Category Archives: Krämpsu

Katseloom Krämpsu

Krämpsu on leidnud kodu


Oleme tasapisi hakanud proovima, kuidas Krämpsul läheb, kui me tema kahetoalise puuri ukse lahti hoiame.

Jälgime, kuidas tal läheb, kui ta saab tuppa jalutama.
Esimesed tulemused on sellised, et Krämpsu uudishimu on saanud Juuniori-hirmust võitu. Juunior on piirdunud jõllitamise ja mõningase jälitamisega, aga kakelda pole tahtnud. Krämps tõmbab küll pea õlgade vahele, aga kulgeb vaikselt edasi.
Võtame uute sammudega rahulikult, sest praegu peab Krämpsu veel saama mõnda toetavat ravi, kuid see ei ole tema vabaduses olles lihtne teha.
Piltidel on näha külalised Krämpsu juures ja mõned esimesed toas uudistamised.

Kõige rohkem soovime aga et Krämpsu leiaks omale rahuliku kodu (NB! talle meeldivad meesterahvad).
Ja muidugi on meie teine suur unistus,et Juunior leiaks oma iseloomule vastava kodu 🙂

Kontakt: info@kassijaam.eu

Ilus Krämpsu koduootel

Krämpsul on väga uhke kasukas. Seda kaunistab kolmnurkne müts ja mummulised kõrvad.
Tal on nunnu nina ja oskus võtta armas jänkupoos.
Tal on helerohelised silmad.
Tal on üks suuremaid kassiuudishimusid, mida me näinud oleme.
Tal on on kahetoaline puur, kus ta peab eraldatuses elama, kuna Juunior kiusab teda ja sellega seoses peab ta sööma ainult põieravitoitu.
Krämpsul on suur soov leida kodu.

Kodu, kes mõistab, et Krämpsu vajab oma rahu, oma kohta ja ei pruugi kunagi saada inimese sõbraks.
Krämpsu ei pruugi sobida teiste kassidega.

086

Kontakt: info@kassijaam.eu

Krämpsu otsib uut kodu

Kassijaamas toimus kassivahetus.
 
Mäletate Krämpsut? Tema on nüüd meie juures tagasi ja otsib uut kodu.
Mäletate Tähnit? Tema on nüüd kodus. Seal, kus enne Krämpsu oli.
See ei ole vist päris tavaline, et koju läinud kass tagasi tuleb ja samas sinna südamerahuga uus kass saadetakse. Meie aga otsustasime nii teha, sest selline lahendus tundus kõige õigem.
Krämpsu oli oma kodus umbes poolteist aastat ja olime ikka suhtluses, kuidas karvikul käpad käivad. Tema perenaine ei kurtnud kunagi, aga kuulsime sellest, et Krämpsu ei ole grammigi sõbralikumaks muutunud ja pere lapsed ei ole vaatamata jätkuvale proovimisele saanud teda puudutada, ilma et käpaga saaksid.
Kodul ei olnud ootusi kassi imeliseks muutumiseks, aga ajapikku saime kirju vahetades ning kokkugi saades ühiselt aru, et niimoodi elades ei ole keegi õnnelik. Me ei osanud aimata, et Krämpsule ei meeldi lapsed ja pere küll leppis sellega, et neil ongi selline kass, aga meel ei olnud rõõmus kellelgi.
Saime teada, et Krämpsu oli oma kodus väga uudishimulik ja temaga koos elades on täiskasvanud inimesel väga põnev ühe kassi maailma jälgida.
Tundub nii, et Krämpsu eelistus kooseluks oleks hoopis meesterahvas. Aga igal juhul meeldiks talle rahulik keskkond ja mitte väga palju muutuv elurütm.
Kontrollisime ka Krämpsu tervist. Üks hammas vajab eemaldamist (saab peagi korda), aga muidu on Krämpsu tubli ja terve poiss.
Kui Krämpsu tuli tagasi, jäime teda jälgima, kas ta saab vanade ja uute kaaslaste keskel hakkama. Saab küll. Ei läinud kaua aega, kui Krämps leidis üles kõik oma endised lemmikkohad. Sööb ja liigub ringi ning vehib suleridva peale käpaga nagu ennegi. Mõningast urisemist on Vareenikuga.
 
Kuna Krämpsu endine kodu oli nüüd ilma kassita ja Kassijaama kassid ilma koduta, siis toimuski kassivahetus ja meie armas rullike Tähni läks kodust elu proovima. Praeguseks teame, et nii jääbki. Tähni on silmnähtavalt õnnelik nurruloom ja tema kõige tavalisem asend on “süga mind nüüd ja kohe.” Lapsed saavad teha “terepai” ja “headaegapai” ning Tähnile sobib väga olla üksik kass ning saada kogu tähelepanu ainult endale. Samuti vajab Tähnirull kaalulangetamist, mida on kodustes tingimustes võimalik korraldada.
 
Ei saa öelda, et see on üks tore lugu. Krämpsu perenaise südamesse jäi mõra ja ka meie ei saa kunagi olla rahul, kui üks kass jääb kodust ilma.
Oleme siiski kindlad, et nii oli õige käituda.
Hakkame nüüd Krämpsule uut kodu otsima, olles kogemuse võrra rikkamad.
Samas rõõmustame väga Tähni üle, kes enne kojujõudmist elas neli aastat tänaval ja vaid mõni kuu Kassijaamas.

 

Kontakt; info@kassijaam.eu

Kääbuskass Krämpsu

Krämpsu elas ühes Mustamäe tee tasulises parklas. Jooksis ringi autode all ja vahel, põhiliseks pelgupaigaks valvuriputka põrandaalune. Ühel hilissügisesel päeval jäi ta parklas silma Jaamakorraldajale. Väike karvane ja õline rääbis vudis auto eest läbi teise auto alla peitu. Rohkem teda tol korral näha ei õnnestunudki. Parkla valvurite käest saadi teada, et saak, koodnimega rääbis, liigub rohkem ringi õhtuti ja nädalavahetustel. Siis, kui on vaiksem.

Ühel pühapäeval võetigi ette jaht. Valvuri majakese ette seati üles lõkspuur ahvatleva toiduga ja taganeti kaugemale vaatlema. Väike rääbis oli küll ettevaatlik, aga umbes poole tunni pärast said nälg ja uudishimu temast võitu ja saak oli käes. Järgnesid esmased profülaktilised ja iluprotseduurid – parasiiditõrje ja pesu. Vaatamata pesule jäi kasukas õliseks ja ka pusasid oli palju ja üldmulje üsna kräämik. Siit tuli ka päris nimi rääbisele, kes osutus poisslapseks – Krämpsu.

Suur oli meie üllatus, kui loomaarst teatas, et kahekuuse kassipoja asemel, kes püüdes vaid 1,2 kilo kaalus, on meil tegu umbes pooleaastase noorukiga. Raske tänavaelu ja võib-olla ka geneetilise kõrvalekalde tõttu on Krämpsu kääbuskasvu. Krämps otsustas aga vingerpussi mängida ja kasvas hoopis võrdlemisi suurt kasvu kassiks, kes uhkusega kannab kohevat kasukat, musti täpikesi kõrvadel, armast kolmnurkmütsikest ja laigukest nina kõrval.

Krämpsu on siiani arglik ja inimestel ennast niisama lihtsalt katsuda ei luba. Kui õnnestub ta siiski kuskil pesas või riiulinurgas ootamatult tabada ja silitama asuda, saab higistavate varbakeste ja kange kehahoiaku järgi aimu, et sellest tegevusest ta veel mõnu tunda ei oska.

Usaldamatusest hoolimata, tunneb Krämpsu siiski suurt huvi inimeste tegevuse vastu, kui seda ohutust kaugusest jälgida saab. Ei ütle ära heast konservist ja suleridvamängust.

Krämpsule sobib pigem selline kodu, kus ta on ainukeseks loomaks ning tema inimesel on aega ja kannatust temaga pikemalt tegeleda.

Krämpsu on sündinud 2012 aastal, ta on vaktsineeritud, kastreeritud ja kiibistatud.

Laupäev jaamas läbi fotograafi objektiivi

Üks tavaline laupäev jaamas. Kassid hängivad niisama ja jälgivad silmanurgast koristades ringi askeldavat jaamaülemat – varsti peaks juba konservi saama. Kui kaua võib sellega ometi viivitada! Ruuben ja Käpik üritavad jaamaülemat füüsiliselt mõjutada, tiirutades ümber tema jalgade ja takistades niimoodi efektiivselt koristustööd.

Järsku juhtub aga midagi ebatavapärast – jaama siseneb kassidele senitundmatu isik, kes peale mõnigat vestlust jaamaülemaga hakkab neile lähenemiskatseid tegema. Külaline sihib jaamakasse enda käes oleva aparaadiga, tehes tähelepanu äratavaid häälitsusi, jaamaülem samal ajal tema selja taga kõriseva hiirekesega vehkimas. See on fotograaf, kes otsustas osa oma laupäevast veeta meie juures.

Kassid kaotavad hoobilt igasuguse julguse ja kaovad igaüks enda peidikusse. Fotograaf on aga kangekaelne ja üritab igaühega neist suhelda ning poseerima meelitada. Triinu on külalise julgusest täiesti pahviks löödud ja istub tükk aega kivikujuna oma pesas, enne kui tal oma vampiirihambakesed paljastab ja käpaga vehkima asub. Sassik aga vaatleb fotograafi jõupingutusi külma üleolevusega. Kõige koostööaltimaks osutub Ruuben, kes peale mängusessiooni põrandal lebades armulikult poseerib.

Aega võttis, aga iga kass avas ennast natuke ja sai pildile.

Aitäh, Andrea Forlani!