Author Archives: Jaamakorraldaja

Tosin on koduvalmis

Tosin on umbes 9-kuune kassihakatis, sünniaeg septembri alguses 2020  Kontakt inimesega tema senises elus on olnud liiga väike ja sellepärast ta veel kardab. Kardab inimese kiireid liigutusi, uusi olukordi.
Kui tema jaoks aega võtta, siis lubab ta ennast puudutada ja sulepulgaga või palliga mängimisest ei ütle ta kohe kindlasti ära.
Tosinal on nüüdseks tehtud kaks vaktsiini, ta on kastreeritud, kiibistatud ja saanud parasiiditõrje.
On aeg hakata talle kannatlikku kodu otsima.
Kui keegi soovib võtta kahte kassi, siis oma kolooniakaaslase, kaunitar Sosinaga klapivad nad suurepäraselt. Ega Tosinal ka modellivälimusest midagi puudu jää 🙂
Kontakt:info@kassijaam

Kas sul oleks Pavliku jaoks aega?

Kas sul on mõnikord terve päev aega? Aga terve tund?
Kui sul oleks kass Pavliku jaoks natukenegi rohkem aega, kui meil Kassijaamas toimetades, siis juhtub kõik see, mis piltidelt näha.
Jaamakorraldaja nägi ükskord Pavliku silmas kavalat tulukest ja hakkas teda pai ning mänguasjaga meelitama. Natuke piilumist, pisut peitumist, aga lõpuks ka täitsa avalikult mõni minut mängu! Tubli poiss!😸
Pavlik on noor tänavalt püütud kiisu, kel kojuminekuks kõik vajalikud protseduurid tehtud. Ta vajab vaid igapäevast inimest oma vaatevälja, julgustamist ja paitamist.

Kontakt: info@kassijaam.eu

Sõbrad Sir Thomas ja Triiton

Kassijaama hoiukodu kasside Sir Thomase ja Triitoni pealtkuulatud vestlus. Thomas on Triitonist väga sisse võetud ja Triiton on nõus temaga päid kokku puksima, kõrvuti magama ja ühiseid kassiasju ajama. Mõlemal on tervisemured, mis on ravimitega kontrolli all.
Sir Thomas: Triiton, täna on nii ilus päev, kuidas sa ennast tunned?
Triiton: Ei saa kurta, aga sina?
Sir Thomas: Mul on ka kõik hästi praegu. Kuidas tervis, palju sa tablette pead sööma? Ma saan hommikul pool ja õhtul pool. Konserviga. Pole paha.
Triiton: Ma saan hommikuti kaks ja enne serveeritakse suur ports mu lemmikkonservi. Praegu mul kuskilt ei valuta (koputab sabaga vastu puidust kapiäärt).
Sir Thomas: Mis sa arvad, kas me veel kunagi siit päriskoju saame?
Triiton: Mina ei usu, et mina saan. Keegi ei oska ennustada, kuidas mul läheb ja ma ei tahaks kuskile minna. Olen siin juba nii kaua olnud ja usaldan ainult oma hoiuinimest.
Sir Thomas: Mina võiks ju täitsa kolida, kui keegi on nõus mulle tablette andma, selleks läheb vaid üks sekund, ma luban. Mine tea, võib-olla ühel päeval pole enam vajagi. Ma tahaksin hirmsasti joosta ja hüpata, nii et ruumi võiks olla. Ja seda luban ka, et ma võin inimese päevas mitu korda naerma ajada. Ma lihtsalt olen nii eriline.
Triiton: Olen nõus, et sa oled natuke koomiline. Lähme teeme haleda näo pähe ja vaatame, kas saame äkki natuke lisakonservi.
DSC_0985

Tosin ja Sosin

Tere tulemast Kassijaama, Tosin ja Sosin!
Meie hoole alla on saabunud kaks armsat tegelast. Kiisud on sündinud 2020 aasta sügisel, praegu umbes 8-9 kuud vanad. Päästetud on nad Paldiski kassikolooniast.
Esmasest hoiukohast, kus tegeleti vajalike protseduuridega, liikusid kassid (kes ei ole õde ja vend) oma koju. Läks aga nii, et kodus, kus juba elas mitmeid varem päästetud kasse, ei läinud kõik hästi. Vanadele olijatele uued kassid ei meeldinud. Tundub, et uuel perel ei õnnestunud arglike loomakeste sotsialiseerimine ning Tosin ja Sosin pidid veetma oma päevi eraldi toas. Kodu otsustas loobuda. Kuhugi tagasi viia kasse enam polnud ja nii saime suure murega abipalve.
Kuna täpselt samal ajal selgus, et meie järjekorras olnud kassid jäävad tulemata, saimegi need kiisud vastu võtta. Meil on küll pakkuda ainult väike puur, aga kuna Tosin ja Sosin on alla 3-kilosed ehk kasvult veel väikesed ning harjunud koos olema, siis saame hakkama.
Meil on kahju, et need noored kassid ei saanud omale lõplikku kodu. Teeme nüüd ise kõik selleks, et järgmised kodud leida sellised, kellest usume, et võimalike muredega kokku puutudes loobumismõtteid ei teki.
Selgus, et giardia analüüs oli uustulnukatel positiivne, nii et ravimine ja puurielu peab veel mõnevõrra jätkuma.
Praegu paistab nii, et Tosin on tõsine ja Sosin on tasane 😺
Tosin on hallikirju poiss ja praegu meie peale veel üsna pahane. Äsab käpaga ja undab. Pai ei taha ja pigem läheks eemale kõige kaugemasse nurka. Mõistame, et ühe lühikese elu peale on olnud liiga palju muudatusi ja liiga vähe paikäsi, nii et anname talle aega.
Sosin on leebem tüdruk. Poolpika omamoodi värvilahendusega kasukaga. Lubab pai teha, aga ehmatab ja tõmbab pea õlgade vahele. Elavneb sulepulga peale ja arvame, et tema harjub ilmselt üsna kiiresti.
Küllap saame peagi nende iseloomudest rohkem teada.
Isu on neil väga hea, liivakasti oskavad kasutada ja mõlemad on juba ka opereeritud, saanud kiibi ja esmased vaktsiinid.
Tosin ja Sosin ei ole veel päris koduvalmis, aga olles Kassijaama lainel, kuulete kindlasti kuidas neil läheb ja huvi korral saab ka külla tulla.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Päikesejänku

Päikesejänku on leidnud kodu 🙂
Tutvustame uut jaamakassi. Tema on Päikesejänku!
Üks kõige armsamaid, sõbralikumaid, pehmemaid, päikeselisemaid kasse, kes meil on olnud.
Päikesejänku tuli meile Narva Kassituba MTÜ-st. Üsna noor emane kassike leiti Narvas tänavalt. Pikka aega ta seal väga suures koduootajate seltskonnas olla ei jõudnudki ja nüüd tegeleme talle kodu otsimisega meie siin Kassijaamas.
Päikesejänku on steriliseeritud, kiibistatud, saanud parasiiditõrje ja esmase vaktsiini.

Kontakt: info@kassijaam.eu

Sir Thomase uus mure

Võtab ikka mõtlikuks küll, kui oled muidu rõõmus ja kraps, aga järjekordne haigus välja lööb.
Aprilli alguses nägi sir Thomase hoiuinimene pealt kahte tugevat krambihoogu. Praeguseks on meil Erivet kliinikus konsultatsioonil käidud ja esmane kahtlus on idiopaatilisele epilepsiale. Videote põhjal sai Thomas ravimid juba varem ja uusi hoogusid pole seni lisaks tulnud. Hea seegi.
Thomasele on õnneks lihtne kaks korda päevas tabletti anda – natukese konserviga läheb sekund ja lõmpsti.
Et välistada degeneratiivsed, põletikulised ja kasvajalised põhjused, ootab kassi ees MRT uuring, mis on väga kallis – umbes 500 eurot.
Kuna väljaminekud Kassijaama kontolt on jätkuvalt mitu korda suuremad kui sissetulekud, siis jätsime uuringu esialgu ootele, aga leidus üks hea inimene, kes vajaliku summa Thomase heaks annetas. Suur aitäh!
Sir Thomas on vaatamata haigusele jätkuvalt väga lustlik ja vahva kassipoiss. Armastab pallimänge, laualt viinamarju varastada, joosta, teisi kasse, kammimist ja üle kõige konservi.
Kindlasti on talle nüüd veel raskem kodu leida, aga imesid ju juhtub, eks.
Lisatud on ka video ühest krambihoost. Hoiatus – selle vaatamine võib olla häiriv.

Sonja on kodu või hoiukodu ootel

Me ei ole Sonjast ammu kirjutanud.
Oleme oodanud Sonja terviseuuringute tulemusi. Kõikvõimalikud analüüsid on nüüdseks tehtud, ka diagnostiline laparotoomia ja vastused on selles mõttes rõõmustavad, et ühtegi kasvajat leitud ei ole. Tema seedehädasid põhjustab idiopaatiline sooltepõletik.
Kõrvulukustavalt nurruv ja paitusi ootav Sonja elab oma kahetoalises puuris ja sööb eritoitu, kuid päris korras kõik veel ei ole. Loodame, et ei pea alustama hormoonraviga, aga kui paranemist ei ole, siis ei jää muud üle.
Sonja on õnneks hea isuga, kosunud ja näeb nüüd parem välja, kui 2021 aasta jaanuari lõpus meie juurde tulnud kõhn ja ja tuhmi kasukaga rääbu.
Täname väga kõiki, kes meie murelikule tänupostitusele annetusega reageerisid! Laekunud 620 eurot on aidanud katta Sonja kliinikukulud.
Kindlasti oleks Sonjal parem elada kodus või hoiukodus kui puuris.

017

 

 

 

 

 

Kontakt: info@kassijaam.eu

Pusa ülestunnistus ja koduootus

Pusa siin.
Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean üles tunnistama, et olen teinud natuke pahandust. Jaamakorraldajad ikka räägivad, et midagi varjata ei tohi ja eks ma siis ütlen välja, et mul läks paar korda liivakasti asukoht meelest ära. Või noh, nagu kõik kassid, siis me tegelikult ei ütle kellelegi, arstile ka ei mitte, mida me oma väikestes armsates peakestes sel ajal mõtleme. Igatahes otsustasin pissida sinna, kuhu pole ette nähtud.
Jäin vahele.
Jaamakorraldajad muidugi ei jätnud asja sinnapaika, püüdsid mu kavalalt kinni ja viisid ühte kohta, kus minuga tehti kõiksugu veidraid asju. Uuriti ühe aparaadiga, teise aparaadiga ja saadeti proovid välismaale ka.
Selgus, et ma olen täiesti terve. Milles ma loomulikult ei kahelnud, aga ega ma ikkagi ei ütle, miks ma nii tegin.
Ma ei näita välja, et mul oleks siin jaamas halb olla, kellegagi ma ei kakle ja keegi minuga ka mitte. Kuigi jah, koju tahaks ükskord ikka minna. Seda juba sellepärast, et ma peaksin kaalu jälgima. Mina, väike Pusa, olevat natuke rasvane!
Kohe, kui mind sealt uuringutelt tagasi toodi, lõpetasin ma need väikesed pahandused ära. Loomulikult ma ei anna tuleviku kohta mingeid lubadusi, aga jaamakorraldajad ütlesid, et kuigi nemad armastavad mind alati, oleks tore, kui ma ükskord koju jõudes igati kombekas oleksin.
Ma võin proovida küll. Kuigi ma olen üks sahmerdis mittesülekass.
Tegelikult ma usun, et ükskord keegi vaatab mu pilte ja mõtleb, et see imeline väike armas Pusa peab meie koju tulema! Siis nad tulevad mind vaatama, armuvad lõplikult ja ma lähengi koju!
Kontakt: info@kassijaam.eu

Sir Thomas on valmis kolima

Sir Thomas annab teada, et võiks nüüd küll juba hoiukodust päriskoju kolida.
Thomas on igas mõttes kosunud. Haigusest pole praegu jälgegi ja vatsake muutub samuti aina ümaramaks.
Thomase elu mõte on jõuda õigel ajal kööki ja kindlustada, et ükski maitsev asi tema kausist mööda ei satu.
Kuigi ta pilk, olek ja kõnnak oleks justkui karmi maffiapealiku oma, armastab ta leebelt pealetükkivalt teisi kasse ja inimest natuke ikka ka. Sir Thomast saab kõhu ja lõua alt alt sügada, nurrgi hakkab tööle. Saab korraks süllegi võtta, aga kõrvale pikutama tuleb ta harva.
Igaõhtust mänguaega ootab ta aga väga ja teeb hüpates saltosid nagu hästi treenitud, kuid enam mitte võistlev sportvõimleja.
Endisel Mustamäe tänavapoisil Thomasel on kõik protseduurid tehtud, vanust umbes viis aastat.
Elu koos sir Thomasega ei ole kunagi igav!
Kontakt: info@kassijaam.eu

Pavlik

Tere tulemast, Pavlik Paavli tänavalt!
Meil on uus jaamakass. Pärit on ta Põhja-Tallinnast, kus hulkus pakases näljasena ringi ja kõndis otse püüdmispuuri. Puur oli küll ühe teise kassi jaoks üles pandud, aga oli ka teada, et see loom oskab lõksu vältida ning tol päeval ta välja ei ilmunudki.
Viisime siis väikese karviku kliinikusse, kus selgus, et kiipi tal ei ole, kastreerimata on ka ja vanust kõigest umbes üks aasta. Nii läkski, et ootamatu armas saakloom saab omale nüüd meie juures uue elu alguse.
Pavlik ei arva sellest olukorrast veel midagi. Kindlasti meeldib talle soe tuba ja isetäituvad toidukausid, aga ta on jätkuvalt väga ehmunud moega ning nädalaga mingeid edusamme veel teinud ei ole. Küll jõuab 🙂
Meil on hea meel, et selle abipalvega tegelema hakates oli abipaluja valmis ise palju vaeva nägema ja kassikese püüdsimegi kinni ühises koostöös. Aitäh,

Fideelia-Signe Roots!