Author Archives: Jaamakorraldaja

Kellele ei meeldiks Sassik

Kellele ei meeldiks kassionu Sassik
Parajais aastais, parajalt mehine
Konservi või lihaga äraostetav
Tema tingimustel paitatav
Mängib, aga harva, ainult talle teadaoleva graafiku järgi
Kassijaama kuningas, vahel harva ka narr (vt punkt 3).

info@kassijaam.eu

Unistame Ruubeni kodust

Ruuben elab Kelmiküla Kassijaamas juba 2013 aasta maikuust.
Paremat ta ei tea.

Tänavakassi lapsena sündis ta 2012 aasta juunis Mustamäel ning elas pärast kinnipüüdmist ja enne Kassijaama kolimist hoiukodus.
Me vist ei ole kunagi maininud, et Ruuben ja Pantrik on vennad, sama pesakonna lapsed.

Ruuben oli alguses arg kass. Kui liidame siia veel mustvalge kasuka ja väikese tundmatu MTÜ, siis ei ole imestada, et Ruuben ei ole siiani saanud võimalust oma koju minna.

Arglikust Ruubenist on saanud sõbralik ja seltsiv Ruuben. Tunnelis tuhiseja, paide nuruja, saaklooma (suleridva) tassija.
Kassijaam on praegu tema koduks ja kui mõelda, et saatus oleks võinud jätta ta ka tänavale, siis ei olegi ju kõige kehvemini läinud.
Ühel hetkel saime teada, et Ruubeni tervisega on muresid. Ravitoidu ja korrapäraste kliinikukülastuste toel püsisid Ruubeni neerunäitajad täiesti korras ja hiljutisel viimasel visiidil (nagu ka paljudel varasematel) võtsime temalt “haige” märgise maha.
Küll aga nii nagu paljude kassidega, on tallegi kasulik, kui hambaid regulaarselt puhastada. Ruuben lubab seda teha.

Me ei ole jätnud unistust, et tegelikult võiks Ruuben saada pai rohkem kui kaks korda päevas ja magada voodis või diivanil, inimese lähedal.
Ruuben on leplik teiste kasssidega, aga viimasel ajal on ta Juuniori kiusamise pärast kurblik.
Ja meie oleme natuke kurvad, et kodusid on niipalju vähem kui mustvalgeid ruubeneid.
Aga me ei ole jätnud unistust…
info@kassijaam.eu

Kus on Juuniori kodu?

Selle Juuniori, kes hüppab vahel jaamakorraldajale või jaamakülalisele selga, õlga ja jalga.
Seesama Juunior hüppab ka sülle, et siis istujat intensiivselt puksida, nühkida, silida ja lõpuks rahulolevana kerra tõmmata.
 
Juunior on umbes pooleteist aastat vana kassipoiss, kelle tervis ei olnud tänavalt pääsedes kiita, aga pärast pikki uuringuid ja terveks ravimist ei ole temaga loomakliinikuse ammu enam asja olnud. Juunior võiks vabalt minna koju ja hakata sõbralikult oma uut peret ahistama 🙂
Pere peaks arvestama, et poest tulles tehakse kõigepealt toidukottide ülevaatus, vajadusel augustamine ja degusteerimine.
Meelelahutuseks võiks kodus vahelduda erinevad kotid, kastid, tunnelid ja pesad. Iga uus asi vaimustab Juuniorit vähemalt viis pikka minutit!
Oma perele paneb Juunior südamele, et akna ja ukse taga olev maailm on nii põnev, et kui te ainult hetkeks unustate valvsuse, on vaja minna uutele seiklustele vastu. Juunioril võiks olla turvaline õueadik.
Juuniorit teame kui kiusupunni, kuid võibolla ta isegi sobiks mõne kassiga koos elama. Suurt sõprust ta ei otsi, aga lahinguid ka igaühega ei pea.
Lastega ta kokku ei sobi, sest tema käitumist ette ennustada ei saa ning natuke haiget võib saada ka tema poolt palavalt puksitud inimene.
Meile tundub, et praeguses väikeses toas ei mahu tema energia lihtsalt ära.
 
Juuniori pere peaks vist olema temaga sarnane. Lõbus, aktiivne, heas mõttes hullude ideede ja tegevustega 🙂
 
Kas keegi saadab meile selle natuke hullu, aga väga oodatud sõnumi? – “Võiksime pakkuda Juuniorile kodu,ta on täpselt selline kass, keda oleme otsinud!”
 
info@kassijaam.eu

Katseloom Krämpsu

Oleme tasapisi hakanud proovima, kuidas Krämpsul läheb, kui me tema kahetoalise puuri ukse lahti hoiame.
Jälgime, kuidas tal läheb, kui ta saab tuppa jalutama.
Esimesed tulemused on sellised, et Krämpsu uudishimu on saanud Juuniori-hirmust võitu. Juunior on piirdunud jõllitamise ja mõningase jälitamisega, aga kakelda pole tahtnud. Krämps tõmbab küll pea õlgade vahele, aga kulgeb vaikselt edasi.
Võtame uute sammudega rahulikult, sest praegu peab Krämpsu veel saama mõnda toetavat ravi, kuid see ei ole tema vabaduses olles lihtne teha.
Piltidel on näha külalised Krämpsu juures ja mõned esimesed toas uudistamised.

Kõige rohkem soovime aga et Krämpsu leiaks omale rahuliku kodu (NB! talle meeldivad meesterahvad).
Ja muidugi on meie teine suur unistus,et Juunior leiaks oma iseloomule vastava kodu 🙂

Kontakt: info@kassijaam.eu

Urr on koduvalmis

Mustvalgesse kassijaama saabus natuke värvi. Kass nimega Urr elas enne hoiukodus, aga üks kodune kass ja teine hoiukass Urriga üldse ei klappinud ning kooselu läks väga stressirohkeks.
Kassijaamas õnneks praegu suhtedraamasid Urriga ei ole. Valged arvasid alguses, et neile toodi uus mänguasi, aga urin ja väike füüsiline hoiatus tegid asjad selgeks. Urr on siiski daam ja igasugu pägalikega ei mängi 🙂
Urr tahabki rohkem omaette olla ja omaette mängida. Pai tahab ka, aga koduses keskkonnas otsis ta inimese lähedust pigem konservi ja kohvikoore serveerimise ajal.
Kõik protseduurid on tehtud ja hambad on ravitud.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Stinne jõudis Kassijaama

Jaamakasside seltskonda on lisandunud uus kassitüdruk – Stinne.
Stinne minevikust me ei tea muud, kui et ta elas Mustamäel ühe loomakliiniku taga soojaveetrassis ja ümbritsevas põõsastikus. Kõigepealt märgati möödunud suvel seal tema väikeseid poegi. Stinne tahtis samuti tänavaelust päästetud saada ja läks lõksu kohe, kui see valmis pandi.
Ta ootas kannatlikult, kuni saame ta vastu võtta ning elas siiani tema eest väga hästi hoolitsenud hoiukodus.
Nüüd on ta aga Kassijaamas ja sobib meie üleni musta, valgesse ja mustvalgesse seltskonda suurepäraselt. Isegi sassikulaadne vunts on tal.
Seltskonda sobib ta ka sellepärast, et oleme valmis pikaks koduootuseks. Samas loodame väga, et nooruke Stinne võlub kellegi südame ja saab koju kiiremini kui mitu aastat oodanud Sassik, Ruuben või Pantrik.
Teame, et ta sobib hästi teiste kassidega. Et ta armastab ronida ja mängida, inimese varvastega ka.
Kõige rohkem jumaldab ta aga vitamiinipastat. Kuigi inimene on veel hirmutav, ei karda ta tema suunas sirutavat kätt, kui seal on natuke maitsvat Nutri Plusi.
Nagu piltidelgi näha, on Stinne veel päris ehmunud moega. Uudishimu piilub aga ehmu tagant juba vaikselt välja.
Stinne pojad Spette, Tille ja Frode on kõik leidnud kodud. Kuskil on kindlasti ka koht häbeliku Stinne jaoks.
Otsime, ootame, loodame.
Kõik protseduurid on tehtud.

info@kassijaam.eu

Houdina

Küll need ühe pere lapsed võivad ikka erinevad olla!
Kassijaamas on uus asukas – Houdina. Kutsume ka Dina.
Ta on Valge Hiire ja Helmari õde, juunis 2018 suvilakassina sündinud. Kui vennad on täitsa sõbralikud poisid, siis Houdina on algusest peale iseloomu näidanud.
Kui ta suve lõpus kinni püüti, et oma toitja, lahke vanapapi juurde ajutiselt majutuda, siis leidis ta korteris esimese asjana ventilatsiooniava ja kadus, viiendalt korruselt…
Kuulutused, otsimised jäid tulemuseta ja olime kõik väga kurvad. Kaks nädalat hiljem aga ilmus neiu Houdina esimese korruse ventilatsiooniavast majja, võõrasse korterisse  tagasi nagu see nii peakski olema.
Kuidas, kus ja millest ta vahepealse aja elas, ei saa me kunagi teada. Õnneks ei juhtunud tema tervisega midagi halba.
Nagu Houdina pilgust ja olekustki näha, siis ei ole ta mingi suhkrutükk. Ometi on ta meie soojuse ja hoolimise käes hakanud natukene juba sulama. Vanapapiga jõudis ta üsnagi sõbraks saada, nii et pole siin lootusetut midagi.
Mänguasjapai peale pannakse silmad kinni ja vahel ei pane ta tähelegi, et see on inimese käsi, mis pai teeb. Kuuldud on ka nurru. Sisinale vahelduseks.
Nähtud on ka plõksimist, käpaga vehkmist ja kõige alla pugemist.
Kui ta puurist välja saab, paneb ainsa tüdrukuna Kassijaamas ilmselt poisid paika, aga loodetavasti leiab hoopis mõne sõbra. Valge Hiirega hakkavad hullama nagunii.
Houdina otsib kannatlikku kodu.
Ta on steriliseeritud, kiibistatud ja saanud esmase vaktsiini.
Kontakt:info@kassijaam.eu

Varjus Vareenik

Vareenik on kodus 🙂


Kui mõni jaamakass on poseerija, esineja ja trügija, siis Vareenik eelistab Kassijaamas kodurongi oodates olla tagumistel pinkidel.
Õigemini on ta kord ühes urus, siis teises. Piilub sealt askeldavat jaamakorraldajat ja jääb siis vaikselt tukkuma.
Meile tundub, et ta vajab natuke rahulikumat keskkonda kui meil praegu pakkuda. Meil on ringi kimav ja oma nina igale poole toppiv Juunior, siis jälle mingid uued lõhnad ja kujud. Pettumus on Vareeniku näol, kui keegi on alati enne mänguasjal jaol, kui ta jõuab oma käpa pesakastist välja ulatada.
On üks erand – söögiaeg. Siis kaob tagasihoidlikkus ja välja tuleb Kassijaama Suurim Sääresilitaja.
Kui liha või konserviga maiustatud, kaob Vareenik jälle silmist. Pikema aja peale tuleb ta natukeseks siiski jälle välja. Kui meil on aga külalised, siis Vareenik end ei näita, olgu või kanafilee hõbekandikul.
Nii ei jäägi meil muud üle, kui proovida mõni urupilt klõpsata ja vahel jälle näidata, et meil on üks armas koduotsija Vareenik. Endine tänavakass Narvast.
Ta on u 3-4 aastat vana, kastreeritud, kiibistatud ja vaktsineeritud. Varakevadeks on planeeritud narkoosi all hammaste puhastus.
Inimesega on ta sõbralik ja ka väga vahva mängija, kui on selgeks saanud, et mureks ja hirmuks pole põhjust.


Kontakt: info@kassijaam.eu

Armas noriseja Snurran ootab kodu

Meie Snurran ei saa enam ühtegi ravi. See tähendab, et kodu, kes tahaks endale seda armsat norskavat vanapoissi ei pea praegu tegema muud kui hoidma ja armastama.
On võimalik, et nohu tuleb tagasi. Siis tuleb ravida nohu.
On võimalik, et kunagi tulevikus peab veel tegema uuringuid, kui tema terviseseisund muutub, aga nii on ju iga kassiga.
Jagame teiega väikest videot Snurrani armsast norinast. (Videos on vaid üks stiilinäide, vahel on kuulda hoopis lurinat või krõbinat).Norinate tekkepõhjus on limaskesta liited, mis on vohanud ja kitsad vahed põhjustavad sissehingates neid hääli Samuti on tema suulagi veidi tavapärasest erinev.
Kui Snurran magab ja on pikalt rahulik olnud, siis on ta tavaline vaikne kass. Üks tavaline ilma hammasteta karvapall.
Snurran on üleni armas tegelane, kes jumaldab, kui teda paitatakse ja kammitakse ning mängib vahel rohkemgi kui mõni noorem jaamakaaslane. Teised kassid on tema jaoks sõbrad.
Kas keegi tahaks Snurranit endale?
Kontakt: info@kassijaam.eu

Hiir Kassijaamas – Valge Hiir

Kassijaamas elab nüüd uus kass nimega Valge Hiir.
Ta sündis juunis 2018 suvilakassi pojana. Kuna sügise saabudes suvilates enam keegi ei ela, jäi Valge Hiir koos vend Helmari ja veel nimeta õega raskesse olukorda. Nad pääsesid kurvast saatusest, kui nende toitja, väga eakas mees võttis kassilapsed linna oma korterisse. Meie hea tuttav käib võimalusel abiks ja organiseerib terve kassipere aitamist.
Ka valge kassiema on nüüdseks püütud ja steriliseeritud ning ootab hädapärases hoiukohas, kuni meie pikk ja aeglaselt edenev järjekord temani jõuab. Ootab ka kolmas poegadest – valge tüdruk-põgenemiskunstnik.
Valge Hiir on üks väga leplik ja tasase loomuga kassipoiss. Kui teda sülle võtta, siis täpselt nii ta jääbki, pehmelt ja liikumata. Kasukas on lumivalge, vaid pealael hallikas träpsuke. Valge Hiir üldse ei sisise, aga väga-väga kardab kõike seda uut tema elus.
Kindlasti muutub ta tasapisi julgemaks ja kui puurielu möödas, siis saab koos Helmariga mürgeldama hakata. Peaasi, et Juunior temaga lepiks, aga proovime ette mitte muretseda.
Hiireke on kastreeritud ja saanud parasiiditõrje, muud protseduurid on veel ees.
Tahaksime väga, et ta leiaks ruttu omale toreda kodu, kus julgust koguda.
Kontakt: info@kassijaam.eu