisu. Suurt põnevust pakub talle inimese käsi, mida alati pikalt nuusutatakse ja ka keelega limpsatakse. Paitamist ta ei soovi, sülle võtmisest rääkimata. Ta ei ole sugugi kuri ja arvame, et kodus, inimestega koos olles kaovad ajapikku tema hirmud.
Tosin on leidnud jaamakasside hulgast omale uue parima sõbra – Pavliku.

Kui sa oled julgem kui Tosin, siis palun paku sellele ilusale vahvale kassipoisile kodu!

Kontakt: info@kassijaam.eu

Minijaamakassid otsivad kodu!

Eugen, Näugen ja Miugen on leidnud kodud. Mäugen ja Maia jäid hoiukodu päriskassideks.


Algab minijaamakasside tutvustusvoor!
Kõigil, kel plaanis olnud sügisel kassipoeg võtta, on nüüd aeg meie leidlastega tuttavaks saada ja oma kiri teele saata.
Muidugi võib juhtuda ka nii, et üldse ei olnudki plaani, aga neid tegelasi nähes ei jäta see mõte kuidagi rahule 😸
Kassipojad on sündinud juuli alguses koduta kassi poegadena. Püüdsime nad koos emaga võsa vahelt kinni ja nii jõudsid nad septembri alguses Kassijaama.
Uuel nädalal saab kassipere kliinikus teise ülevaatuse ja arvatavasti ka esmase vaktsiini. Kõigil on juba ka kiip ja ussirohi antud.
🐾 Kolmevärviline tüdruk Miugen paistab olevat pesakonna aktivist. Esimesena läks ta lõksu, esimesena tuleb ta sööma, avastab uue mänguasja ja ronib ning ripub kõikvõimalikes kohtades. Sulepulga võtab ta urisedes hambusse ja viib kuhugi nurka. Nii et nunnu välimuse taga on pisike murdja 🙂
🐾 Punane poiss on Eugen. Tema kasuka värvile on natuke raske õiget nimetust leida. Vahel tundub, et see on hoopis koorega kohvi karva. Igatahes on ta vahva triibik täpilise kõhualusega. Igaks juhuks natuke ettevaatlik ja tõsinegi, aga kui müramise hoog peale tuleb, siis oh neid kukerpalle!
🐾 Valge, halli täpikesega pealael on poiss Mäugen. Ka tema on maadlus- ja müramismängude algataja ja vahva põrkav kitseke. Natuke ikka kardab ja teeb möödaminnes tasase susina. Mäugen täitsa vapralt talub ja taltub, kui teda sülle võtta.
🐾 Üleni valge, teistest natuke pisem valge tüdruk on Näugen. Tema on kõige arglikum ja liitub mängudega tavaliselt natuke hiljem, olles enne oma nurgast piilunud, kas kõik on ohutu. Kui teda silmarohu panekuks sülle võtame, siis kangestub Näugen oma tekikookoni sees üleni ja proovib esimesel võimalusel tagasi puuri ja emme selja taha hüpata.
Loodame kõigile leida kodud, kes saavad kannatlikult kassipoegadele kodukassi tarkusi ning harjumusi õpetada.
Huvi korral palun kirjuta meile Facebooki sõnum või e-kiri aadressile: info@kassijaam.eu

Võsa vahelt terve pere Kassijaama

Kõik kassipijad ja nende ema Maia on broneeritud


Lugu sellest, kuidas kassiema Maia ja tema lapsed Näugen, Mäugen, Eugen ja Miugen Kassijaama jõudsid.
Ühe Tallinna sõlmpunkti nurgataguses võsas elavad eikellegikassid. Võsa ümbritsevad elumajad, büroomajad, töökojad ja varemed, paar sammu aiaäärest on suur autotee. Et seda kohta leida, peab teadma teid ja käänakuid.
Sellisest nurgatagusest kohast piisab, et koduta kassidel oleks koht, kuhu paigale jääda, varju leida ja paljuneda. Eriti, kui neid on märgatud ja toitma hakatud.
Kui üks selle suve mittekellegi kassipoegadest tundus haigena, hakkas toitja abi otsima. Me ei tea, miks ta seda varem ei teinud, aga mis sellest enam. Praegu on toitjast olnud selle kolooniaga tegelemisel suur abi.
Mure jõudis ka meieni. Nagu Kassijaama ühe väikese toa võimalustega on, saame vastata enamasti, et meil ei ole võimalik aidata, saame panna kassid järjekorda, aga kiiret lahendust ei ole. Saime teada, et kaks kassipoega, sh haige, on sealt juba toitja kaudu kodu leidnud. Võsas olevat veel mitu poega ja täiskasvanud kassi.
MTÜ 58 Kassi Koju võttis raske koorma otsida kassipoegadele hoiukodu ja MTÜ Cats Help tuli appi nende arvete tasumisega. Meie läksime olukorraga tutvuma ja eelkõige kassipoegi püüdma. Olukorda oli valus vaadata – suured ja väikesed kassid toidunõude vahel kaootiliselt sebimas.
Selle väikese koloonia uue elu uksed avasime esimesel septembril, kui lõksu läks hall kassipoeg, mitte enam väga väike.
Selgus, et lõksuga on väga keeruline püüda, sest üht üsna julget valget kiisut oli raske sellest eemale hoida, aga alustada tahtsime ju poegadest. Oli vaja vaid natuke tuunikalakonservi ja kavalust, et valge kass läheks transpordikasti. Otsustasime ta kaasa võtta.
Järgmisel päeval selgus kliinikus, et ta on imetav kassiema. Toitjad aga ei teadnud, et ta oleks olnud tiine ja sünnitanud. See võib kogenematule silmale nii olla, kui kassidel on kogu aeg nii rikkalik rootsi laud, et pole märgatagi, et kass kosuks.
Kuna meil oli kassitoas vaba puur, siis jätsime valge, nüüd juba steriliseeritud kassi Kassijaama, olles valmis ta ka tagasi viima. Teadsime, et pojad seal on ja nad tuleb lihtsalt kätte saada.
Järgmisena läks lõksu must suurem kassipoeg. Tema pidi ühe öö olema üksi soojas toas, järgmisel päeval saime kätte veel ühe musta suurema poja ning kolisime ta heal meelel oma pesakonnakaaslase juurde.
Samal õhtul hakkasidki üllatusmunakesed välja tulema, ilmselt oli ema nad seni varjus hoidnud. Nägime pimeduses südame kloppides, kuidas väike kirju kogu hiilib lõksus. Saime aru, et tema võibki olla valge kassiema poeg ja arstilt kiiresti nõu saanud, viisime ta Kassijaama ema juurde. Saime näha, et tegime õigesti. Nägime võsas ühte väikest valget kassikest veel jooksmas, aga kätte teda ei saanud.
Muidugi läksime järgmisel õhtul tagasi, kaasas kaks lõksu ja kahv. Ei läinud kaua, kui kuulsime siit ja sealt piiksumist ning esimene julge valge pisike astus lõksu. Teine valge (appi kui väike!) jooksis, nuttis ja passis lõksu lähedal, aga sisse ei läinud. Julgus tekkis tal lõpuks telefonist lastud kassihäälte peale ja kuna kõht oli ka tühi, saime tema kätte kahvaga.
Õnneks oli meil üks lõks veel, kuhu küll keegi ei tahtnud enam sisse minna.
Panime emakassi kutsuvaid hääli mängiva telefoni lõksu peale (pärast 10+ aastat kassipüüdmist leiutatud uus nipp 😺) toidu kohale ja läks vaid mõni minut, kui punakarva kassipoeg oli samuti lõksus.
Kõik kolm reisisid oma emme ja õe juurde ning meil oli tunne, et nüüd tahaks küll nii naerda kui nutta.
Nii ongi meil Kassijaamas terve uus perekond. Võetud riski kaalub üles üks päästetud kassipere, kes ei jäänud vastu talve sinna kolooniat kasvatama.
Kui õnnestub kätte saada veel mõni emane kass, siis plaanime ta steriliseerida ja kuni vaba koha tekkimiseni tagasi viia. Kui meil kasside koju minnes ja järjekorra edasi liikudes koht vabaneb, toome ta jaamakassiks.
Seal on veel isaseid ja üks väga huvitava musta-suitsukarvatriibuga kass, aga nendega tegelemiseks meil praegu ressurssi kahjuks ei ole.
Kõik püüdmised ja passimised on toimunud pärast päikeseloojangut, pimedas koledas võpsikus taskulampide valgel. Sellisel ajal on käidud neid toitmas ja muul ajal on nad kuskil mujal. Aga tühja neist puudu jäänud unetundidest, kui oleme saanud natukenegi kaasa aidata ühe koloonia kaotamisele.
Aitäh Kristine, Cats Help, Haabersti loomakliinik ja Univet loomakliinik! Aitäh toitjast härrasmehele, kes meid koos varustuse ja püütud kassidega on saanud enamus kordi sõidutada. Aitäh toitjatele annetuste eest, mis on läinud konkreetselt valge kassiema ja tema poegade esmaste kliinikukulude katteks.

Kaunis kasuk

Sellist kasukat ikka igaühel ei ole 🙂
Sosin ei ole sülekass, aga mine tea, ta võib selleks veel saada. Pai tehes jääb paigale.
Iseloomult tundub ta pigem rahulik kui rahmeldaja. Kaamerast näeme, et Pusaga maadlemise vastu pole tal midagi ning kui sulepulk välja võetakse, siis rivistub ta otse Mausi, Pusa ja Tosina selja taha.
Soson on steriliseeritud, vaktsineeritud, kiibistatud. Sünniaeg sügis 2020
Kontakt: info@kassijaam.eu

Kas Sosin võiks koju minna?

Sosin ja Tosin on leidnud kodu jaanuaris 2023 🙂

Kas Sosin võiks koju minna?
Me ei ole Sosinat ja Tosinat ammu reklaaminud, kuna nende tervisega seonduv on siiani mõnevõrra ebamäärane.
Sosina puurikaaslane Tosin on saanud juuli alguses positiivse koroonaproovi ja suure tõenäosusega on sama ka Sosinal. Eraldi testinud me teda ei ole.
Erinevus on selles, et pärast erimenüüd ja uut probiootikumi teeb Sosin liivakasti juba päris korraliku kujuga kraami, kõht ei ole enam lahti. See tähendab, et suure tõenäosusega tema enam teistele nakkust edasi ei anna või on risk taandunud palju väiksemaks. Ka Tosinal on parem, aga sel nädalal saabunud kordusanalüüsi vastus kinnitab jätkuvat positiivset tulemust FCoV-le ehk kasside koroonaviirusele. Oleme katsetamas esimesi päevi, kuidas mõjub toidulisand Fibor. Praegu tundub, et mõjub pigem hästi. Jätkame ja jälgime.
Sosin saab kohe varsti aastaseks (sünniaeg september 2020)  ja temast on kasvanud meie juures tõeliselt ilus kassitüdruk. Ta on iseloomult rahulikum ja julgem kui Tosin. Ei lähe pai eest ära (puuris elades muidugi ei olegi kaugele minna) ning usume, et tema täieliku usalduse võitmine läheks kodustes tingimustes kiiresti.
Kõik protseduurid on tehtud: steriliseeritud, kiibistatud, vaktsineeritud, parasiiditõrje tehtud.
Nii et proovime – kas Sosinale võiks leiduda kannatlik ja koroonakartmatu kodu?
Muidugi soovime kogu südamest, et koos kasvanud Sosin ja Tosin leiaksid ühise kodu või hoiukodu, kus saaks lõpuks ometi vabalt joosta ja mürada. Kui aga Sosin saaks koju, siis ehk on ka üksikule Tosinale lihtsam paremat elu võimaldada… Häid ja kiireid lahendusi me praegu ei tea, aga kodu vajavad nad mõlemad väga-väga.

Kontakt: info@kassijaam.eu

Kellele ei meeldiks Mausi

Mausi on üks äraütlemata sümpaatne täpikeste ja laigukestega kassipoiss 😻 Olgu mõned pildid selle tõestuseks.
Loodame talle leida sama toreda kodu kui ta isegi. Mausi on suur sõber teiste kassidega ja inimesega ka.
Kiibistatud, vaktsineeritud, kastreeritud. Arvatav sünniaeg kevad 2019.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Opeia lugu

Opeia on leidnud kodu jaanuaris 2023 🙂


“Oi kui väike sa oled!” Nii ütles jaamakorraldaja, kui armsat triibikut esimest korda nägi.
Opeia on noor (vanust aasta või poolteist), sünniajaks võib arvata 2020 ja kaalub 2,8 kilo. Kuna ta tundis suurt hirmu ja proovis teha ennast hästi pisikeseks, siis tunduski nii, et võtab puuris sama vähe ruumi nagu kassipoeg.
Noor ja kleenuke Opeia on ise emmeks vähemalt kahele pojale. Tema kassipojad, üks must ja üks kolmevärviline, on eraldi hoiukodus.
Opeia elas enne tänavalt pääsemist Põhja-Tallinnas endise Volta tehase taga. Kõigepealt näitas end üks tema poegadest, kes püüti kinni. Mõnda aega ei nähtud kedagi, kuid 14. juulil tulid välja ema ja teine poeg korraga ning läksid koos üles pandud lõksu. Rohkem poegi keegi seal näinud ei ole.
Esimesteks päevadeks leidsid kassid hoiukoha. Kuna saatuse tahtel oli nende päästja mõne oma tänaval toidetava kassiga Kassijaama ootejärjekorras, siis saime vaba koha anda just sellele kassiemale. Aitäh aitajale, kelle elu ajutine hoiukodu pakkumine üsna ebamugavaks tegi. Vaatamata sellele tegutses ta selle nimel, et kass saaks tänavalt ära ja ei tooks järgmisi poegi.
Opeia on nüüd kolinud Kassijaama. Ta on juba steriliseeritud, saanud kiibi ja ussirohu. Saime hiljuti kingituseks mõnusa karvase pesatasku, mis just Opeiale hästi sobib, sest sinna sisse saab ta ennast ära peita ja arvata, et nüüd keegi ei näe.
Kuni eilseni ei julgenud Opeia inimese nähes süüa ega õieti liigutadagi. Pai lubas teha, mis andis märku, et võibolla kontakt inimesega ei olegi talle päris uus.
Eile aga oli Opeia nõus sööma jaamakorraldaja käe pealt ning usaldas niipalju, et tukkus tunnikese pesa peal, mitte sees.
Anname Opeiale hästi süüa, palju paisid ja kindlasti näeme varsti, kuidas tema kasukas muutub ilusaks ja julgus kasvab veelgi.
Praegu jälgime tema tervist, jätkame parasiiditõrje kuuriga, teeme vaktsiinid ja siis jääme ootama, et tema elu muutuks veel paremaks. Et Opeia leiaks kodu.
PS Opeia on saanud kasside koroonaviiruse(FCoV) analüüsile Laboklinist positiivse vastuse.
Tegemist on liigispetsiifilise viirusega, mis inimesele ei levi.
Teame veel, et ohustatud on eelkõige nooremad ja nõrgema immuunsusega kassid.
Haigus võib muutuda ka eluohtlikuks nakkuslikuks kõhukelmepõletikuks (FIP). See võimalus on küll väike (u 5 %).
Vaktsiini ja otsest ravi kasside koroonaviirusele ei ole.
Kontakt: info@kassijaam.eu