Author Archives: Jaamakorraldaja

Fiesta kolis Kassijaama

Fiesta on leidnud kodu


Täiskasvanud jaamakasside kirjusse seltskonda on sulandunud üks väike vahva kassitüdruk.
Jõhvi tänavaelust päästetud augustis 2019 sündinud Fiesta elas enne hoiukodus, aga sealsed liigikaaslased tema sõbrakutseid vastu ei võtnud.
Nii kolis lustlik Fiesta Kassijaama, kus pärast väikest kohanemisperioodi tunneb ta ennast väga hästi. Poeb kõigile (peale jaamakorraldajate) külje alla, eriti Houdinale ja Stinnele. Kepsleb, hüpleb ja mängib. Nurrub, aina nurrub.
Konservijagamise ajal nühkerdab vastu inimest, muul ajal hoiab eemale, kuni uudishimu jälle lähemale sunnib.
Fiestale meeldiks väga kodu, kus oleks mõni kassisõbralik kass ees, kes temaga mürada viitsiks.
Kui kassi ei ole, siis võib mängida inimesega ka, kui sel sõbraks saamisel natuke kannatust jätkub.
Hoiukodus oli ta nii nutikas, et hakkas ta oma mänguhiiri inimesele kätte tooma, et mänguaega ikka efektiivsemalt kasutada. Kassijaamas õppis ta Sirmikult kohe ära palliralli nipid.
Uued asjad, kohad ja tutvused on Fiestale natuke hirmutavad, aga seda ainult alguses.
Oleme märganud, et Fiesta sügab ennast natuke rohkem (keskmise kassiga võrreldes). Võib juhtuda, et tema toiduvalikuga peab esialgu natuke tegelema, et leida talle õigeim, välistades see mittesobiv. Kassijaamas on meil nende katsetustega keeruline.
Fiesta on steriliseeritud, vaktsineeritud, kiibistatud, saanud sise-ja välisparasiidivastase tõrje.
Kontakt: info@kassijaam.eu
 
#Fiesta
#o

Siestal on uued sõbrad, aga kodu ei ole veel

Kassitüdruk Siesta annab teada, et kolis oma õe Fiesta juurest ära, täiesti eraldi hoiukodusse. Seal elavad uued hoiuinimesed, kes teenivad oma lemmikloomade jaoks raha kodus töötades ja saavad arglikule Siestale niimoodi palju seltsi pakkuda.
Seltsi Siestale pakuvad ka vöötorav, akvaariumikalad ja briti lühikarvalist tõugu kass-sõber.
Siesta teavitab, et talle hoiukodus väga meeldib, kuigi need uued inimesed on endiselt natuke hirmsad. Natuke vähem võib karta öösiti, siis on paras aeg mängida ka.
Umbes seitsmekuune Siesta ongi üks väga mängulustlik ja uudishimulik tegelane. Ja kuigi hoiukodus on vahva, tahaks ka väikeste armsate kõrvatuttidega Siesta leida sellist kohta, kuhu päriseks kolida. Kõik protseduurid kojuminekuks on tehtud.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Alberti lugu

Albert läks üle vikerkaare, sinna kus ei ole valu…

Igal kassil on oma lugu. Meie teame nüüd Alberti oma.
Albert on vähemalt 10 aastat vana. Tema elukoht oli Laulasmaal, ilmselt kunagi oli tal seal ka kodu.
Valge kass sai sealsetele elanikele tuttavaks, kuna ta oli kogu aeg olemas. Kõik ilmselt mõtlesid, et ju ta kellegi oma on. Või ei mõelnud midagi – lihtsalt kass ju… Süüa ta sai ning kuidagi on ta vastu pidanud kõik talved.
Albert oli kogu aeg olemas, aga ühel päeval nägi tema kõrv kohutav välja – mustjas ja justkui rebenenud.
Oli viimane aeg talle abi otsida. Nii kuulsime meie Albertist. Pärast kümmet aastat kuidagi hakkama saamist muutus valge kassi jaoks kõik. Me ei teadnud veel, mis saab Albertist pärast kinnipüüdmist edasi, aga samal ajal, kui selle üle muretsesime, tuli meile ootamatu hoiukodupakkumine. Parim, mis juhtuda sai.
Püüdmisajal nimetu, lihtsalt “valge kass” läks omaenese õnneks lõksu ja kolis kohe samal päeval loomakliinikusse. Sinna jäi ta 17-ks päevaks, sest Albert oli väga haige. Kõrv oli vaid ainus, mis välja paistis.
Tema kõrv amputeeriti. Tehti ka kastreerimine. Eemaldati nahaalune kuul. Pügati koledaks muutunud kasukas. Hambad on halvas olukorras. Herpes. Ta on loomulikult FIV positiivne, millega saab vähemalt osaliselt seletada aeglast paranemisprotsessi.
Valge kass sai nimeks Albert ja arglikust loomast koorus vaikselt välja nurru- ja pailoom. Selline, kes tahtis kliinikupuuris elades väga pai, aga vahel igaks juhuks näksata ka. Pasteedi nimel lubas ta endaga aga kõik protseduurid ära teha.
Nädal tagasi lubati Albert kliinikust välja. Kui enne oli tal vaid õnn kuidagi elus püsida, siis praegu on tal vedanud parima võimaliku hoiukoduga. Albert elab nüüd veterinaariatudengi juures, kes oskab jälgida tema käitumist, iga hingamist, valuaistingut. Abi on kogu aeg lähedal ja meie oleme selle eest hirmus tänulikud, nii nagu ka kogu eelneva aja eest Vilde tee loomakliinikule.
Kassijaamas puuris oleks Albertil olnud raske. Hoiukodus aga oskab ta olla maailma kõige tänulikum ja armsam loom. Ta on igal võimalusel süles, kaisus, teki all, padja peal. Kõik 10 aasta saamata jäänud paid tuleb nüüd nurrudes vastu võtta, ei mingit näksamist enam. Albertil on lõpuks ometi soe ja järgmise kõhutäie pärast muretsema ei pea.
Tal on nüüd natukene parem olla. Ja kuigi kõrv võib vajada veel ühte operatsiooni, hambad ootavad oma järjekorda ja silmalaukeerd ka, siis kõige murelikumaks teeb meid asjaolu, et ta on vana ja valge. Ja et ninapeeglil on üks haavand, mis ei taha kuidagi paraneda. Mitu neist muredest võivad olla seotud lamerakulise kartsinoomi – kõige tihedamini vanadel valgetel kassidel esineva halvaloomulise kasvajaga. Praegu elame me teadmises, et võibolla oleme me hiljaks jäänud. Võtame päev korraga, vaatame mida näitab aeg ja mida ütleb loomaarst. Võib-olla ei postita me kunagi Alberti koduotsimise kuulutust.
Aga igal juhul on põhjust rõõmustada koos Albertiga selle üle, mis tal olemas on – kõik need pehmed padjad, voodi, sooja ahjumüüri ääres ja kaisus magamised, paiseansid, täis kõht ja natukenegi leevendust kõigele, mis haiget teeb.
 
On kurb mõelda, kui palju selliseid lugusid Eestis neljal käpal ringi kõnnib. Teame, kui keeruline on neid aidata.
Enamasti inimesed ei suuda tegeleda haigustest räsitud leidkassiga, maksta mitmesaja- kuni tuhandeeuroseid raviarveid ja majutada võõrast, teadmata iseloomu ja hädadega looma. Otsida ja leida head kodu. Aitäh kõigile, kes märkavad hädasolijat ja vähemalt proovivad abi leida.
Kahjuks ei suuda ka MTÜ-d kõiki päästa, niikaua kui Eestis loomapidamine on selline nagu ta on. Natuke parem ehk kui varem, aga ometi elab külades, linnades, metsades liiga palju alberteid, kelleni abi kunagi ei jõua…
 
Aitäh, armsad Kelmiküla Kassijaama sõbrad, et teie jätkuv toetus aitab meil aidata ühte õnnetut-õnnelikku valget kassi.

Unistuste kass Seesam

Seesam on leidnud kodu


Kassijaama on kolinud Suursilmaonu Seesam! Pika karva ja õrna olekuga Seesami kodu pidi temast loobuma. Vahel elu läheb nii. Poisskass Seesam on täiesti terve ja tubli ja meie otsime talle nüüd uut kodu.
Lisaks suurtele silmadele on Seesamil ka suur armastus inimese vastu. Silitades hakkab ta kohe nurruma ja keerab end selili, sõtkudes käppadega õhku.
Kõige rohkem meeldibki Sessule, kui me teda paitame ja temaga räägime. Kohe hakkab ta vastu puksima, seljal rulluma, vahel kätt õrnalt näksates ja käppadega haarates. Seesam naudib inimeste seltskonda, aga kassidega ta suhelda eriti ei taha.
Seesam on väga armsake, aga kõik jaamakassid nii ei arva ja natuke susisevad temaga kohtudes. Ta ise susiseb ka tervituseks vastu.
Seesami parim kodu on kassideta, inimesega, kel on aega ja tahtmist palju silitada ja kammida, hoida tema kasukas korras. Vastutasuks saab see inimene või pere ühe tõelise unistuste kassi.
Seesam on vaktsineeritud, kiibistatud ja kastreeritud. Tema vanus on kõige rohkem kolm aastat.


Kontakt: info@kassijaam.eu

Kirju kasuka ja iseloomuga Fiesta

Fiesta on leidnud kodu


Fiesta! Näita ennast otsevaates. Ja nüüd külgvaates. Tubli tüdruk!

Fiesta iseloom on sama kirju nagu ta kasukaski. Sutsuke uudishimu, sipake kavalust, sahmakuga iseteadlikkust.
Nurrub juba teise pai peale, aga temaga sõbraks niisama lihtsalt ei saa, tuleb vaeva ka näha. Mängides, meelitades, keelitades 😃
Fiesta on umbes kuuekuune (sündinud augustis 2019), pärit Jõhvi tänavatelt ja õpib nüüd Tallinna hoiukodus linnapreili kombeid.
Ta on steriliseeritud, vaktsineeritud, kiibistatud ja saanud parasiiditõrje.

Kontakt: info@kassijaam.eu

Siesta leidis nurru üles!

“Kas tohib, ma katsun sind käpaga? Aga luba, et sa ei liiguta, sest muidu ma kardan.”

Siesta on hoiukodus olnud nüüd juba ligi kuu aega. Kui tema õde Fiesta nurrub juba paar nädalat, siis Siesta leidis nurru üles alles eile õhtul 😻
Kuigi kartusest kange on lihtsam olla kui rõõmust rõngas, on esimene nurr siiski üks väga tähtis verstapost!
Ega nüüd muud ei olegi vaja, kui seda haruldast liiki kodupakkujat, kes usub, et ka arglikele kassidele tuleb anda võimalus. Kui palju vanemadki kassid harjuvad ja lepivad, siis umbes kuuekuune (sündinud augustis 2019) Siesta vajab lihtsalt aega, armastust, mängu ja seda, et nurrukäivituspaid ei saaks niipea otsa.

Praeguseks on Siesta steriliseeritud, saanud kaks korda vaktsiinisüstid, parasiiditõrje ja kiibi.

022023

 

 

 

 

 

 

Kontakt: info@kassijaam.eu

 

Õed jõhvikad ehk Siesta ja Fiesta

Meie hoole all on väikesed murelapsed, Siesta ja Fiesta. Õed on püütud Jõhvi tänavalt, kus nad elasid ühe maja all.
Jõulupühad möödusid hoiukodus kassitüdrukute pärast muretsedes, sest nad lõpetasid söömise, hakkasid oksendama ja kõht läks korrast ära. Loomade Kiirabikliinikus said nad esmaabi, aga Haabersti Loomakliinik ja dr Olga Sjatkovskaja on olnud nende peamised käpahoidjad ja turgutajad. Suur tänu kõige selle erakordse hoolitsuse ja abi eest!
Kuna kiisud tulid hoiukodusse juba esmase vaktsiini saanuna, siis oleme lootusrikkad, et pääseme kõige hullemast. Praegu ongi nad juba kodusel jälgimisel. Hallvalge Siesta sööb ise, kuigi vähe, ja tema kõht on korras. Kirju Fiesta olekust haigust enam ei aima, aga teda peab sundtoitma ja terve ta kindlasti veel ei ole. Jälgime, toetame, oleme jätkuvalt loomaarstiga ühenduses.
Kassitüdrukute elu muutis Anna, kes nad pesakonnast esimestena kinni püüdis ja abi otsis. Aitäh, Anna, et oled selle keerulise teekonna ette võtnud!
Kuna Fiesta ja Siesta on elanud tänaval 4-5 kuud, siis sõprusest inimesega ei tea nad veel midagi. Siesta on rahulikum ja lubab vastupuiklemata endaga kõike teha. Fiesta aga on siiani üks ludus kõrvadega kange susiseja, kuid sülle võttes rahuneb temagi.
Nurr on veel nurga taga, aga küll me sellegi tasapisi üles leiame. Peaasi, et tervis tuleks ja jääks.

 Kontakt:info@kassijaam.eu

Juunior ikka ootab

Juunior on leidnud kodu


Pildike Juuniori endisest elust.

DSC_0276 (1)Siin ootab ta ühe Kadrioru maja koridoris juunis 2018, kuni jaamakorraldaja talle järele tuleb. Juunior on äsja õuest leitud, umbes seitsmekuune ja me ei tea veel, mis kõik on ees.
Et ta on pikalt haige, kuid saab ilusti terveks.
Et ta ei saa sugugi läbi paljude teiste kassidega ja sõber ei ole ta kindlasti ühegi liigikaaslasega.
Et talle meeldib väga inimese süles olla.
Et säärest naksamine on tema meelest lõbus komme ja et teisel pool ust on alati põnevam.
Et elust, mis talle ei meeldi, annab ta vahel märku pissiloiguga vales kohas, aga loomaarst ütleb, et kodu parandab selle mure.
Me ei teadnud veel, et ta on nii huvitav ja omamoodi kass!

Me teadsime, et mustvalgele kassile on kodu leidmine raske, aga et detsembriks 2019 ei ole talle veel ühtegi kodupakkujat, me ei osanud aimata…

 

Juuniori sünniaeg on jaanuar 2018, ta on kastreeritud, kiibistatud, vaktsineeritud,

Kontakt: info@kassijaam.eu

Matilda uus lootus

Kassijaama kolis Matilda.
See armas triibik kuulus justkui ühte majapidamisse, aga pereliige ta seal ei olnud. Kui tema “perenaine” ära kolis, siis Matildat kaasa ei võetud. Suvilate piirkonnas vabakäigukassina elades leidis Matilda omale hea südamega toitja ja jäi ootele, kuni meie juures koht vabaneb.
Nüüd elabki Matilda meie väikeses toas ja proovib selle elumuutusega harjuda. Ta on uje ja tagasihoidlik ning proovib pigem nähtamatu olla, pugedes puuri hämarasse nurka. Talle siiski hirmsasti meeldib paitamine ja tasane nurrgi on täitsa olemas. Küll aga ehmatab ta, kui keegi tahab teda kinni hoida või järsemaid liigutusi teeb.
Ülevaatusel loomakliinikus selgus, et Matilda suuõõs on väga halvas olukorras ja ilmselt peab kõik või peaaegu kõik hambad eemaldama. Plaanid selleks on meil juba tehtud.
Kiisu vanust on hammaste olukorra tõttu võimatu hinnata, aga arvatavasti on sünniaasta umbes 2014.
See kurb hülgamine tõi Matilda ellu siiski lootuse. Lootuse valuvabale elule ja uuele, päriselt hoolivale kodule.

Tänavakõuts Serõi

Serõi on suur ja võimas Tallinna tänavakõuts.
Serõil on mõnes mõttes vedanud. Tema eluteele on sattunud hea südamega inimesi, kes oma võimaluste piires on teda aidanud. Serõi elab tänavatel, aga saab peavarju ühe Põhja-Tallinna kortermaja soojas keldris ja söögipoolise eest hoolitsetakse nii hästi, et kõht ei taha pildile ära mahtuda.
Üks pensionäriproua on oma raha eest lasknud Serõi kastreerida, kiibistada, vaktsineerida ja ka parasiiditõrjet tehakse.
Serõi ootab, kuni Kassijaamas tema jaoks koht vabaneb, aga tegelikult me ei usu, et hoidmine puuris või elu meie väikeses toas oleks sellise kassi jaoks pääsemine. Mure on selles, et ei ole teada, kui kaua tal lubatakse keldrisse pääseda ja kui kaua jätkub juba eakal toitjal tema jaoks võimalusi.
Serõi arvatav vanus on 6-7 aastat. Iseloomuga on nii, et tuttav inimene saab pai teha, aga võõraid ta umbusaldab. Õige ka, kuidas muidu tänaval ellu jääda…
Nii et sõbraliku sülekiisuna me teda reklaamida ei saa.
Jätame jälje Serõist siiski internetti, sest kunagi ei tea… Äkki keegi tunneb just selles uhkes loomas ära oma tulevase kassi.


info@kassijaam.eu