Category Archives: Lõpp-peatus – kodu:

Siin on kassid, kes on endale leidnud uue kodu.

Minijaamakassid otsivad kodu!

Eugen, Näugen ja Miugen on leidnud kodud. Mäugen ja Maia jäid hoiukodu päriskassideks.


Algab minijaamakasside tutvustusvoor!
Kõigil, kel plaanis olnud sügisel kassipoeg võtta, on nüüd aeg meie leidlastega tuttavaks saada ja oma kiri teele saata.
Muidugi võib juhtuda ka nii, et üldse ei olnudki plaani, aga neid tegelasi nähes ei jäta see mõte kuidagi rahule 😸
Kassipojad on sündinud juuli alguses koduta kassi poegadena. Püüdsime nad koos emaga võsa vahelt kinni ja nii jõudsid nad septembri alguses Kassijaama.
Uuel nädalal saab kassipere kliinikus teise ülevaatuse ja arvatavasti ka esmase vaktsiini. Kõigil on juba ka kiip ja ussirohi antud.
🐾 Kolmevärviline tüdruk Miugen paistab olevat pesakonna aktivist. Esimesena läks ta lõksu, esimesena tuleb ta sööma, avastab uue mänguasja ja ronib ning ripub kõikvõimalikes kohtades. Sulepulga võtab ta urisedes hambusse ja viib kuhugi nurka. Nii et nunnu välimuse taga on pisike murdja 🙂
🐾 Punane poiss on Eugen. Tema kasuka värvile on natuke raske õiget nimetust leida. Vahel tundub, et see on hoopis koorega kohvi karva. Igatahes on ta vahva triibik täpilise kõhualusega. Igaks juhuks natuke ettevaatlik ja tõsinegi, aga kui müramise hoog peale tuleb, siis oh neid kukerpalle!
🐾 Valge, halli täpikesega pealael on poiss Mäugen. Ka tema on maadlus- ja müramismängude algataja ja vahva põrkav kitseke. Natuke ikka kardab ja teeb möödaminnes tasase susina. Mäugen täitsa vapralt talub ja taltub, kui teda sülle võtta.
🐾 Üleni valge, teistest natuke pisem valge tüdruk on Näugen. Tema on kõige arglikum ja liitub mängudega tavaliselt natuke hiljem, olles enne oma nurgast piilunud, kas kõik on ohutu. Kui teda silmarohu panekuks sülle võtame, siis kangestub Näugen oma tekikookoni sees üleni ja proovib esimesel võimalusel tagasi puuri ja emme selja taha hüpata.
Loodame kõigile leida kodud, kes saavad kannatlikult kassipoegadele kodukassi tarkusi ning harjumusi õpetada.
Huvi korral palun kirjuta meile Facebooki sõnum või e-kiri aadressile: info@kassijaam.eu

Võsa vahelt terve pere Kassijaama

Kõik kassipijad ja nende ema Maia on broneeritud


Lugu sellest, kuidas kassiema Maia ja tema lapsed Näugen, Mäugen, Eugen ja Miugen Kassijaama jõudsid.
Ühe Tallinna sõlmpunkti nurgataguses võsas elavad eikellegikassid. Võsa ümbritsevad elumajad, büroomajad, töökojad ja varemed, paar sammu aiaäärest on suur autotee. Et seda kohta leida, peab teadma teid ja käänakuid.
Sellisest nurgatagusest kohast piisab, et koduta kassidel oleks koht, kuhu paigale jääda, varju leida ja paljuneda. Eriti, kui neid on märgatud ja toitma hakatud.
Kui üks selle suve mittekellegi kassipoegadest tundus haigena, hakkas toitja abi otsima. Me ei tea, miks ta seda varem ei teinud, aga mis sellest enam. Praegu on toitjast olnud selle kolooniaga tegelemisel suur abi.
Mure jõudis ka meieni. Nagu Kassijaama ühe väikese toa võimalustega on, saame vastata enamasti, et meil ei ole võimalik aidata, saame panna kassid järjekorda, aga kiiret lahendust ei ole. Saime teada, et kaks kassipoega, sh haige, on sealt juba toitja kaudu kodu leidnud. Võsas olevat veel mitu poega ja täiskasvanud kassi.
MTÜ 58 Kassi Koju võttis raske koorma otsida kassipoegadele hoiukodu ja MTÜ Cats Help tuli appi nende arvete tasumisega. Meie läksime olukorraga tutvuma ja eelkõige kassipoegi püüdma. Olukorda oli valus vaadata – suured ja väikesed kassid toidunõude vahel kaootiliselt sebimas.
Selle väikese koloonia uue elu uksed avasime esimesel septembril, kui lõksu läks hall kassipoeg, mitte enam väga väike.
Selgus, et lõksuga on väga keeruline püüda, sest üht üsna julget valget kiisut oli raske sellest eemale hoida, aga alustada tahtsime ju poegadest. Oli vaja vaid natuke tuunikalakonservi ja kavalust, et valge kass läheks transpordikasti. Otsustasime ta kaasa võtta.
Järgmisel päeval selgus kliinikus, et ta on imetav kassiema. Toitjad aga ei teadnud, et ta oleks olnud tiine ja sünnitanud. See võib kogenematule silmale nii olla, kui kassidel on kogu aeg nii rikkalik rootsi laud, et pole märgatagi, et kass kosuks.
Kuna meil oli kassitoas vaba puur, siis jätsime valge, nüüd juba steriliseeritud kassi Kassijaama, olles valmis ta ka tagasi viima. Teadsime, et pojad seal on ja nad tuleb lihtsalt kätte saada.
Järgmisena läks lõksu must suurem kassipoeg. Tema pidi ühe öö olema üksi soojas toas, järgmisel päeval saime kätte veel ühe musta suurema poja ning kolisime ta heal meelel oma pesakonnakaaslase juurde.
Samal õhtul hakkasidki üllatusmunakesed välja tulema, ilmselt oli ema nad seni varjus hoidnud. Nägime pimeduses südame kloppides, kuidas väike kirju kogu hiilib lõksus. Saime aru, et tema võibki olla valge kassiema poeg ja arstilt kiiresti nõu saanud, viisime ta Kassijaama ema juurde. Saime näha, et tegime õigesti. Nägime võsas ühte väikest valget kassikest veel jooksmas, aga kätte teda ei saanud.
Muidugi läksime järgmisel õhtul tagasi, kaasas kaks lõksu ja kahv. Ei läinud kaua, kui kuulsime siit ja sealt piiksumist ning esimene julge valge pisike astus lõksu. Teine valge (appi kui väike!) jooksis, nuttis ja passis lõksu lähedal, aga sisse ei läinud. Julgus tekkis tal lõpuks telefonist lastud kassihäälte peale ja kuna kõht oli ka tühi, saime tema kätte kahvaga.
Õnneks oli meil üks lõks veel, kuhu küll keegi ei tahtnud enam sisse minna.
Panime emakassi kutsuvaid hääli mängiva telefoni lõksu peale (pärast 10+ aastat kassipüüdmist leiutatud uus nipp 😺) toidu kohale ja läks vaid mõni minut, kui punakarva kassipoeg oli samuti lõksus.
Kõik kolm reisisid oma emme ja õe juurde ning meil oli tunne, et nüüd tahaks küll nii naerda kui nutta.
Nii ongi meil Kassijaamas terve uus perekond. Võetud riski kaalub üles üks päästetud kassipere, kes ei jäänud vastu talve sinna kolooniat kasvatama.
Kui õnnestub kätte saada veel mõni emane kass, siis plaanime ta steriliseerida ja kuni vaba koha tekkimiseni tagasi viia. Kui meil kasside koju minnes ja järjekorra edasi liikudes koht vabaneb, toome ta jaamakassiks.
Seal on veel isaseid ja üks väga huvitava musta-suitsukarvatriibuga kass, aga nendega tegelemiseks meil praegu ressurssi kahjuks ei ole.
Kõik püüdmised ja passimised on toimunud pärast päikeseloojangut, pimedas koledas võpsikus taskulampide valgel. Sellisel ajal on käidud neid toitmas ja muul ajal on nad kuskil mujal. Aga tühja neist puudu jäänud unetundidest, kui oleme saanud natukenegi kaasa aidata ühe koloonia kaotamisele.
Aitäh Kristine, Cats Help, Haabersti loomakliinik ja Univet loomakliinik! Aitäh toitjast härrasmehele, kes meid koos varustuse ja püütud kassidega on saanud enamus kordi sõidutada. Aitäh toitjatele annetuste eest, mis on läinud konkreetselt valge kassiema ja tema poegade esmaste kliinikukulude katteks.

Tjoma, kõige suurem sõber

Tjoma on leidnud kodu 🙂

Kes on kõige suurem nühkerdaja, sõtkuja, puksija ja pugeja? See on uus jaamakass Tjoma.
Ta istub oma väikeses hoiupuuris ja jälgib iga su liigutust. Ei, see uus kass Tjoma ei oota, et sa annaksid talle konservi. Võib kah, aga palju tähtsam on käsi, mis selle konservikausi toob. Seda kätt tahaks puksida. Ja seda kaussi. Ja konservigi võiks tegelikult nühkida. Liivakasti. Puuriust. Kas sa nüüd ometi saad aru, et uus kass Tjoma tahab sülle ja pai ja veel palju paisid. Kui veel on vaja veenda, siis Tjoma rullib ennast igatepidi ja poeks nurrudes su peopesa või varruka sisse, kui vaid saaks.
Vot selline Tjoma on meil nüüd.
Kassipoiss Tjoma ilmus suvilate piirkonda Lääne-Harju vallas. Teda märkas suure südamega proua, kelle kaudu on sealtsamast meieni jõudnud juba palju kasse. Kuskilt nad tulevad, mõned jäävad paikseks, aga kõiki hüljatuid ei suuda keegi üksinda aidata. Ka Tjoma on tõenäoliselt kellegi üleliigseks jäänud loom.
Kliinikus ülevaatusel selgus, et ta on juba kastreeritud ja kiibiga, mida aga registritest ei leia. Keegi kohalikest tema päritolu ei tea ja sellise kassi otsinguid pole märgatud.
Tjoma jäi oma toitja juurde pidama ja ootas võimalust Kassijaama hoole alla jõuda. Nüüd ta meie juures ongi, et leiaksime talle kõige suurema paitaja ja kõige parema kodu.
Praegu peame veel ravima silma ja kõrva (see on omaette väljakutse, kui kass samal ajal sulle põue tahab pugeda) ning vaktsineerimine ootab ees.
Kontakt: info@kassijaam.eu
image (1)

Päikesejänku

Päikesejänku on leidnud kodu 🙂

Tutvustame uut jaamakassi. Tema on Päikesejänku!
Üks kõige armsamaid, sõbralikumaid, pehmemaid, päikeselisemaid kasse, kes meil on olnud.
Päikesejänku tuli meile Narva Kassituba MTÜ-st. Üsna noor emane kassike leiti Narvas tänavalt. Pikka aega ta seal väga suures koduootajate seltskonnas olla ei jõudnudki ja nüüd tegeleme talle kodu otsimisega meie siin Kassijaamas.
Päikesejänku on steriliseeritud, kiibistatud, saanud parasiiditõrje ja esmase vaktsiini.

Kontakt: info@kassijaam.eu

Linda tutvustab end lähemalt

Tere! Linda siin.
Elasin enne Tallinna südalinna tänavatel, nüüd Kelmikülas, soojas toas. Nii et aadress mul on, aga kodu ei ole.
Samas, ei saa sugugi kurta. Olen juba harjunud, et süüa saab siin toas hästi ja magamiseks on isiklik rippuv pesa. Umbes viiel päeval nädalas olen ma juba täitsa nähtav ja käin konservi küsimas. Kahel päeval eelistan peidus olla.
Kindlasti mõtlen välja uue süsteemi, kui ma kodu leian. Arvan, et päevasel ajal viibiksin diivani all ja öösiti luuraksin ringi. Vastastikuse sobivuse korral võin süsteemi muuta.
Ka paitamistega saame kokkuleppele, aga mitte kohe.
Olen umbes kaheaastane, kõik protseduurid tehtud.
Kirjuta palun, kui tahaksid anda mulle kodu ja aadressi.

info@kassijaam.eu

Sõbralik ja tore allergik ootab kodu

Willy elab alatest veebruaris 2021 eraldi hoiukodus


Meie pehme rüblik Willy on saanud vahepeal laborist täpsema diagnoosi teda vaevanud nahaprobleemidele – tolmulestaallergia.
Praegu teame, et kui Willy saab igapäevast tabletiravi (mis on temaga lihtne), on allergia kontrolli all. Kui aga ravi peatada, ilmneb allergia taas sügelevate koorikutena nahal ja aknena lõual. Tabletiravil võib olla kõrvalmõjusid, näiteks mõningane kaalukasv, mida tuleb ka Willy puhul jälgida, kuid mis ei ole siiani muutunud murettekitavaks. Ravi läheb maksma umbes 25 eurot kuus, aga teame, et see on üks kindel viis, kuidas Willy saab ilma allergianähtudeta elada.
Oleme alternatiivina uurinud ja kaalunud ka pooleaastase sagedusega allergiavastast süsti, millel puuduvad tabletiga kaasnevad kõrvalmõjud, kuid iga süstlatorkega suureneb ka sarkoomioht. Just seetõttu pooldab Willy arst pigem juba teadaolevalt toimiva tabletiravi jätkamist.
Päris ilma pideva toetava ravita Willy tõenäoliselt edaspidi hakkama ei saa, kuid samas me ei tea, kui palju võiks tema seisundit leevendada Kassijaama hoiutoast oluliselt tolmuvabamas keskkonnas elamine ja kontrollitult allergiatoidu söömine.
Willy ise oma diagnoosist suurt midagi ei arva, eriti nüüd, kui sügelevad kärnakesed enam kasukat nakitsema ei pane. Ta ootab meid igal hommikul ja õhtul rõõmsatujuliselt Kassijaamas, sööb pikema jututa ära suhu pistetud tabletitükikese ja ootab huviga, milline sahtel järgmisena avatakse – sahtlid ja karbid, need on nimelt Willy nõrkus! Teiste kassidega suheldes on Willy vahel domineeriv, kuid mitte alati. Julgeksime arvata, et Willy sobiks pigem ainukeseks kassiks. Inimesi ta aga jumaldab ja võib kindel olla, et päris kodus saadaks ta oma inimesi kõigis tegevustes. Kuniks selle leidmiseni aga sätib Willy ennast lootusrikkalt iga transpordipuuri sisse või lähedusse, mis mõeldud mõnd teist jaamakassi uude koju viima…
Kontakt:
info@kassijaam.eu

Stix

Stix on leidnud kodu 🙂

Saage tuttavaks uue jaamakassiga. Tema on Stix.
Stix on sündinud tänavakassi pojana Tallinnas Arsenali keskuse taga mahajäetud hoones. Pojana püüti ta seal suve lõpus kinni ja seni ootas ta oma uue elu algust Tallinna loomade varjupaigas Paljassaares. Kodu leida tal seal ei õnnestunud.
Stixi kinni püüdnud inimese palvel saime ta oma väiksesse tuppa nüüd vastu võtta ja loodame, et ta hakkab peagi kellelegi silma. Meile igatahes meeldib ta väga!😺
Kassipoiss Stix on sündinud mai lõpus 2020, ta on kastreeritud, vaktsineeritud ja saanud parasiiditõrje.

Inimesega harjumine võtab veel aega. Paikäe peale Stix võpatab, aga alati ei jookse ära. Uudishimu ja mängulusti on temas palju – ninast koheva sabaotsani välja!

Kontakt: info@kassijaam.eu

Linda, kes ei näita end

Tahaksime väga jagada kõige kirjuma kasukaga jaamakassist palju ilusaid pilte, aga Linda ei luba.
Ta läheb pildistaja eest peitu, joostes kõht vastu maad ühest urust teise.
Tema jaoks piisab, kui inimene läheb korrakski ukse taha. Oht on siis silmist kadunud ja võib kohe hakata suhtlema ja mängima. Teiste kassidega.
Anname endisele tänavakassile Lindale aega. Meelitame teda mänguasjade, hea toidu ja paikatsetustega. Samas loodame, et leidub keegi, kes tahaks oma aega ja kodu selle kauni kassitüdrukuga jagada.
Linda on umbes paariaastane, kõik protseduurid tehtud
Kontakt: info@kassijaam.eu.

Linda

Meil on Linda. Tänavakass Tallinna südalinnast.
Lindat märgati juba rohkem kui pool aastat tagasi arheoloogiliste kaevamiste juures tulemas ja minemas. Läheduses töötavad hea südamega prouad andsid talle süüa ja hoidsid pelglikul kolmevärvilisel kiisul pilku peal. Ühel päeval olid kohal ka väikesed armsad kassipojad. Tublid prouad püüdsid pojad ja emme kinni. Poegadele on nad leidnud kodu või hoiukodu ja Lindast sai kodu ootav jaamakass.
Linda istub praegu enamast millegi taga või sees peidus, aga kui toas inimesi ei ole, siis kaamera näitab, et ta jälgib huviga, mida teised kassid teevad. Teame ja näeme, et tal on hirm, aga samas on ta rahulik ja vaikne ning lubab paigi teha. Puhastame ja ravime Linda kõrva ja saame temaga tasapisi tuttavamaks.
Linda on nüüdseks steriliseeritud ja saanud esmase vaktsiini. Vanust ei ole tal ilmselt rohkem kui paar aastat.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Harjub ja julgeb

Mõnda aega tagasi käisid kaks perekonda Barbarissi vaatamas. Väike triibik istus kangestunult aknalaual või pesumasina peal. Hoiuinimene ei julgenud lubada, et Barbarissist kasvab julge “tulen saba püsti uksele vastu” kass. Või et “ta tuleb peidust välja järgmisel päeval/nädalal/kuul.” Sel ajal oli ta tõesti väga-väga kartlik loomake. Täiesti teistsugune kui õed. Mõlemad pered loobusid ja seda võib mõista. Kassi muidugi tahakski anda vaid sellisesse kodusse, kes ei pettu milleski, mida elu kassipojaga kaasa toob.
 
Midagi lubada ei julge ka praegu.
Aga väike triibik on kasvanud natuke suuremaks ja tema julgus on kasvanud palju suuremaks. Kui kass lubab enda juures istuda ja näitab oma kõhtu, siis see ei ole ju maailma kõige arem kass, eks? Nurrumine ja mängimine on ammu selge.
Nüüd julgeb hoiuinimene lubada küll, et Barbariss ei ole teistsugune kass. Ta on kass, kes harjub omal ajal ja oma moodi.
 
Sündinud mai lõpus 2020, saanud kompleks-, marutaudivaktsiini , kiibi ja parasiiditõrje. Järgmisel nädalal saab steriliseeritud.
 
Otsime kodu, kes tahaks seda armsat kassitüdrukut julgustada.
 
Kontakt: info@kassijaam.eu