Author Archives: Jaamakorraldaja

Tegevuse lõpetamine

Mõni postitus on tõsisem kui teine.
Kui me tahaksime teha kuiva pressiteate, kõlaks see nii: “Kelmiküla Kassijaam on otsustanud lõpetada aktiivse tegevuse. Jätkatakse praegustele hoolealustele kodude otsimisega, kuid uusi kasse enam juurde ei võeta.“
Nende sõnade taga on muidugi meie emotsioonid – on kurbust, on südamevalu. Ei ole lihtne loobuda aitamisest.
Kelmiküla Kassijaama lõime jaanuaris 2013, kuid jaamakorraldajad on tegelenud tänavakassidega juba aastaid varem. See on väga pikk aeg olla loomade aitamise maailmas, südamega. Meie elud on praegu palju erinevad, kui kõik need aastad tagasi. Olles enda vastu ausad, tunnistame, et jaksame umbes poole vähem. Õhinat, tuhinat ja vaba aegagi on vähem.
Oleme proovinud leida uusi tulevasi jaamakorraldajaid, kellega krõbinad ühte kappi panna ja teatepulk ajapikku üle anda, kuid meile usaldusväärsed loomasõbrad, kellega rääkinud oleme, tunnevad umbes sama – selliseks tööks vajalikku jaksu enam ei ole.
Selguse mõtte soovime välja tuua, et kuigi on tore, kui keegi pakub end appi koristama või kasse paitama, see meie olukorda ei muuda.
Jaamakassid on meile väga kallid ja loodame igaühele neist leida parima kodu. Otsingute aeg kipub vahel olema pikk ja sellepärast ei saagi me oma väikese toa ust kohe sulgeda, vaid toimetame seal samamoodi edasi.
Siiski peame edaspidi kurbusega, kuid otsusekindlalt ütlema ära kõigile uutele abipalvetele. Ei saa küll välistada, et julgeme kodusid oodates mõnele lühiajalisemale projektile õla alla panna. Nõu ja jõuga proovime aidata nagunii.
Mõistame, kui meie püsiannetajad soovivad oma panuse suunata mõnele teisele aktiivselt tegutsevale organisatsioonile. Meil jäävad ära uute kassidega seotud kulutused. Praegustel jaamakassidel on aga samuti mitmeid tervisemuresid ja soovime neile jätkuvalt võimaldada vajalikku arstiabi: uuringuid, protseduure, ravimeid. Näiteks Naina hambaprotseduurid ja pikem ravi kliinikus tõi meile üle 400-eurose arve, mille saame oma toetajate abiga mureta tasuda.
Kui Kelmiküla Kassijaam on jõudnud verstapostini, kui meil enam väljaminekuid ei tohiks tulla, pärandame oma võimalikud varad nii pangakontol kui kassitoas edasi mõnele teisele MTÜ-le. Nii et ükski annetus, mis on mõeldud tänavakasside aitamiseks, kindlasti meie kontolt kaotsi ei lähe.
See on küll üks tõsine lugu, aga mitte päris hüvastijätukiri. Me ei kao veel pildilt ja loodame, et teiegi jääte meie sõpradeks. Kuni viimase koduleidjani. Oleme väga-väga tänulikud senise ja tulevase toetuse eest ❤️

Eriline Thomas otsib erilist kodu

Sir Thomas on endine Mustamäe tänavakõuts, sündinud umbes 2016. Alates 2020 aasta juulist elab ta Kassijaama hoiukodus, olles saavutanud tiitli “kõige erilisem hoiukass.”
Thomas on muidugi kass nagu kass ikka, aga tal on rodu veidrusi ja diagnoose.
Küsimus, mille üle tema hoiuinimene aeg-ajalt mõtiskleb: kas talle kunagi leidub koht tiitliga “kõige erilisem kodu.”

Thomasega koos elades peab arvestama, et tema idiopaatilise epilepsia diagnoos eeldab krampide ära hoidmiseks kaks korda päevas ravimi andmist. Thomase jaoks tähendab see hoopis seda, et vähemalt kaks korda päevas saab konservi. Pool minutit kulub konservi ja tableti kokku mätsimisele ja pool sekundit, kui see on alla limpsatud.

Rohkem aega kulub sir Thomase lõbustamiseks, sest hoiukodu ülejäänud kassidest (keda kõiki ta armastab, isegi seda, kes teda mitte) jääb müramiseks väheks. Sellpärast ostab hoiuinimene regulaarselt uusi põnevaid mänguasju ja lisab ühised mängimised lasertäpiga sprindiseanssidele. Thomasele tegelikult piisab inimese laiskadel päevadel ka laokile jäänud puidugraanulist või laualt virutatud viinamarjast, et mõned kiiremad ringid teha.
Tänutäheks meelelahutamisele lubab see loom ennast (ainult söögi ajal) igatepidi nässerdada, kammidagi ning unesegaselt võib ka kõhtu sügada või küüsi lõigata.
Vastastikusel kokkuleppel ongi elu Thomasega selline, et kaisutamiseks on teised kassid, aga tema ülesanne on iga päev erinevaid emotsioone pakkuda.
Hea fantaasiaga inimene ütleks tema kühmus selga, enesekindlat kõnnakut ja ülbet pilku jälgides, et tegu on kassiks maskeerunud maffiapealikuga.
Ka Thomase liikumisviis on kõike muud kui kassilik. Kui ta kuskilt alla hüppab, siis ei ole tal jalas vildist sussid nagu teistel kassidel, vaid kuulda on põntsadi-põnts. Joostes on kuulda tümpsadi-tümps. Korrusmajas peab ilmselt arvestama alumiste naabrite kaebustega. Tahaks teada küll, miks ta selline päntajalg on, aga kas keegi sellist mütaki-mütaki-kassi just oma doktoritöö objektiks võtab, on kahtlane.

Kuigi pehmed ei ole ka elamused, mida ta pakub hoiuinimesele magusal uneajal, püüdes osavalt kinni pahaaimamatult magavad inimjalad. Katkestamatu ööuni on tema meelest ülehinnatud, aga õnneks on need episoodid enamasti korrelatsioonis Thomasele õhtusel ajal pööratud tähelepanuga. Sõltuvad siiski ka sellest, kas täna öösel meenutasid varbad talle varblasi.

Thomasel on lisaks epilepsiale diagnoositud IBD (põletikuline sooltehaigus), mis praegu muret ei tee ja arvatavasti on tal eriarsti hinnangul ka hüperesteesia sündroom – Thomasel esineb vahel ootamatuid pöörlemisi, kui ta justkui oma saba taga ajab.
Ei ole ju midagi ületamatut? Vähemalt ühe erilise kodu jaoks ei tohiks olla, mõtlevad sir Thomas ja tema hoiuinimene lootusrikkalt.

info@kassijaam.eu

Mausi ikka ootab

Mausi leidis kodu aprillis 2022 🙂


Mausi – endine laudakass, praegune jaamakass, tulevane kodukass.
 
Et Mausi kodu leiab, selles me üldse ei kahtle. Peame lihtsalt ära ootama aja, et tema võluvad mustad täpid ja laigud valgel kasukal ning armas näolapp kellelegi silma jäävad. Siis saame juba lisada, et ka iseloom on tal vahva. Mausi jagab Kassijaamas koos Pusaga kõige mängulisema kassi tiitlit. Piisab sellest, et jaamakorraldaja kaks sammu mänguasjade seinataskule läheneb, kui Mausi kõrvad on kikkis, mõnus uinak pausile pandud ja ootus suur, et nüüd mängime! Sest kui saab hüpata ja rullida ning kõik linnud ning hiired kinni püüda, siis on Mausi päev korda läinud.
 
Loodame, et Mausi leiab kodu, kus temaga viitsitakse vähemalt tund aega järjest mängida, sest ära ta küll ei väsi.
Mausi ei ole sülekass. Paidest ei ütle ta ära, aga kõige rohkem hindab ta siiski, kui keegi temaga aktiivset kvaliteetaega veedab. Isegi konserv jääb teisele kohale.
Mausi on sõber teiste kassidega.
 
Loodame ka, et huviline ei tagane, kui näeb, et Mausi parem silm ei ole alati puhas ja kuiv. Silm jookseb, kuna ta pisarakanalil on ummistus/liited, mida parandada ei saa. Kassi see ei sega ja ta elukvaliteeti ei muuda.
 

Mausi on sündinud 2019 aasta kevadel ja talle on tehtud kõik kojuminekuks vajalikud protseduurid.

 

Pai Pavlik

Pavlik on broneeritud 🙂


Pavlik Paavli tänavalt.
Endine argpüks vajab nüüdseks vaid väikest kohanemisaega, kui jaamakorraldaja saabudes tuleb pesast välja oma paisid nõudma.
Ta on pehme, sõbralik ja armas. Vanust veidi alla paari aasta.
Pavliku pelglikkusepügalad kindlasti tõusevad, kui ta uude koju saabub. Kassijaamas toimunud arengu põhjal teame me aga, et kannatlik kodu saab parima kassi. Ilust rääkimata. Igapäevase heldimuse- või huumoriannuse saab ka, nähes kuidas ta ikka ja jälle pea viltu keerab või pea alaspidi ripub.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Kartlik karvapall

Opeiast on nelja Kassijaama-kuuga saanud karvapall. Pole ime, sest talle meeldiv väga süüa ja üldse mitte liikuda.
Opeia jätkuvalt kardab ja näitab seda välja armsa susinaga. Ometi lubab ta ennast lõputult paitada. On olnud ka mõned tervisemured, kuid ka tema ravimine ei ole olnud keeruline.
 
Kaamerast näeme, et ta eelistab istuda pesas ja teiste kassidega mitte väga suhelda.
Meile väga meeldiks, kui Opeia leiaks eraldi hoiukodu või veel parem, kodu. Üksiku kassina ja inimese jätkuva hoole ning tähelepanuga oleks tema elu palju rõõmsam.

Kontakt: info@kassijaam.eu

Mutlu

Võibolla olete tähele pannud hiljuti meediast läbi käinud koomilist uudisnuppu türklasest, kes võttis metsas osa iseenda otsingutest.
Meie uus jaamakass sai selle kadunud ja leitud kodaniku järgi nimeks Mutlu.
Ei teadnud temagi, et ta kadunud on, kuni otsustas liituda meie püüdmata jäänud kolooniakasside regulaarsete otsingutega ühes Tallinna võsastikus. Otsingud lõppesid, kui must kiisu lõksu astus. Tänulikkust ta aga sugugi välja ei näidanud, hoopis sisistas, et lastagu ta kiiresti vabadusse tagasi 😸
Ei lasknud. Kiirustasime temaga hoopis kliinikusse, kus selgus Mutlu vanust arvestades (arvatav sünniaeg aprill 2021), et ta on suure tõenäosusega üks hallide ja mustade pesakonna liikmetest. Nemad on kõik väiksematena püütud, nüüd kodudes ja sõbralikuks kohanenud.
See kassipoiss aga on olnud teistest ettevaatlikum ja arem, või siis hoopis julgem, jäädes omapäi ja saades siiski hakkama.
Kuigi me soov oli püüda emast musta kassi, ei suutnud me mitte kuidagi lapseohtu topeltkihvadega Mutlut külma ja kõledasse õue talveks tagasi saata. Nüüd on ta Kassijaamas puurieluga harjumas, et mõne aja pärast enamatest mugavustest osa saada.
Harjumine läheb väikeste sammudega, urinate ja susinate saatel. Kui aga Mutlu juurde pikemaks istuma jääda ja silitamist sulepulgaga alustada, lubab ta ennast ka tasakesi paitada. Paneb silmad kinni ja unustab korraks karta. Iga liikumine toas paneb ta siiski liivakasti taganema ja tekitab ärevust. Mutlu ei ole kuri, aga see pööre tema elus on nii ootamatu ja inimene nii võõras, et harjumisega läheb lihtsalt aega.
Ta on praeguseks kastreeritud, kiibistatud ja saanud parasiiditõrje.
Mutlu areneks palju kiiremini, kui keegi tahaks pakkuda sellele võluvale noorele mustale pantrile kodu või hoiukodu.

Tasapisi teel paikassiks:

Kontakt: info@kassijaam.eu

Tosina uued uudised

KOV (Kodu Otsiva Vurrulise) valimisi  korraldatakse koduta kasside maailmas igapäevaselt. Postitatakse pilte ja lugusid, tutvustatakse kandidaate. Ei anta garantiisid, et kandidaat täidab kõiki valija ootusi, aga tavaliselt läheb nii, et neid hoopis ületatakse. Arglikust võib saada julge, metsikust taltsas,  kössitajast kepsutaja.

Meie esitleme täna lähemalt kandidaati, kelle nimi on Tosin. Natuke üle aasta vana, Paldiski kassikolooniast püütud ja kõik kojuminekuks vajalikud protseduurid saanud kassipoiss.

Tosinal on tõsine taust.
Kassijaamas kodu oodates on selgunud, et Tosin sai positiivse vastuse FCoV ehk kasside koroonaviiruse analüüsile, mis tehtud Laboklini laboris Saksamaal.  Ravi ei ole, erinevad ravitoidud/toidulisandid ei andnud pikalt tulemust. Saime liivakasti sisu lõpuks niipalju paremaks, et otsustasime Tosina muude lahenduste puudumisel puurist välja lasta.
Oleme arvatavasti teinud õige otsuse, sest Tosinal ei ole enam puurielustressi. Teame, et tema kõht on praegu korras ning nakatamise tõenäosus on minimaalne.
Seni pole meil olnud ka põhjust teisi jaamakasse murelikult testima hakata. 
Riskidest oleme varem kirjutanud ja Tosina vastu huvi tundja saab rohkem lugeda meie varasematest postitustest: http://kassijaam.eu/category/kelmikula-kassijaamas/tosin/ Praegu on olukord palju parem ja meie lootus Tosinale kodu leida natuke suurem.
 
Tosin on väga uudishimulik ja vahva kiisu. Suurt põnevust pakub talle inimese käsi, mida alati pikalt nuusutatakse ja ka keelega limpsatakse. Paitamist ta ei soovi, sülle võtmisest rääkimata. Ta ei ole sugugi kuri ja arvame, et kodus, inimestega koos olles kaovad ajapikku tema hirmud.
Tosin on leidnud jaamakasside hulgast omale uue parima sõbra – Pavliku.
Kui sa oled julgem kui Tosin, siis palun paku sellele ilusale vahvale kassipoisile kodu!

Kontakt: info@kassijaam.eu

Minijaamakassid otsivad kodu!

Eugen, Näugen ja Miugen on leidnud kodud. Mäugen ja Maia jäid hoiukodu päriskassideks.


Algab minijaamakasside tutvustusvoor!
Kõigil, kel plaanis olnud sügisel kassipoeg võtta, on nüüd aeg meie leidlastega tuttavaks saada ja oma kiri teele saata.
Muidugi võib juhtuda ka nii, et üldse ei olnudki plaani, aga neid tegelasi nähes ei jäta see mõte kuidagi rahule 😸
Kassipojad on sündinud juuli alguses koduta kassi poegadena. Püüdsime nad koos emaga võsa vahelt kinni ja nii jõudsid nad septembri alguses Kassijaama.
Uuel nädalal saab kassipere kliinikus teise ülevaatuse ja arvatavasti ka esmase vaktsiini. Kõigil on juba ka kiip ja ussirohi antud.
🐾 Kolmevärviline tüdruk Miugen paistab olevat pesakonna aktivist. Esimesena läks ta lõksu, esimesena tuleb ta sööma, avastab uue mänguasja ja ronib ning ripub kõikvõimalikes kohtades. Sulepulga võtab ta urisedes hambusse ja viib kuhugi nurka. Nii et nunnu välimuse taga on pisike murdja 🙂
🐾 Punane poiss on Eugen. Tema kasuka värvile on natuke raske õiget nimetust leida. Vahel tundub, et see on hoopis koorega kohvi karva. Igatahes on ta vahva triibik täpilise kõhualusega. Igaks juhuks natuke ettevaatlik ja tõsinegi, aga kui müramise hoog peale tuleb, siis oh neid kukerpalle!
🐾 Valge, halli täpikesega pealael on poiss Mäugen. Ka tema on maadlus- ja müramismängude algataja ja vahva põrkav kitseke. Natuke ikka kardab ja teeb möödaminnes tasase susina. Mäugen täitsa vapralt talub ja taltub, kui teda sülle võtta.
🐾 Üleni valge, teistest natuke pisem valge tüdruk on Näugen. Tema on kõige arglikum ja liitub mängudega tavaliselt natuke hiljem, olles enne oma nurgast piilunud, kas kõik on ohutu. Kui teda silmarohu panekuks sülle võtame, siis kangestub Näugen oma tekikookoni sees üleni ja proovib esimesel võimalusel tagasi puuri ja emme selja taha hüpata.
Loodame kõigile leida kodud, kes saavad kannatlikult kassipoegadele kodukassi tarkusi ning harjumusi õpetada.
Huvi korral palun kirjuta meile Facebooki sõnum või e-kiri aadressile: info@kassijaam.eu

Võsa vahelt terve pere Kassijaama

Kõik kassipijad ja nende ema Maia on broneeritud


Lugu sellest, kuidas kassiema Maia ja tema lapsed Näugen, Mäugen, Eugen ja Miugen Kassijaama jõudsid.
Ühe Tallinna sõlmpunkti nurgataguses võsas elavad eikellegikassid. Võsa ümbritsevad elumajad, büroomajad, töökojad ja varemed, paar sammu aiaäärest on suur autotee. Et seda kohta leida, peab teadma teid ja käänakuid.
Sellisest nurgatagusest kohast piisab, et koduta kassidel oleks koht, kuhu paigale jääda, varju leida ja paljuneda. Eriti, kui neid on märgatud ja toitma hakatud.
Kui üks selle suve mittekellegi kassipoegadest tundus haigena, hakkas toitja abi otsima. Me ei tea, miks ta seda varem ei teinud, aga mis sellest enam. Praegu on toitjast olnud selle kolooniaga tegelemisel suur abi.
Mure jõudis ka meieni. Nagu Kassijaama ühe väikese toa võimalustega on, saame vastata enamasti, et meil ei ole võimalik aidata, saame panna kassid järjekorda, aga kiiret lahendust ei ole. Saime teada, et kaks kassipoega, sh haige, on sealt juba toitja kaudu kodu leidnud. Võsas olevat veel mitu poega ja täiskasvanud kassi.
MTÜ 58 Kassi Koju võttis raske koorma otsida kassipoegadele hoiukodu ja MTÜ Cats Help tuli appi nende arvete tasumisega. Meie läksime olukorraga tutvuma ja eelkõige kassipoegi püüdma. Olukorda oli valus vaadata – suured ja väikesed kassid toidunõude vahel kaootiliselt sebimas.
Selle väikese koloonia uue elu uksed avasime esimesel septembril, kui lõksu läks hall kassipoeg, mitte enam väga väike.
Selgus, et lõksuga on väga keeruline püüda, sest üht üsna julget valget kiisut oli raske sellest eemale hoida, aga alustada tahtsime ju poegadest. Oli vaja vaid natuke tuunikalakonservi ja kavalust, et valge kass läheks transpordikasti. Otsustasime ta kaasa võtta.
Järgmisel päeval selgus kliinikus, et ta on imetav kassiema. Toitjad aga ei teadnud, et ta oleks olnud tiine ja sünnitanud. See võib kogenematule silmale nii olla, kui kassidel on kogu aeg nii rikkalik rootsi laud, et pole märgatagi, et kass kosuks.
Kuna meil oli kassitoas vaba puur, siis jätsime valge, nüüd juba steriliseeritud kassi Kassijaama, olles valmis ta ka tagasi viima. Teadsime, et pojad seal on ja nad tuleb lihtsalt kätte saada.
Järgmisena läks lõksu must suurem kassipoeg. Tema pidi ühe öö olema üksi soojas toas, järgmisel päeval saime kätte veel ühe musta suurema poja ning kolisime ta heal meelel oma pesakonnakaaslase juurde.
Samal õhtul hakkasidki üllatusmunakesed välja tulema, ilmselt oli ema nad seni varjus hoidnud. Nägime pimeduses südame kloppides, kuidas väike kirju kogu hiilib lõksus. Saime aru, et tema võibki olla valge kassiema poeg ja arstilt kiiresti nõu saanud, viisime ta Kassijaama ema juurde. Saime näha, et tegime õigesti. Nägime võsas ühte väikest valget kassikest veel jooksmas, aga kätte teda ei saanud.
Muidugi läksime järgmisel õhtul tagasi, kaasas kaks lõksu ja kahv. Ei läinud kaua, kui kuulsime siit ja sealt piiksumist ning esimene julge valge pisike astus lõksu. Teine valge (appi kui väike!) jooksis, nuttis ja passis lõksu lähedal, aga sisse ei läinud. Julgus tekkis tal lõpuks telefonist lastud kassihäälte peale ja kuna kõht oli ka tühi, saime tema kätte kahvaga.
Õnneks oli meil üks lõks veel, kuhu küll keegi ei tahtnud enam sisse minna.
Panime emakassi kutsuvaid hääli mängiva telefoni lõksu peale (pärast 10+ aastat kassipüüdmist leiutatud uus nipp 😺) toidu kohale ja läks vaid mõni minut, kui punakarva kassipoeg oli samuti lõksus.
Kõik kolm reisisid oma emme ja õe juurde ning meil oli tunne, et nüüd tahaks küll nii naerda kui nutta.
Nii ongi meil Kassijaamas terve uus perekond. Võetud riski kaalub üles üks päästetud kassipere, kes ei jäänud vastu talve sinna kolooniat kasvatama.
Kui õnnestub kätte saada veel mõni emane kass, siis plaanime ta steriliseerida ja kuni vaba koha tekkimiseni tagasi viia. Kui meil kasside koju minnes ja järjekorra edasi liikudes koht vabaneb, toome ta jaamakassiks.
Seal on veel isaseid ja üks väga huvitava musta-suitsukarvatriibuga kass, aga nendega tegelemiseks meil praegu ressurssi kahjuks ei ole.
Kõik püüdmised ja passimised on toimunud pärast päikeseloojangut, pimedas koledas võpsikus taskulampide valgel. Sellisel ajal on käidud neid toitmas ja muul ajal on nad kuskil mujal. Aga tühja neist puudu jäänud unetundidest, kui oleme saanud natukenegi kaasa aidata ühe koloonia kaotamisele.
Aitäh Kristine, Cats Help, Haabersti loomakliinik ja Univet loomakliinik! Aitäh toitjast härrasmehele, kes meid koos varustuse ja püütud kassidega on saanud enamus kordi sõidutada. Aitäh toitjatele annetuste eest, mis on läinud konkreetselt valge kassiema ja tema poegade esmaste kliinikukulude katteks.

Kaunis kasuk

Sellist kasukat ikka igaühel ei ole 🙂
Sosin ei ole sülekass, aga mine tea, ta võib selleks veel saada. Pai tehes jääb paigale.
Iseloomult tundub ta pigem rahulik kui rahmeldaja. Kaamerast näeme, et Pusaga maadlemise vastu pole tal midagi ning kui sulepulk välja võetakse, siis rivistub ta otse Mausi, Pusa ja Tosina selja taha.
Soson on steriliseeritud, vaktsineeritud, kiibistatud. Sünniaeg sügis 2020
Kontakt: info@kassijaam.eu