Author Archives: Jaamakorraldaja

Ivi

Ivi – ilus ja iseloomuga.

Ivi jõudis Kassijaama kaugelt Narvast. Ta on üks sealsest kassikolooniast päästetutest. Meie saame teda aidata, pakkudes talle ajutist peavarju, kuna tema senine hoidja sattus väljapääsmatusse olukorda ja pidi leidma Ivile uue peatuspaiga. Võimalik, et Ivi kolib sügisel Narvasse tagasi, aga tegelikult me loodame väga, et leiame talle enne kodu.
Ivi välimus meeldib kahtlemata paljudele. Tema kasukas on kaunist tooni – on see nüüd kollane, punane, karamelli- või hoopis koorekohvi karva, eks see on vaataja silmades. Tema siiani veidi hämmingus silmad on hele-helesinised.
Praeguseks teame, et Ivi on umbes kolmeaastane, on tänavaelus kaotanud mõned hambad ja õppinud olema ettevaatlik.
Steriliseerimise ajal kammiti Ivi kasukas siledamaks ja nüüd jääb üle ainult oodata, kuni ta saavutab oma tõelise ilu.
Iseloomu osas on samuti veel arenguruumi – hetkel on Ivi küll mõnevõrra juba kohanenud, aga eriti ei taha, et teda pikemalt paitatakse. Ta nuusutab uudishimulikult kätt, aga siis põikleb eest ära. Veidi ehmunud olekuga on ta, aga teised kassid tunduvad talle palju huvi pakkuvat. Kuri ta ei ole ja usume, et temast võib saada usaldav kodukiisu.
Väikesed mänguhiired on tema lemmikud.
Hetkel saab teda iseloomustada veel ühe sõnaga – ablas. Ta võib loetud sekunditega ära süüa kolm Gourmet pasteeti ja ootab veel lisa. Veel on vara oodata, et ta saaks aru, et nälgima ta enam ei pea ja et toidukauss täitub üha uuesti.
Ivi on vaktsineeritud, steriliseeritud ja kiibistatud.
Kui aga keegi tunneb juba praegu, et Ivi on tema kass, siis ootame kirju: info@kassijaam.eu

Henne haigusest

Hiljuti andsime teada, et Henne tuli oma kodust Kassijaama hoole alla tagasi, kuna pissis valedesse kohtadesse ja omanik sellega pärast mõningast üritamist enam toime ei tulnud. Henne läks tagasi oma kunagisse hoiukodusse ja valesti pissimine sellega lõppes.
Olime õnnelikud, et Henne on terve ja tubli, ka väike põletik sai kenasti välja ravitud, aga siis tekkis Hennel täiesti ootamatult ühel varahommikul esimene tugev krambihoog. Järgmine päev jälle. Ja jälle.
Panime aja neuroloog dr Ranno Viitmaa juurde. Enne aga, kui sinna jõudsime, muutusid Henne krambihood nii tihedateks ja intensiivseteks, et mõistsime, et viis päeva visiidini oodata ei saa. Oleme südamest tänulikud, et telefonis meie murest kuuldes tuli dr Viitmaa erakorraliselt välja ja vaatas üle nii Henne kui videosalvestused tema hoogudest.
Kuigi täpsema diagnoosi jaoks peaks Hennele tegema väga kalli aju-uuringu, viitasid kõik sümptomid epilepsiale. Kassilt võeti ka vereanalüüs, mis oli igati korras. Hennele määrati kohe ravi – pulber, mis valmistati meile inimeste apteegis.
Päris kohe hood ära ei jäänud, aga juba mõne päeva pärast Henne enam ei krambitanud ja nii on pärast ravi algust ka püsinud. On mõistagi veel vara päris kindel olla ravi edukuses, aga oleme siiski väga-väga lootusrikkad.
Arvatavasti kestab ravi terve kassi eluea, kindlasti kogu järgmise aasta. Henne sööb oma rohu kaks korda päevas maitsva konserviga ilusti ära ja ei ole temaga mingit maadlemist ega tagaajamist. Oleme Henne hoiukodule lõpmata tänulikud, et ta on valmis Hennet aitama, iga päev, niikaua kui vaja.

Aga tegelikult on Henne siiski päris oma kodu otsiv kass.
Ääretult sõbralikel, armsatel suhtlejatel, nurruvatel sülenupsikutel koduleidmisega reeglina muret ei ole. Eriti kui ka välimus on sama võrratu kui iseloom. Sobimine teiste kassidega ja kiire kohanemisvõime on veel boonuseks.

Aga kes tahab epilepsiaga kassi?
Kas leidub keegi, kes näeb hirmsana kõlava diagnoosi taga ka võimalust saada oma peresse imearmas väike sõber?
Kas leidub kodu, kelle elukorraldus saab hakkama sellega, et kaks korda päevas PEAB kass ravimit saama?

Kas mõni kass saab oma elus mitu lotovõitu? Kõigepealt oli sügisel 2013 tänavalt pääsemine – keegi märkas, meie püüdsime.
Kas tuleb teine võit ka ja Henne leiab kodu, kes võtab ta koos haigusega ja temast kunagi ei loobu?

Julgustame – Henne elab praegu täiesti tavalist kassielu ja tema igapäevane ravi ei ole kallis. Eriarsti visiidid on tema puhul vältimatud ja üsna kulukad, aga loodame, et teades võimalikke kliinikukulusid ette, on sellest abi, pealegi oleme ka siin lootusrikkad. Järgmine kord läheb Henne arsti juurde alles poole aasta pärast ja arvatavasti ei vaja ta väga sagedasi kontrolle ning uuringuid, kui kõik sujub sama hästi edasi.
Kõik muud protseduurid on paariaastasel Hennel tehtud, ta on kiibistatud, vaktsineeritud, steriliseeritud.

Kontakt: info@kassijaam.eu

Henne on jälle koduootel

Henne on Kassijaamas tagasi. Ehkki Hennel oli kodu, ei saanud ta seal enam olla.
Meenutame Henne minevikku: 2013 sügisel tõime Henne koos õe ja vennaga Rocca keskuse tagant Kassijaama hoiukodusse.
Peagi said kõik põnnid koju.
Hennel toimus sel aastal paar kuud tagasi muutus elukorralduses: pere kolis ja omanik ei olnud ka enam nii palju kodus kui varem. Henne hakkas mingil põhjusel valesti pissima ja toodi meile tagasi.

Nüüd on Henne hoiukodus. Tal on nüüd kaks liivakasti. Seltsi pakub talle sõber-kass.
Ja valesti on ta pissinud ühe korra, kui ajutiselt jäi kasutusse üks liivakast. Ehk on Henne kahe-liivakasti-kass.
Käisime Hennega kliinikus analüüse andmas ja arst leidis kerge põletiku. Ta sai ka selle vastu ravi ja nüüd oleme valmis otsima Hennele kodu, kus kiisu ei peaks stressama.
Sobib kodu, kus Henne jaoks on aega.
Sobib lastega kodu. Sobib kodu juba vanematega inimestega, kes ei käi nii palju ära tööl või reisil. Sobib teise kassiga kodu. Igaks juhuks peab arvestama, et liivakaste võiks olla kaks.
Henne on inimlemb, kes tuleb ise sülle ja tahab mängida ja olla inimese ligidal. Talle meeldib vahel olla kraanikausis. Ja vahel voodi all.
Pika karva tõttu peab elamises leiduma tema jaoks korralik kamm või hari.
Sel suvel saab Henne alles kaheaastaseks, seega on tal ees veel pikk kassielu.
Henne on vaktsineeritud, steriliseeritud ja kiibistatud.
Kui tunned Henne vastu huvi, siis: info@kassijaam.eu

IMG_1730

Treppoja suvilakassid vajavad abi

Neli umbes 6-8 kuud vana kassikest vajavad väga kodu või hoiukodu. Punane on sõbralik ja rahulik. Triibuline on samuti sõbralik ja tragi poiss, haige silm vajab arsti ülevaatust. Kolmandal poisil on imeilus hall kasukas ja hea iseloom. Neljas on kauni tabby-mustriga steriliseeritud tüdruk.

Kodu otsib ka kassiema, kõige tumedama kasukaga, sõbralik.

Kassid on tulnud (või visatud) ühe suvila õuele elama.

Abi saab pakkuda kontaktidel: info@kassijaam.eu; tel 56679267

Triiton

Kassipoiss Triiton jõudis Kassijaama aprillis 2015. Triiton oli väike arglik triibuline kavalpea, kes ei arvanud midagi lõkspuurist ega ahvatlevalt lõhnavast toidust, aga pärast nädalate pikkust üritamist saime ka selle Telliskivi trammipeatuse kandi püsielaniku värske räime abiga lõpuks tänavalt ära.

Triiton on arvatavasti sündinud umbes juulis 2014. Vähesed kokkupuuted inimestega ja tänavakassist emalt päritud umbusklikkus ning ettevaatlikkus temaga veel mõnda aega kaasas, kuid tema areng kodukassiks on olnud märkimisväärne! Praegu saab oma inimene teda silitada, sülle tõsta, ta on väga uudishimulik ja mänguhimuline. Triitoni tõuseb iga päev tagumistele käppadele, et oma pai kätte saada ja peamüks ära teha.

Triiton on saanud parasiiditõrje ja kiibi ning on vaktsineeritud ja kastreeritud. Tema käpakäigust saab lähemalt lugeda hoiukodu blogist

Feja

Feja on püütud Telliskivi trammipeatusest aprilli alguses 2015. Väike must näljane kass läks värske räime peale püüdmispuuri ja elab nüüd Kassijaama hoiukodus.

Feja on nüüdseks uue eluga päris ära harjunud. Ta küll kähiseb veel natuke mõnel hirmsamal hetkel, aga mängib inimese jalgade juures ja nühib kõik mööbliservad ümmarguseks. Talle meeldib vägaväga teiste kasside seltskond – kaisus magamine ja maadlused-müramised võiksid täita terve tema päeva.

Feja vajab kannatlikku kodu, kes mõistab, et pikka aega tänaval elanud kass kohe sülle ei tule. Vastutasuks saab rõõmu tunda terve kuhja väikeste edusammude üle, sest Feja uudishimulikkus ja aktiivsus võidavad nii mõnegi takistuse.

Feja on saanud parasiiditõrje ja kiibi, on vaktsineeritud ja steriliseeritud. Tema arvatav sünniaeg on mai 2014.

Lisainfot saab lugeda ka Feja esimese hoiukodu blogist

Nöpsik

Uues kodus

 

Nöpsik, Nuksiku õde,  on kevadel 2014 sündinud kassiplika. Tema sünnikohaks on Balti Jaama läheduses olev Telliskivi trammipeatuse tagune ala. Kahjuks ei ole Nöpsik sugugi ainus selle kandi kass, kuid tänavalt ära saab looma tuua ainult siis, kui selleks tekib vaba koht. Nöpsikul oli õnne – 14.12 astus ta näljasena lõkspuuri ja jõudis Kassijaama hoiukodusse.

Nöpsik üllatas kohe teisel päeval hoiukodus on uudishimu ja sõbraliku meelega. Kord surub ta nina vastu puuriust, siis keerab külje ette. Lisaks on ta aru saanud, et paid on äraütlemata mõnusad ja nurrumine on samuti käpas.

Liivakasti kasutab eeskujulikult, isu on suurepärane. Nöpsiku firmamärgiks on armas “käu” häälitsus. Ka teised kassid tunduvad talle hirmsasti meeldivat.

Nuksik on saanud parasiiditõrje, on steriliseeritud, kiibistatud ja vaktsineeritud.

Nöpsiku käpakäigust saab lähemalt lugeda hoiukodu blogist

Nuksik

Nuksik on leidnud kodu

Nuksik on kevadel 2014 sündinud kassiplika. Tema sünnikohaks on Balti Jaama läheduses olev Telliskivi trammipeatuse tagune ala. Kahjuks ei ole Nuksik sugugi ainus selle kandi kass, kuid tänavalt ära saab looma tuua ainult siis, kui selleks tekib vaba koht. Nuksikul oli õnne – 09.11 astus ta näljasena lõkspuuri ja jõudis Kassijaama. Tema reaktsiooniks oli pahameel ja nõudlik rapsimine. Aga turjarohi parasiiditõrjeks sai tehtud ja nüüd on aeg uue eluga kohanemiseks.

Juba teame, et Nuksikule meeldivad teised kassid – neid nähes muutub ta elavaks ja isegi käpad hakkavad tasakesi sõtkuma. Nuksikule meeldivad ka inimesed – eriti need, kelle käes on suleritv. Suleridvapai käivitab nurrumootori ja siis saab juba tavalise pai peale üle minna.

Nuksik on steriliseeritud, kiibistatud ja vaktsineeritud.

Mõtiskluse mustvalge kassi kodu leidmise võimalusest Nuksiku näitel on avaldatud Delfi Lemmikloom.ee portaalis http://lemmikloom.delfi.ee/kass/nuksiku-lugu-mustvalge-torges-kass-kas-talle-kodu-leidmine-on-voimalik?id=73910623

 

Kontakt: info@kassijaam.eu, tel 56679267

Dionne

 

Dionne on kolme Vääna-Jõesuu suvilarajoonist pärit kassitüdruku (Paula, Janet, Diana) ema. Dionne on umbes 3-aastane ja imeilusa kolmevärvilise kasukaga. Iseloomult on ta tagasihoidlik, kuid malbe ja usume, et muutub järjest julgemaks. Ta on steriliseeritud, vaktsineeritud ja kiibistatud.

 

Dionne kontaktmeil: info@kassijaam.eu

 

Laupäev jaamas läbi fotograafi objektiivi

Üks tavaline laupäev jaamas. Kassid hängivad niisama ja jälgivad silmanurgast koristades ringi askeldavat jaamaülemat – varsti peaks juba konservi saama. Kui kaua võib sellega ometi viivitada! Ruuben ja Käpik üritavad jaamaülemat füüsiliselt mõjutada, tiirutades ümber tema jalgade ja takistades niimoodi efektiivselt koristustööd.

Järsku juhtub aga midagi ebatavapärast – jaama siseneb kassidele senitundmatu isik, kes peale mõnigat vestlust jaamaülemaga hakkab neile lähenemiskatseid tegema. Külaline sihib jaamakasse enda käes oleva aparaadiga, tehes tähelepanu äratavaid häälitsusi, jaamaülem samal ajal tema selja taga kõriseva hiirekesega vehkimas. See on fotograaf, kes otsustas osa oma laupäevast veeta meie juures.

Kassid kaotavad hoobilt igasuguse julguse ja kaovad igaüks enda peidikusse. Fotograaf on aga kangekaelne ja üritab igaühega neist suhelda ning poseerima meelitada. Triinu on külalise julgusest täiesti pahviks löödud ja istub tükk aega kivikujuna oma pesas, enne kui tal oma vampiirihambakesed paljastab ja käpaga vehkima asub. Sassik aga vaatleb fotograafi jõupingutusi külma üleolevusega. Kõige koostööaltimaks osutub Ruuben, kes peale mängusessiooni põrandal lebades armulikult poseerib.

Aega võttis, aga iga kass avas ennast natuke ja sai pildile.

Aitäh, Andrea Forlani!