Category Archives: Lõpp-peatus – kodu:

Siin on kassid, kes on endale leidnud uue kodu.

Varjus Vareenik

Vareenik on kodus 🙂


Kui mõni jaamakass on poseerija, esineja ja trügija, siis Vareenik eelistab Kassijaamas kodurongi oodates olla tagumistel pinkidel.
Õigemini on ta kord ühes urus, siis teises. Piilub sealt askeldavat jaamakorraldajat ja jääb siis vaikselt tukkuma.
Meile tundub, et ta vajab natuke rahulikumat keskkonda kui meil praegu pakkuda. Meil on ringi kimav ja oma nina igale poole toppiv Juunior, siis jälle mingid uued lõhnad ja kujud. Pettumus on Vareeniku näol, kui keegi on alati enne mänguasjal jaol, kui ta jõuab oma käpa pesakastist välja ulatada.
On üks erand – söögiaeg. Siis kaob tagasihoidlikkus ja välja tuleb Kassijaama Suurim Sääresilitaja.
Kui liha või konserviga maiustatud, kaob Vareenik jälle silmist. Pikema aja peale tuleb ta natukeseks siiski jälle välja. Kui meil on aga külalised, siis Vareenik end ei näita, olgu või kanafilee hõbekandikul.
Nii ei jäägi meil muud üle, kui proovida mõni urupilt klõpsata ja vahel jälle näidata, et meil on üks armas koduotsija Vareenik. Endine tänavakass Narvast.
Ta on u 3-4 aastat vana, kastreeritud, kiibistatud ja vaktsineeritud. Varakevadeks on planeeritud narkoosi all hammaste puhastus.
Inimesega on ta sõbralik ja ka väga vahva mängija, kui on selgeks saanud, et mureks ja hirmuks pole põhjust.


Kontakt: info@kassijaam.eu

Helmar otsib kodu

 oma kodus


Helmaril on mure.
Kus ma olen ja mis must saab?
Vastasime talle, et sa armas nupsik oled meie väikeses kassitoas Kelmiküla Kassijaamas ja sinust saab millalgi kodukass.

Meie hoolealused on endiselt Juuniori kiusliku käpa all, aga kuna meil on nii mitu kassi koju saanud, siis otsustasime ühe uue kassi toomisega siiski riskida.
Kannatlikult järjekorras oodanud suvilakasside perest jõudis esimesena Kassijaama Helmar. Juunis 2018 sündinud suvilakassi järeltulija. Tema toitja kolis sügisel linna ja hea süda jäi hirmsasti valutama maha jäävate kasside pärast.
Meil ei olnud mitte mingit kohta pakkuda ja nii võttis üks väga eakas ja kehva tervisega mees kassid omale koju. Tänu veel ühele aitajale saavad nad kuidagi hakkama. Praeguseks on kõigil kolmel ka steriliseerimised/kastreerimised tehtud ja veel kaks ootavad pikisilmi võimalust saada meie juurde.
Üritame ka Helmari valget õde ning venda peagi tutvustada.
Helmar on väga tubli halltriibik. Hirmunud pilk on kadumas. Kas allapoole suunurgad ka, näitab aeg 
Helmarile väga-väga meeldivad pikad paiseansid ja ta ei ole kordagi meid hammustanud ega küünistanud. Nurrub!
Ta on kastreeritud, kiibistatud, saanud esmase vaktsiini ja parasiiditõrje.
Loodame väga, et kui Helmar saab puurist välja, ei hakka Juunior teda kiusama.
Loodame väga, et Helmar saab hoopis varsti koju.
Kirjuta meile, kui kassipoiss Helmar hakkas meeldima: info@kassijaam.eu

Sõbralik Spette otsib kodu

Spette leidis kodu


Spette on juba neljakilone!“ heldib hoiukodu perenaine ja rõõmustamiseks on igati põhjust. Tervisemured paistavad olevat lõpuks ometi seljatatud ja iga päev toob omamoodi rõõmu ühe päästetud hinge üle. Nii on Spette täielik keskkonnaaktivist – ühtki kõrt ei maksa jätta käpaulatusse, sest see töödeldakse kohe kasutuskõlbmatuks. Lisaks katsutakse lapsele omase rõõmuga käpaga kõike, mis riiulis ning nuusutatakse kõike, mis inimesel käes. 21. novembril saab passi järgi kassipoisil vanust olema kuus kuud. Ehk tuleb ka ilusa kuupäevaga koos ka kodupakkumine? Edastada saab selle info@kassijaam.eu

Spette on vaktsineeritud ja kiibistatud, saab peagi ka kastreeritud.

Tille ja Frode – õnne on vaja!

 Tille ja Frode on leidnud kodu


Palju õnne!
Vaja on palju õnne!
Kassipojad Frode, Tille ja Spette saavad täna viiekuuseks.
Nende sünnipäev on 21.mai 2018. Kuigi võibolla see oli mõni päev varem või hiljem, peab ju igal kassil ometi sünnipäev olema.
Kõigepealt oli neil palju õnne, sest nad püüti kodutute kassipoegadena soojaveetrassilt kinni. Samal suvisel ajal, kui kodu otsisid veel tuhanded mustad ja mustvalged kassipojad, nemad kodu ei leidnud. Nii see mõnikord on – kasse on alati rohkem kui kodusid…
Kuid hoiukodu on palju parem koht kui tänav ja nii need kassipojad muudkui suuremaks kasvasid.
Tänavalt tuli kaasa herpes, parasiidid. Siis tuli kopsupõletik. Nagu sellest oleks veel vähe, tabas neid kurnatud organisme seenhaigus. Sellises olukorras kassidele me aktiivselt kodu ei otsinud, aga nüüd lõpuks on paranemine ja kodulootus vaid sabaotsa kaugusel!
Tille ja Frode on kolinud eraldi hoiukodusse ja kõigepealt annavad nemad endast märku, et nüüd on küll palju õnne vaja! Sünnipäevaks ja muudeks päevadeks. Õnne on vaja ja kodu on vaja!
Tille on pai- ja nurrukass. Frode on väike tundlik kassipoiss, kes natuke rohkem kardab kui julgeb. Ei ole vist vaja lisada, et mõlemad on kohutavalt armsad! ❤️❤️

Kontakt: info@kassijaam.eu

Krämpsu otsib uut kodu

Kassijaamas toimus kassivahetus.
 
Mäletate Krämpsut? Tema on nüüd meie juures tagasi ja otsib uut kodu.
Mäletate Tähnit? Tema on nüüd kodus. Seal, kus enne Krämpsu oli.
See ei ole vist päris tavaline, et koju läinud kass tagasi tuleb ja samas sinna südamerahuga uus kass saadetakse. Meie aga otsustasime nii teha, sest selline lahendus tundus kõige õigem.
Krämpsu oli oma kodus umbes poolteist aastat ja olime ikka suhtluses, kuidas karvikul käpad käivad. Tema perenaine ei kurtnud kunagi, aga kuulsime sellest, et Krämpsu ei ole grammigi sõbralikumaks muutunud ja pere lapsed ei ole vaatamata jätkuvale proovimisele saanud teda puudutada, ilma et käpaga saaksid.
Kodul ei olnud ootusi kassi imeliseks muutumiseks, aga ajapikku saime kirju vahetades ning kokkugi saades ühiselt aru, et niimoodi elades ei ole keegi õnnelik. Me ei osanud aimata, et Krämpsule ei meeldi lapsed ja pere küll leppis sellega, et neil ongi selline kass, aga meel ei olnud rõõmus kellelgi.
Saime teada, et Krämpsu oli oma kodus väga uudishimulik ja temaga koos elades on täiskasvanud inimesel väga põnev ühe kassi maailma jälgida.
Tundub nii, et Krämpsu eelistus kooseluks oleks hoopis meesterahvas. Aga igal juhul meeldiks talle rahulik keskkond ja mitte väga palju muutuv elurütm.
Kontrollisime ka Krämpsu tervist. Üks hammas vajab eemaldamist (saab peagi korda), aga muidu on Krämpsu tubli ja terve poiss.
Kui Krämpsu tuli tagasi, jäime teda jälgima, kas ta saab vanade ja uute kaaslaste keskel hakkama. Saab küll. Ei läinud kaua aega, kui Krämps leidis üles kõik oma endised lemmikkohad. Sööb ja liigub ringi ning vehib suleridva peale käpaga nagu ennegi. Mõningast urisemist on Vareenikuga.
 
Kuna Krämpsu endine kodu oli nüüd ilma kassita ja Kassijaama kassid ilma koduta, siis toimuski kassivahetus ja meie armas rullike Tähni läks kodust elu proovima. Praeguseks teame, et nii jääbki. Tähni on silmnähtavalt õnnelik nurruloom ja tema kõige tavalisem asend on “süga mind nüüd ja kohe.” Lapsed saavad teha “terepai” ja “headaegapai” ning Tähnile sobib väga olla üksik kass ning saada kogu tähelepanu ainult endale. Samuti vajab Tähnirull kaalulangetamist, mida on kodustes tingimustes võimalik korraldada.
 
Ei saa öelda, et see on üks tore lugu. Krämpsu perenaise südamesse jäi mõra ja ka meie ei saa kunagi olla rahul, kui üks kass jääb kodust ilma.
Oleme siiski kindlad, et nii oli õige käituda.
Hakkame nüüd Krämpsule uut kodu otsima, olles kogemuse võrra rikkamad.
Samas rõõmustame väga Tähni üle, kes enne kojujõudmist elas neli aastat tänaval ja vaid mõni kuu Kassijaamas.

 

Kontakt; info@kassijaam.eu

Ära anda kolm kassipoega Spette, Tille ja Frode.

Ära anda kassipojad.
Üks kõige tavalisemaid pealkirju kevadest sügiseni, mida kümneid kordi lugedes võib hetkeks unustada, et iga kuulutuse taga on väike elusolend. Oma iseloomu, vigurite ja vimkadega. Oma saatuse ja lootusega.
Meie tahame ära anda Spette, Tille ja Frode. Ära anda ainult sama hoolivasse kodusse nagu on nende praegune hoiukodu, kus nad on terveks ravitud herpesviirusest, saanud parasiiditõrjed, kiibid ja esimesed vaktsiinid. Neist on kasvanud sõbralikud ja toredad kassipoisid.
Tille mustvalgelaiguline kasukas oli alguses haiguse tõttu räsitud, aga nüüd on välja tulnud täitsa eriline, maskiga ja läbikumava triibuga kostüüm 
Frode karv on aga natuke lokkis ning Spette on nii rõõmsalt püsimatu, et pildile saamisega on tükk tegemist.
Panime neile sünnipäevaks 21.mai. Kuna kolmiku emal ei olnud kodu, siis sündisid nad koledates tingimustes soojaveetrassi juures ühe loomakliiniku taga. Õnneks ei jäänud nad märkamata ja nüüd vajame veel rohkem õnne, et mustad Spette ja Frode ning mustvalge Tille leiaksid päriskodud!


info@kassijaam.eu

Frode

Frode on leidnud kodu


Tema on 610 grammi õnnelikku musta kassipoissi Mustamäelt, Spette ja Tille vend. Nimeks Frode.
Kui Spette ja Tille lasid end esimese teadaande peale kinni püüda, siis kolmas pesakonna liige kord näitas end ja siis oli jälle mitu päeva kadunud.
Täna hommikul aga pistis ta telefonist lastavate näugatuste peale võpsikust oma peanupu välja. Pool tunnikest peitusemängu ja siis sai nälg hirmust võitu. Natist kinni ja käepärast olnud poekotis oli tema esimene peatuspaik.
Nüüd on Frode juba kliinikus arstide hoole all, et ligi pool kilo raskematele vennastele kaalus järele jõuda ja tervemaks saada.
Kõik mustade kassipoiste sõbrad, jääge jälgima reklaami!

info@kassijaam.eu

Kassipoisid Spette ja Tille

Tille on broneeritud

„… kui jaamakorraldaja kliinikusse astus, siis olid kassipojad juba ootamas.“ Täna tutvustame teile peatselt kodu otsima hakkavat kaht toredat kahekuust kassipoissi Mustamäelt, mille nimest tükk (või rohkem) on ka mõlema kasukasse jõudnud 🙂 Elasid nad ühe loomakliiniku läheduses, kuni üks veterinaartudeng nad sealt toidukarpide vahelt üles noppis ning kliinikusse ravile toimetas.

Musta kasukaga poiss on Spette. Tema on julge, seltskondlik, igati hakkaja ja käivitab kiiresti oma mõnusa nurrupõrina. Igal nautlemishetkel keerab ta kõhu üles ning iga mänguasja peale käivad kiiresti käpad. Spette on ka parajalt pontsakas kassipoeg, temast kasvab kindlasti ikka mitu-mitu kilogrammi kaunist kassi.
Mustvalge kasukaga poiss on Tille. Tema vajab natuke aega ning harjumist, enne paikäte nautima hakkamist. Kuna ta tervislik seisund oli leidmise hetkel kõvasti halvem, võib olla see seotud ka kehva enesetundega, kuna iga päevaga muutub ta elavamaks ning uudishimulikumaks. Kolmandal ravipäeval ronis ta juba ise inimesele sülle ning sisimas meil on tunne, et temast kasvab üks üle kõige inimesi armastav kass.


Kontakt: info@kassijaam.eu

Käksu vajab kiusamisvaba kodu

Käksu on leidnud kodu


 

Sõna saab märtsis 2018 sündinud Käksu:
“Kui te küsite, kuidas ma elan, siis ma vastan, et diivani all. Ja vahel ka diivani peal.
Mulle mu elu hoiukodus väga meeldib. Näitan seda välja vastu oma hoiuinimese jalgu nühkides ja kõva nurruga. See, et ma kunagi pahur ja mossis olin, unustage ära. Ma ise olen juba unustanud.
Aga diivani all elan sellepärast, et üks minu kuuest karvasest sõbrast ei taha minuga sõber olla. Kui ta mind näeb, siis ta tuleb mulle kallale. Ma unustan selle küll kümne minuti pärast ära ja julgen jälle välja tulla, aga mulle üldse ei meeldi, et ma talle ei meeldi. Õnneks ta magab palju rohkem kui mina, aga ikkagi võtab ohkama.
Inimene ütles, et peagi pärast on mul kliinikus käidud, kus mind kurriliseeritakse.
Kui te ei tea, mis see tähendab, siis küsige inimeselt, mina ka ei tea, liiga keeruline sõna oli. Vist midagi sellist, et ma ise kogemata kunagi uusi väikeseid käksusid siia maailma ei tooks.
Tahaksin väga leida kiusamisvaba kodu!
Mulle saab kirjutada siia: info@kassijaam.eu ja minust kirjutatakse ka veebipäevikus 

Käksu on vaktsineeritud ja kiibistatud.

Kassipoeg Miisu Mustamäelt

Miisu on leidnud kodu


Miisu leiti 18.06.2018  ühe suure kortermaja eest õuest, väriseva määrdunud õnnetusehunnikuna. Paljud majaelanikud ei teinud temast välja, aga üks inimene ei saanud teisiti, kui asus teda püüdma. Endal kodus kaks kassi ja kaks koera, leidis ta ometi võimaluse pisikesele kodutule kinnisel rõdul ajutine hoiukoht tekitada. Kui abipalve meieni jõudis, suunasime loiu, isutu ja turtsuva kassipoja loomakliinikusse, kus selgus, et tal on herpesviirus. Õnneks on juba esimesed päevad ravi ja turgutust toonud hea tulemuse. Silmad enam ei jookse, nohu on peaaegu otsas ja isu kasvab. Hirmunud kassitüdrukust koorus välja kleepkassihakatis, kes tahaks ainult süles ja kaisus olla, lakkamatu nurr saatjaks. Ka mängulust on sabaotsa sisse pugenud.
Leidja proovis teada saada, kas kassipoeg on ehk kellegi oma ja õnnetult välja saanud, aga ei tulnud ühtegi vihjet ega kinnitust sellele.
Umbes kahekuune Miisu käib peagi uuel kliinikuvisiidil ära ja hakkab siis omale päriskodu otsima.
Kontakt: info@kassijaam.eu