Monthly Archives: January 2016

Sõle tn kassipoiss

See ilusate silmadega pruuni-hallikirju triibik on sattunud pärast kodust elu tänavale. Täpselt ei ole teada, aga arvatavasti juhtus tema eaka perenaisega midagi. Kiisu pidas tänaval mõnda aega vastu. Teda märkas üks tore pensionäriproua, kes otsustas, et see armas loom tuleb tänavalt ära aidata. Kassipoiss on nüüdseks kastreeritud, kiibistatud ja vaktsineeritud ning harjub uuesti tubase eluga oma päästja juures, kelle juurde ta aga jääda ei saa.
Tegu on jutuka ja seltskondliku kassiga. Oma arvamust avaldab ta vahel väikese äkilise kähinaga, aga nagu piltideltki näha, siis tegu on siiski sõbraliku tegelasega. Mõnevõrra läks aega, kuni ta avaldas, et kui just väga tahetakse, siis ta võib sülle ka tulla.
Kui soovid sellele umbes 4-aastasele toredale kassile kodu pakkuda, kirjuta info@kassijaam.eu või helista 5057576

Glaša

Kassike Glaša vajab kodu või hoiukodu!
Glaša ilmus 2015 aasta jõulude ajal Treppoja suvilapiirkonda. Ilmselt on see osutunud populaarseks kohaks, kuhu üleliigseks osutunud pereliikmed ära sokutada…
Tegemist on 5-6-kuuse kiisutüdrukuga, kes on ülisõbralik, mänguline ja istub hea meelega ka süles. Oskab kasutada liivakasti.
Praegu on ta ajutises ruumis külma eest varjul ja saab nohuravi. Kelmiküla Kassijaam toetab uut hoiu- või päriskodu, organiseerides Glašale steriliseerimise, vaktsiini ja kiibi. Glaša on saanud parasiiditõrje.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Koma

“Tuule suund on nord,
nüüd on minu kord!”
Arvatavasti ei olnud see viis autoraadios mängimas selle sõidu ajal, kui Koma transpordipuuris ootusärevalt häälitsedes Treppojalt Kelmikülla sõitmas oli. Need sõnad aga sobivad imehästi uue jaamakassi uue elu algusesse.
Koma saabus Kassijaama selle talve esimese lumesaju päeval, 03. jaanuaril. Justnimelt nüüd on tema kord – saada külma käest ära. Saada võimalus, leida kodu. Seni elas ta ainult õues, kahe majaseina vahele pandud ajutise katte all varju leides. Nälga ei pidanud ta tundma, sest ta oli kevadel kas toodud või leidnud ise tee loomasõbraliku majarahva juurde, kes aitas kasse oma võimaluste piires, aga suvilarajoonis koguneb neid päris endale võtmiseks liiga palju…
Me teadsime Komast juba ammu, aga väikeses Kassijaamas on korduvalt mängimas üks teine laul:
“Andeks, kas teil on veel ruumi?
Ei kõik on täis!”
Samas laulus kõlab aga üks toredam fraas ka:
“Hei, küll ükskord saabub aeg,
hehehei, hei, las liigub järjekord!”
Jah, ümiseda meile meeldib, aga veel rohkem meeldib, kui üks õuekass sooja tuppa saab. Koma jõudis oma järjekorra ära oodata.

Viimasel ajal kostub jaamakorraldajate vestlustes sageli üks sõnapaar – “kohutavalt armas!”
Uuest kassist räägime ikka rohkem ja muidugi ütleme seda just Komandandi kohta (nimi tuli temaga muide kaasa).
Koma astus transpordipuurist oma uude peatuspaika, suurde puuri. Sättis ennast mugavalt istuma ja hakkas reisil sassi läinud kasukat korrastama. Täpselt nii nagu oleks ta ainult korraks ära käinud. Ei seganud teda kümme uudishimulikku silmapaari ja võnklevat sabaotsa ning ka isetäituv toidukauss oli justkui enesestmõistetav. Oma rahulolu väljendab ta lakkamatu nurrumisega. Vaatad Komale otsa ja juba keerab ta ennast külili ning ootab paikätt.
No ja kui me enne seda täpselt ei teadnud, siis Koma saabudes sai küll selgeks, et tegu on Miisbeti vennaga. Kasukas on kitsatriibuline ja kogukust on rohkem, aga õde-venda on ikka väga ühtemoodi, kohutavalt armsad.

Koma jõudis umbes kümme päeva enna meile saabumist ka ühe suure ohu üle elada. Tema toitjad avastasid, et keegi on ta millegi kütuselaadsega üle valanud. Kõige hullemast ta pääses ja kass pesti puhtaks. Oli viimane aeg Komandanti

Jaamakorraldajate kõrvus on kummitamas veel ühed laulusõnad. Heidy Tamme häälega, teate küll, Nukitsamehest: ” Kodu on nii imeline, tavaline paik…”
Mais 2016 eemaldati operatsioonil Koma silmamuna, kuna herpesviiruse kahjustused olid nii tugevad ja kui seda ei oleks praegu teinud, oleks vajadus tulevikus tekkinud nii või teisiti.

Koma saab ühe silmaga suurepäraselt hakkama.

Sellest, kui imetlusväärselt armas kaisu- ja sülekass Koma on, saab lugeda hoiukodu blogist siit
Kirjuta meile: info@kassijaam.eu

Mõmm

 


MÕMM – sündinud 2015 aasta kevade hakul, Muuga aedlinnas, kodutu kassina. Mõmmil ja tema kaaslastel vedas – igapäevaselt said nad süüa tublilt Vanahärralt, teinekord varjugi ning mõne pai ka.
MÕMM on hella südamega kass, pai oleks ta tahtnud palju rohkem ning tegelikult sülle ka ja kohe kogu aeg – aga ta sai aru, et Vanahärral lihtsalt ei ole selleks aega, kuna kasse toita oli palju.
Talve hakuks oli MÕMMIL tekkinud unistus, oma päris inimesest, perest ning kodust – kus õdusal jõuluajal sülle pugeda, lausa terveks õhtuks ja ööseks kaissu ka, ning paid ei lõppeks eal. MÕMM oli olnud see aasta ju väga tubli ning päkapikud olid tähelepanelikud – oma elu esimesed jõulud veedabki ta kodus – hoiukodus, mitte päris enda kodus, aga harjutamiseks on hea seegi – ja Mõmm teab, et kui ta korralikult käitub – õrnalt oma käpakestega sõtkub, kaissu poeb, kõvasti tänuks nurrub ja õhinaga pai jahib – võib ta järgmised jõulud veeta juba päris enda pere juures.

Pehme Mõmm, Sülemõmm, Paimõmm – heal lapsel mitu nime, ja neid nimesid hoiukodu perenaisel Mõmmile jätkub, samuti kiidusõnu tema toreda iseloomu, pehme tabbymustrilise kasuka ning korraliku käitumise kohta.

Mõmm on saanud parasiiditõrje, kastreeritud, saab peagi ka vaktsineeritud. Ta oskab viisakalt ka reisida (transpordipuuris). Ning on väga leebe teiste loomade vastu (näiteks deegud).
info@kassijaam.eu