Author Archives: Jaamakorraldaja

Täpiku saladus

Täpiku saladus
Täpik reisis Kassijaamast vahepeal koju. Elas seal nädal aega ja tuli Kassijaama tagasi. Ta leidis endale perenaise, keda ei heidutanud FIV+ ega igemete määrimine ja kellele meeldis tema juures iga viimane kui täpp ja karv.
Täpiku koduskäigu tõttu saime teada, milline loom selle suure jõmmkassi see tegelikult peidus on.
Aga kõigepealt – miks Täpik, keda kutsuti nädal aega Aaduks, koju ei jäänud? See läks nii, kuna Täpik käis testimas, kuidas sujuks elu koos suure toreda koeraga. Kahjuks ei sujunud. Muidugi olid nad alguses eraldi ja harjutamist prooviti väikeste sammudega, aga kõik need sammud lõppesid sellega, et vaene segaduses kuts sai Täpiku käest peksa.
Kuna eraldi neid pidada ei ole võimalik, 24/7 valvata ei saa ning koera elu muutus väga kurvaks, tuli Täpik jaama tagasi.
Koos koduga kurvastasime väga, aga Täps sõi kõhu täis, ei kurtnud ühegi näuga ja ilmselt mõtles, et see oli üks väike huvitav seiklus.
Mis siis Täpiku saladus on? Turske, natuke ülbe Täpikpoiss osutus maailma kõige suuremaks kaisukassiks, kes ei soostunud oma ajutisest perenaisest hetkekski lahkuma. Magas kaisus või vahetuses läheduses ja võttis sellest nädalast kõik kodukassi mugavused, mis võtta sai. Meil Kassijaamas polnud õrna aimugi, et Täpik tahaks olla vaid süles, kaisutada ja pugeda. Ta on meil küll sõbralik, eriti konservi oodates, aga muidu pikutab rahulikult oma lemmikkohtadel.
Muidugi me ei tea, kas selline sümpaatia tekkis just selle ühe inimesega, aga arvatavasti võlub teda siiski padi, diivan, soe hea inimene ja jätkuvad tähelepanuavaldused.
Nüüd julgemegi Täpikut reklaamida kaisukassina. Kassina, kes ei sobi koertega ja pigem tahaks olla üksik lemmikloom.
Ta on umbes viieaastane, pärit Narva tänavatelt ja teame, et ta tahaks väga uuesti mõnda toredat kodu testida. Et sinna igaveseks kaisutama jääda.
119243052_240056454046575_8181578102268289437_n (1)
Kontakt: info@kassijaam.eu

Päästke Willy

Päästke Willy!
Willy ei ole suures hädas, aga päästa on teda siiski vaja – elust kassitoas.
Willyt kipub kiusama allergiast tekkiv nahapõletik. Tema nahale ilmuvad väikesed koorikud ja näeme, et ta sügab end. Me ei tea, mis seda põhjustab, sest meil ei ole võimalik teda pikemaks perioodiks eraldada, et hakata erinevaid allergeene välistama. Kohe, kui hakkame andma prednisolooni, koorikud kaovad. Lõpetame, tulevad tasapisi tagasi. Teeme seda muidugi loomaarsti antud raviskeemi järgi.
Lisaks ilmub tal lõuale vahel akne, aga selle oleme ilusti kontrolli alla saanud.
Hambad on tal korda tehtud, ta on ka vaktsineeritud ja kiibistatud.
Võimalik, et vastava allergiatoiduga kaob nahamure üldse, aga selleks oleks Willyle vaja kodu või hoiukodu. Vaja on ka sellepärast, et ta võiks pigem olla üksik kass. Me ei julge lihtsalt lubada, et ta ükskõik millise teise kassiga hästi läbi saab. Kassijaamas kipub ta mõnda toakaaslast vahel tüütama. Kuna Willy on tugev ja hakkaja, siis on lihtne talle maadluses või käpaga vehkimises alla jääda.
Willy on väga sõbralik ja uudishimulik umbes 5-aastane kassipoiss. Kunagi elas ta tänavale hüljatult Narvas ja aidati uuele elule MTÜ Narva Kassitoas, kust kolis selle aasta juunis meile jaamakassiks kodu otsima.
Nüüd on selgunud, et kodu on tal väga vaja, et päästa Willy prednisoloonist ja teised jaamakassid pealetükkivast punapeast.
Palun aita päästa Willy!
info@kassijaam.eu

Barbariss otsib julgustajat

Väike Barbariss otsib julgustajat.
Triibuline valgete põskedega kassitüdruk on püütud Mustamäe tänavatelt, on sündinud mai lõpus 2020. Ta on oma pesakonna kõige rahulikum. Võib pikalt vaadata aknast välja või lihtsalt istuda ja mitte midagi teha. Nii nagu suuredki kassid 😼 Pai meeldib saada ja pärast nädalast meelitamist tuli ka nurr välja.
Lõksuga püüdes oli tema ainus, kes jäi rahulikult istuma ja ootas vastu puiklemata, et mis nüüd küll saab.
Barbariss on väga häbelik ja aravõitu. Mängib ainult siis, kui arvab, et inimene ei näe. Aga inimene näeb. Vaatab hoiuruumi kaamerast, et ka triibik võtab väikseid ja vaikseid mängutuure.
Ta on oma õdedest pool kilo väiksem ja väga armas oma kahtlustavate pilkudega.
On saanud parasiiditõrje, kiibi ja esmase vaktsiini.
Kannatlik kodu võlub ta kindlasti julgemaks.
Kontakt:info@kassijaam.eu

Kassiir

Hei-hei, kiss-kiss!
Mina olen Kassiir ja mind ei ole teile veel tutvustatud. Olen Milo, Smaugi ja Barbarissi õde, Borissi tütar. Mind võib kutsuda ka Kassiir Borissovnaks. Ssss-idele reageerin ma hästi.
Sündisin Mustamäel ja olin peaaegu kogu aeg kahe maja vahel praos peidus. Mu päästjad teadsid, et olen olemas, aga välja tulin ainult mõnel korral ja hästi korraks. Ühel päeval läks emme koos mu õdedega teise kohta peitu ja ma jäin täitsa üksi. Üks rott elas ka minuga samas praos ja sõi mulle pandud toidu tihti ära. Kõht läks mul lõpuks täitsa tühjaks ja siis ma lasin ennast ikka kinni püüda. See oli väga hirmus ja ma rabelesin lõksus niimoodi, et mu alalõua huul ja nahk tulid alalõualuu küljest natuke lahti. Mind viidi arsti juurde ja seal selgus, et mul on kopsupõletik ja herpesviirus ka.
Minu haava õmmeldi ja pidin kandma kraed, aga ega väikese kiisu huul pole mingi padjapüür, et nii jääbki. Lõpuks haav paranes ära, aga mitte päris endiseks. Ega seda tegelikult ei märkagi ja ma arvan, et olen ilus tüdruk ikka.
Kuigi ma olen oma õdedest kõige niruma tervisega, hakkasin ma juba arsti juures nurruma ja süles meeldib mulle ka väga olla. Õed on tõrksamad, emme õpetas neid. Kuulsin, et kodu leidnud vend on ka täitsa sõber. Ma ei ole veel päris terve, aga ma olen tore ja armas ja tahan lõpuks ikkagi päris koju saada.
Ah et miks mul selline nimi on? Minu hoiuinimene arvas, et see on ühele kassile täitsa sobilik nimi ja minuga seoses olevat palju arvetega majandamist ka. Eks ma võin võtta selle enda peale tõesti. Näiteks tšekkidega mängida, klaviatuuril klõbistada ja oma käpajälje võin dokumentidele ka panna.
Olen sündinud mai lõpus 2020,
Suur tänu Univeti ja PetCity Rannamõisa loomakliinikute arstidele ning abilistele, kes minu eest on hoolitsenud! Aitäh Erlele, kes aitas mind arsti juurde ja mulle kaasa elab.

Kontakt: info@kassijaam.eu

Boriss, nelja lapse isa

Kassijaama on jõudnud Boriss.
Kui Boriss oli kassipoeg, oli tal kodu, aga see kodu oli joodikute juures. Esimese korruse aknalt kukkus või hüppas ta alla. Peale seda seikles ta ühes kindlas kandis, hakkama kuidagi sai ja näha oli teda harva.
Terve talve, kevade ja pool suve elas siis veel nimetu Boriss õues. Ta leidis omale naiskaaslase, mistõttu tuli augustis kinni püüda mitte enam üks Boriss, vaid kogu tema perekond. Tänu perele püsis Boriss ühes kohas ja tänaseks on kõik neli kassilast koos vanematega tänavalt ära toodud.
Kui tänaval Boriss inimesega suhelda ei tahtnud, siis nüüd jälle toas tagasi olles, on ta armas ja pai kass. Ta hakkab kohe peaga pukslema, kui konservikauss nina ette panna. Esialgu elab Boriss puuris ja kuigi uks on lahti, siis ta sealt väljuda ei soovi. Teised kassid käivad tal puuris külas.
Borissile ei meeldi transpordikast, sealt välja tungeldes tegi ta oma ninale haavakese, seetõttu on esimesed pildid ka kergelt verise ninaga. Haav paraneb jõudsalt.
Boriss on kastreeritud ja saanud esmase vaktsiini. Ta on sündinud arvatavasti 2019 kevadel.

Kontakt:info@kassijaam.eu

Barbariss

See armas triibik on Barbariss. Smaugi väiksem ja palju leebem õde.
Tema peitis end koos emaga meie eest kümneks päevaks ära, aga lõpuks leidsime ta üles ja püüdsime kinni!
Kolmas, mustvalge õde on samuti käes, aga on praegu kliinikus ravil ja jälgimisel.
Seda Mustamäe kassiperekonda tutvustame peagi lähemalt.
Barbariss on sündinud mai lõpus 2020, lubab ennast ilma tekki mässimata sülle võtta ja kogub julgust, et mängima ja nurruma hakata.

Kontakt: info@kassijaam.eu

Kiri söör Thomasele

Kallis hoiukass söör Thomas
Palun tea, et ma sooviksin väga sind endale jätta. Kuid kui ma seda teeksin, siis ma ei saaks enam teisi aidata, sest selle hoiukodu kassitasakaal on habras ja liiga palju on liiga palju mitte mulle, aga neile teistele, kes siin juba enne elavad.
Thomas. Ma leian alati igas kassis selle erilise üles, aga sinus on seda palju.
See, kuidas sa ei luba end puutuda, aga kui ma konservijagamise ajal teiste kasside vahel seda selja tagant teen, siis see ei loe. Siis sa lubad end paitada, kammida, sügada. Nurrud ja lubad peaaegu et kallistada. Oled mulle õpetanud, et paikäsi ei pea tulema näo eest, aga paikäsi on siiski hea.
See, kuidas sa armastad teisi kasse siin. Eriti Triitonit, kellega külg-külje kõrval liikuda ja pead kokku puksida, igal väiksemalgi võimalusel. Ka teised viis on sulle sümpaatsed, isegi kui mõnele oled sina tüütu.
See, kuidas sa tuled mulle esimesena uksele vastu ja kuidas sa jooksed minu või kasside kannul. Põntsadi-põntsadi. Las need teised siin sahistavad susse, aga sinu sammu on nii toredasti kuulda.
See, kuidas su saba, mis pikalt oli sorgus, käib nüüd võnkadi-võnkadi, kui teised kassid on lähedal. Natuke nagu koeral, aga naljakalt, kassi moodi.
See, kuidas sa pikutad esikäpad sirgelt ees või magad kõht ülespoole. Kas sa tänaval tegid ka nii? Ei usu.
See, kuidas sa võid lõputult pallidega mängida ja ootad alati ka meie ühiseid mänge.
See, kuidas su nägu on natuke omamoodi. Lühike koon, võimas pea. Pilk, mis väljendab selgelt su tuju, aga mitte su mõtteid.
Ma armastan seda, et oled mu heatujukass. On võimatu kokku lugeda, mitu korda päevas ma sinu pärast muigan, naeratan, naeran.
Jään katsetama ka neid näo poolt paisid, tühja neist kriimudest mu kätel.
Kallis söör Thomas Mustamäelt. Ma ei saa sind endale jätta. Aga ma tahaksin väga leida sulle sellise kodu, kes hakkab kalliks pidama kõike seda sinus ja veel palju muud. Sind ei tohi enam kunagi tänavale lasta ja sinu eest peab hoolitsema nagu pereliikme eest.
Lootes ja uskudes
Sinu hoiuinimene

Väike lohe Smaug

Hirm on. Maailma kõige suurem hirm on. Hirm teeb aga kassipoja draakoniks.
Väike Smaug on alles kaks päeva tänavalt ära. Mustamäe korrusmajade vahel ta ennast koos oma perega peitis ja jaamakorraldajale silma jäi.
Nägime näiteks ka, kuidas järjekordse püüdmiskatse ajal siis veel nimetu mustvalge kassipoeg ronis auto sisse. Sealt aga mõne minuti pärast tuhatnelja mitusada meetrit eemale ja silmist kadus. Õnneks tuli ta meile teada olevasse pelgupaika tagasi ja astus 20.08 püüdmispuuri.
 
Hoiukodu tunnistab, et kümnete seniste hoiukassipoegade hulgas on selle väikese hirm üks suurimaid.
Muidugi läheb ajapikku kõik paremaks, aga praegu ta enamasti väriseb, susiseb, turtsub, ründab. Kõike samal ajal 🙂 Natuke lohutab teda pulga otsas oleva suletutiga paitamine.
Smaug teeb ilmselt oma peret igatsedes kaeblikke hääli ja põgeneb sületeki eest paaniliselt mööda akent, peeglit või ust üles. Nii vigastas ta esikäpa kahte küünist, mis kliinikus üle vaadati ja peaks ilusti paranema.
Smaug on tüdruklohe ja tema sünniajaks võib arvata mai lõpu 2020.
Kätte on veel saamata üks tema õde või vend ja ema. Nad on oma kadumistrikkidega teinud püüdmise väga raskeks, aga me ei jäta…
Püütud on tema vend ja isa, aga see on juba teine lugu.

kontakt: info@kassijaam.eu

Muutunud Houdina võiks koju minna

Tahaksid Houdinale kodu pakkuda?
Palun tee seda, me ei ütle tema kohta ühtegi “aga”!
Houdina oli kunagi:
  • altkulmu põrnitseja kass
  • parem mitte puutuda kass
  • igaks juhuks alati valvel kass
Houdina on nüüd:
  • pailubaja kass
  • ei jooksegi alati ära kass
  • nurruja kass
  • mängi minuga kass
  • teise kassi kass, kindlasti!
Sündinud 2018 juunis suvilakassi pojana. Steriliseeritud, kiibistatud, vaktsineeritud.
Nii hea on vaadata, kuidas Houdina viskub põrandavaibale selili ja lihtsalt mõnuleb rullides. Ja kuidas ta tipib kikivarvul inimese lähedal, nühkides samal ajal nurgad ümaramaks.
Kui suurelt unistada, siis Houdina võiks koju saada koos tagasihoidliku Stinnega, kellele valge sõbranna on jumaldatud tugi ja seltsiline.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Pöörane Pusa

Pusa on uuesti kodu otsimas.
Pusal on VAPIKS – väikese armsa pöörase ilmeka kassi sündroom. Diagnoosi panime täitsa ise 😀
Pusa on üks kõige energilisemaid tegelasi, kes Kassijaamas oma kodu on oodanud. Alguses elas ta pikalt puuris, kuna keisrilõike haava paranemine võttis aega. Puuris lubas ta end paitada, rullis, sõtkus ja nautis tähelepanu. Kui vabadusse pääses, siis muuks kui magamiseks ja söömiseks Pusa peatuda ei taha. Vahel ta siiski teeb mõned rahulikumad vaatlused ka, kuid inimese lähenedes laseb kiirelt jalga.
Tavalise kassi moodi tema kulgeda ei oska. Igale poole peab ronima, rippuma, hüppama, kukkuma. Ka mänguridvad pakuvad huvi, sest siis saab ju püüda ja karelda!
Kaamerast näeme, kuidas ta magab sageli teki all, ainult peanupp välja paistmas. Pusa nägu aga peegeldab paljutki. Enamasti vaatab ta meid pahuralt, altkulmu, kaalutledes ilmselt kuhu ja kui kiiresti joosta.
Pusale leidus huviline ja ta jõudis pärast hambaprotseduure ka koju minna, aga tema käitumine hirmutas inimese ära.
Pusa jooksis kodus paaniliselt ringi, ronis lausa lakke välja või oli peidus. Nädalaga küpses inimeses otsus, et Pusal ei ole seal hea. Meie soovitus on alati anda kohanemisaega, kuid kedagi vastumeelselt kassi pidada me sundida ei taha ega saagi.
Pusa on väike eriline kass. Kohutavalt armsa näoga ja moega, aga natuke ettearvamatu. Ta vajab kannatlikku kodu, kellele sobib just selline rahmeldaja energia(karva)pall. Ta on noor kiisu ja kindlasti harjub, kodu on tema jaoks lihtsalt täiesti võõras asi.
Teiste kasside vastu ei ole tal midagi. Pusa on kassikoloonias (Viljandi nn õuduste maja) kasvanud. Tema taustalugu võib lugeda siit:
Stressiolukorras võib Pusal ägeneda herpesviirus, see tähendab enamasti väikest nohu ja vajadusel ravimeid. Ta on steriliseeritud, kiibistatud, vaktsineeritud. Arvatav sünniaeg 2019.
Kui kodu on valmis Pusaga harjuma, siis meie usume, et tema harjub ka. Pöörase Pusa üle imestavatele võib aga mainida, et jah, tal on VAPIKS, aga see pole teie pere jaoks mingi probleem 😀
Kontakt: info@kassijaam.eu