Author Archives: Jaamakorraldaja

Kribu

Oli kord üks kass. Ehkki ta elas linnas, lasid omanikud teda ka hoovi. Seal kohtusid kassiga inimesed Kassijaamast. Kuna kass püsis ilusti hoovis ja nägi välja toidetud ja terve, tervitasid jaamakorraldajad teda niisama möödaminnes ega sekkunud kassi ellu.
Kuni jõudis kätte käesoleva aasta sügis, kus kassi oli näha aina vähem ja ta ise oli üha kõhnem. Omanikke ei olnud üldse näha.
Ühel päeval hoovis kassi märgates võttis jaamakorraldaja ta sülle, sest kass oli juba nii kõhn j…a näljane, et teda õue jätta lihtsalt enam ei saanud.
Kohe viidi kass kliinikusse, saadi teada, et ta kaalub vaid 2,5 kilo ja põeb herpesviirust. Kassist sai ootamatult Kassijaama elanik, ta sai antibiootikumiravi ja korralikult süüa. Esimesel õhtul keeras kass lihtsalt tänulikult magama. Järgmine päev juba pesi end ja hakkas huvi tundma, kuhu ta sattunud on.
Nüüdseks on kass käinud kliinikus kuu aja jooksul ilmselt rohkem kui kogu oma senise elu jooksul. Haiged on neerud, hambad, maks. Krõbisema ja lurisema panev herpes tuleb aina tagasi, sest vana kassi immuunsus on nõrk ja viimaste kuude vintsutused on oma jälje jätnud.
Aga kass Kribu võtab kaalus juurde, on aktiivne mängija, sõbralik ja igati armas. Ta ei kavatsegi veel alla anda.
Kui palju elupäevi talle on jäänud, on raske öelda. Lemmiktegevus on Kribul söömine, ta tervitab hommikuti veidi käriseva häälega ning sööb kanafilee ja konservi kiiresti ära.
Kribule on raske leida kodu, kuna ta on vana, haige, vajab aeg-ajalt kliinikusse viimist ja kodus igapäevast neeruravimit konservi sisse. Ka toidud on erilised, kliinikust.
Aga mis siis. Me ikkagi postitame Kribu loo.
Kui leidub keegi, kes tahaks Kribuga veeta tema viimased kuud ja aastad, siis kirjutada võib: info@kassijaam.eu

Timo

Timo läks aprillis 2017 oma endisesse hoiukoju, kes otsustas ta päris endale jätta.

—-

Timo ema tõi ta koos kolme õe-vennaga augustis 2015 aastal puukuuri alt välja ühe loomasõbraliku perekonna juurde, kes hakkas  kassipere eest hoolitsema. Kassiema sai seejärel steriliseeritud ja tema lapsed otsivad kodu, sest selle pere juures on kasse juba liiga palju. Kõik sinna kuidagi sattunud, visatud…

Timo jõudis meie juurde iseloomustusega, et ta on elav ja rõõmus, teiste kassidega sobib hästi, tüli ei nori. Tahab pai ja on nõus olema süles.

Kassijaamas aga on Timol olnud raske – kõik on uus ja natuke hirmus. Õrna pai, toidu ja kiidusõnad võtab ta vastu, aga kõige paremini tunneb ta end kuskilt peidukohast piiludes. Kui ta tahab asukohta vahetada, siis näeme ühte põrandal kiiresti voolavat musta kogu.

On päris kindel, et Timo saab varsti oma iseloomustuse tagasi ja nii saame me tutvustada teda hoopis kui Kassijaama kõige sõbralikumat kiisut.  Ootame selle aja kannatlikult ära. Praegu aga sobib ta meie kassikomplekti väga hästi – mustvalge tagasihoidlik koduotsija.

Timo on praeguseks kastreeritud ja vaktsineeritud.

 

 


Kontakt: info@kassijaam.eu

Floki

Hoiule? Mis tähendab hoiule? Küsis Sikupilli kass number kolm hämmeldunult.
Kas mind hoitakse või pean mina midagi hoidma? Näiteks oma ilusat kohevat saba? Või eriti hoolikalt seda parema tagajala heledat varvast, mis mulle tohutult sarmi ja elegantsi lisab?
Sina, kass number kolm lähed ise hoiule, koos saba ja kõigi varvastega, sa saad nime, ajutise kodu ja isikliku liivakasti, mänguasjad ja toidunõud ja toidu ka muidugi. Ja inimesed, kes selle kõik sulle ette kannavad.
Kõlab hästi, arvas kass number kolm.
Esimene hetk hoiul oli hirmus. Kass tegi tohutu hüppe aknalauale, aga aken oli kinni ja seepeale läks ta hoopis voodi alla. Öösel tuli välja ja arvas, et pole viga, kõik magavad ja saab omaette süüa, rääkida, süüa, mängida, küüsi teritada, süüa ja liivakastis käia. Sest siin, palun väga, on toitu palju rohkem kui mitte-hoiukodus.
Läks paar päeva ja kass nr kolm, uue nimega Floki, teab, et hoiul olla on täitsa tore. Põsed on tal armsad ümarad ja näol pidev naeratus. Nüüd on kurb hoopis siis, kui kodused ära lähevad ja ta neid ootama peab. Sest Floki on seltskondlik loom ja armastab olla hoiukoduliste lähedal.
Floki on vaktsineeritud ja kastreeritud, saanud kiibi. Floki vanus on kaks aastat (sündinud aprillis 2014).
Ainuke mure on tema hambad, küllap on senine kehv toit ja tänavaelu süüdi, et hambad on halvas seisukorras. Võimalik, et tulevikus tuleb mõni hammas välja tõmmata. Floki saab vajaliku ravi ja arstliku ülevaatuse.
Hoiul oleva Flokiga saab tutvuda, kirjutades Kassijaama info@kassijaam.eu

Trini

Trini on armas ja uudishimulik kassike, kes armastab joosta, mängida ja mürada teiste kassidega. Trini oskab nurruda, käppadel sõtkuda ja kõik nurgad ümmarguseks nühata, aga inimese puudutusega harjumine võtab veel aega.

Trini lugu tema õpingute vaatevinklist on selline:

Kui Trini sündis, nii umbes kolm aastat tagasi, otsustas tema tänavakassist ema teda lasteaeda mitte panna. Nii oli Trini paar-kolm esimest elukuud päris kindlasti ema hoole all ja sai oma esimesed vajalikud oskused-tarkused temalt. Neid oli tal väga vaja, sest väikese kassi ema ei saanud tema kõrval terve edasise elu toeks ja abiks olla. Nii see elu juba kord kasside maailmas käib.
Alg- ja põhihariduse sai Trini Põhja-Tallinna Tänavakasside Põhikoolis. Õpetajaid seal palju ei olnud, enamasti pidi ise hakkama saama. Söögivaheajad olid samuti ebaregulaarsed, aga Trini õppis iga päev midagi uut – kuidas hiirtele jahti pidada, kus on prügikastid, kes on kassitädid ja kust öömaja leida ning et kahejalgseid usaldada ei tasu. Tunnistusel olid tal ainult head hinded ja paljudes ainetes sai ta kiituskirja, sest Trini sai kõigega hästi hakkama.
Nii jõudis ta keskhariduse lävepakuni, aga kuna elu oli keeruline ja tänavakassile kohaselt oli ta vähemalt kahele pojale üksikema, siis õpingud jäid natuke unarusse. Pere vajas toitmist ja selleks oli vaja palju tööd teha. Nutika kassitüdrukuna astus Trini Täiskasvanud Tänavakasside Õhtukooli, kus sai käia paindliku graafikuga ja õpetajad olid mõistlikud. Õpetajateks olid enamasti ühe Kopli tänava šašlõkibaari töötajad, kes andsid esimesed teadmised sellest, et kahejalgne on päris kasulik – lihatükke visatakse tervele perele ja liiga keegi ei tee. Õpingud edenesid päris kenasti, sest Trini jäi ellu, ka talvel sai ta hakkama.
Ema aga ütles juba väikesele põnn-Trinile, et kui sa suureks saad, siis astu ülikooli, see annab sulle eluks palju häid võimalusi. Trinil olid ema sõnad meeles, kui ta ühel sügisel võttis oma kompsud ja kolis üle tee, Telliskivi loomelinnakus asuvasse F-hoone Kasside Kolledžisse, et saada rakenduslik kõrgharidus. Praktilisi oskusi oligi tal juba palju, ainult diplom oli veel puudu. Selle kooli läheduses asus ka ühiselamu, kus sai askeetlikes tingimustes järjekordse talve üle elada. Lisaks F-hoonele oli läheduses palju teisi asutusi ja väga palju kahejalgseid voorimas. Mida soojem ilm, seda rohkem. Juba esimesel kursusel sai Trini aru, et kõige rohkem ainepunkte saab, kui kahejalgsetele ennast heast küljest näidata. Nii õppis ta ruttu selgeks, et uudishimu ja tühja kõhu kombinatsioon viib päris kaugele. Võib viia peaaegu F-hoone Kasside Kolledži kööki välja, kust kõik need head lõhnad ja soe õhk paistis tulevat. Järjest enam õppis ta, et häid hindeid saab, kui päkkadel tippida ja mööda prügikonteinerite nurki nühkida, sest siis kahejalgsed arvavad, et tegu on äkki ühe toreda kassiga, kes väärib päästmist. Need oskused olid Trinile täiesti uued. Veel aasta tagasi oskas ta ainult põgeneda ja altkulmu põrnitseda.
Trini bakalaureusetöö teemaks oli “Tänavakassi areng läbi mitmetahuliste motivaatorite, eesmärgiks mõjutada isikliku sarmiga õrnasüdamelisi kahejalgseid.”
Trini lõpetas cum laude, sest teda märgati. F-hoone Kasside Kolledži personal võttis ühendust Kelmiküla Kassijaamaga ja nüüd kirjutab andekas ja tohutu potentsiaaliga Trini juba magistritööd Kassijaama hoiukodus. Pealkiri on lihtne – “Kuidas leida kodu mustvalgele ettevaatlikule ja ettearvamatule endisele tänavakassile”, kuid teema on väga keeruline ja nõuab arvatavasti pikki õpinguid. Õnneks peab hoiukodu Trinit õpingute ajal üleval ja kindlasti jääb aega ka mängudeks-müramisteks.
Doktoritöö kirjutab tubli Trini aga juba oma päris kodus. Selleni võib minna pikk aeg, aga mine tea, Trini on ju üks imeline ja tark kass.


Suur tänu loomasõbralikule F-hoone meeskonnale, kes Trinit märkas, temast hoolis ja kogus kassi uuele elule aitamiseks ka korraliku kaasavara Kassijaama kontole.
Trini on nüüdseks steriliseeritud, vaktsineeritud ja kiibistatud ning otsib kodu, kes tema elukestvates õpingutes toeks oleks. Trini-huviline saab temast rohkem teada hoiukodu blogist: https://padijapasteet.wordpress.com/category/trini/
Kontakt: info@kassijaam.eu

Mummuke

Mummuke on tänaval järgmist peatust oodanud väga kaua. Ta ei ole küll vana, arvatavasti kuni kolmeaastane, kuid tema aastad on olnud täis kannatusi ja piiripealset hakkamasaamist.
Ta elas Sikupilli kandis tänaval-hoovides ja sai üht-teist süüa ühe kassitädi käest, aga oma sooja nurgakest tal ei olnud. Kuhugi sünnitas ta oma pesakonnad ja elu läks sama nukralt edasi.
Õnneks on inimesi, kes märkavad hädas olevaid loomi ja soovivad aidata. Saime Mummukesest ja teistest Sikupilli tänavakassidest teada ja praeguseks on kõik sealse koloonia emased kiisud heade annetajate toel steriliseeritud. Kass nr 10 aga saabus, keeleotsake suust väljas ja silmad üllatusest suured Kelmiküla Kassijaama, et oma uut elu alustada.
Me ei tunne veel meie uut sõpra kuigi hästi, aga juba on ta jõudnud kõik jaamakorraldajad oma armsate käppade ümber keerata.
Jaamakasside mustvalge ja triibuline seltskond sai juurde ühe nurruva värvilaigu.
Kolmevärviline Mummuke ei ole tänaval elades kaotanud usaldust inimese vastu ja ilmselt ei ole ta terve senise elu jooksul kokku saanud niipalju paisid kui viimase nädala ajaga. Mumm tahab väga suhelda, pea puksib nõudlikult paikäele vastu ja ainult kõrvade puhastus paneb veidi vingerdama.
Mummukese kõrvad on teistmoodi – mõlema ülemised otsad on puudu. Väga sirgelt puudu, mis võib tähendada, et mängus on olnud inimese kuri käsi või siis on külmumine teinud oma töö.
Meie teeme nüüd aga kõik selleks, et see armas loom ei peaks enam kunagi valu, nälga ega külma tundma. Lisaks pesale, padjale ja paidele pakume talle kvaliteetset toitu, et see väikest kasvu kõhnake nurrik kosuks ja et tema ilus kasukas hakkaks läikima.
Mummukese kohta oskame praegu öelda ka seda, et ta ei pruugi sobida kõigi kassidega.
Ta on steriliseeritud, saab ka vaktsineeritud ja kiibistatud.
Kui sulle hakkas Mummuke meeldima, võta ühendust info@kassijaam.eu

Paula ja Janet

Kes tahaks omale koju Janet Jacksonit ja Paula Abduli?
Kassijaama väikeses maailmas on nad õed – pärit Vääna-Jõesuu suvilarajoonist, saavad hästi omavahel läbi ja kannavad ühtemoodi triibulisi kasukaid, millele Paula on lisanud natuke oranžikaid laigukesi.
Nende kolmas õde Diana Ross oli edetabelis esimene ja leidis Kassijaama saabudes kohe oma austaja üles. Nende ema Dionne Warwick pidi päris pikka aega ennast tõestama, kuid elab nüüd luksuslikku elu ja annab privaatkontserte oma kodus.
Millegipärast on Paula ja Janet tahaplaanile jäänud. Õigemini on nad justkui ise otsustanud tagaplaanil olla, aga meie proovime neid aeg-ajalt jälle lavale upitada.

Janet on täiesti klassikaline triibik. Paulast natuke julgem, aga sülesolekule põtkib vastu. Nurrub, kui pai teha  ja osaleb uudishimulikult, ent tagasihoidlikult ühistes mängudes.
Paula võib rahulikult süles istuda, aga ta on täiesti omamoodi kassipreili. Mängima tuleb teda vahel pikalt meelitada, kuigi tujul pole midagi viga. Omamoodi kurvad silmad on tal ja veidi lühem, jõnksuga sabake.
Mõlema preili hambad vajavad regulaarset puhastust, et vältida tulevikus hammaste eemaldamise operatsioone, aga nad on sellega harjunud ja suuremat draamat ei tee.

Mõlemad üsna rahulikud, eriti Paula, kes võib teiste kasside hoogsad mängud rahumeeli maha magada. Uudishimulikud on nad, käivad uusi mänguasju käpaga katsumas ja patsutamas. Tihti näeme triibulist tandemit koos tegutsemas, aga nad mõlemad klapivad ka kõigi teiste Kassijaama kassidega.

Paula ja Janet tahavad väga üles leida oma suurimad fännid!
Kontakt: info@kassijaam.eu

Dõmok

Kodu otsib vahva Dõmok!
Kuigi Dõmok näeb välja nagu tõukass (meenutab veidi scottish foldi), on ta leitud tänavalt, näljase, kodutu ja rääbakana, haiget saanuna.
Hea inimene korjas ta üles, pakub talle hoiukodu, viis arsti juurde ja hoolitseb tema eest hästi kuni uue kodu leidmiseni.
Dõmokil on juba praegu märkimisväärselt ilus suitsuhall kasukas, mis kassi kosudes muutub kindlasti veel uhkemaks. Dõmok on nüüdseks kastreeritud, kiibistatud ja vaktsineeritud. Kõrvad on opereeritud ja vajavad veel natuke jälgimist.
Vanust on Dõmokil vähe, kõige rohkem paari aasta ringis. Ta on väga elav, energiline ja mängulustlik. Meeldivad nii teised kassid kui lapsed (nemad tahavad sama palju mängida!). Söögiisu on suur, ta pole ilmselt veel kindel, kas järgmine toidukord on ikka tulemas.
Sõbralik ja tore kassipoiss Dõmok ootab kodupakkumisi aadressile: info@kassijaam.eu

Sikupilli kassid vajavad abi

Sikupilli kassid vajavad kodu ja abi!

Paljud meist teavad nn kassitädisid, kes tahavad parimat – päästavad enda koju või kodu juurde tänavakasse, neid toites ja sellisel moel hinge sees hoides. Millekski enamaks neil tavaliselt võimalusi ei ole.

Meieni on jõudnud info ühest sellisest olukorrast Sikupilli asumis. Juba mitu aastat on hella südamega kassitädi enda koju toonud ja koduõues vabapidamisel hoidnud väga palju kasse. Kui kassid tuppa saavad, peavad nad mahtuma kitsukesse kööki. Süüa saavad nad mida parajasti rahakott lubab, sageli on selleks lihtsalt puder. Kui lähedal asuv maja põles, siis sinna jäi maha üks pikakarvaline kiisu, kelle järeltulijad on nüüd kassitädi juurde jõudnud. Tänu Kassijaama sõbrale, kelle kaudu see lugu meieni jõudis, on kaks emast kassi saanud steriliseeritud ja natuke on saanud ka parasiiditõrjet teha, aga abi oleks vaja palju rohkem, kui üks või kaks inimest või üks väike MTÜ pakkuda suudab.
Kassitädi tunnistab, et ta ei saa selle hulga loomadega hakkama, samuti ei ole õues käivatel kassidel elu kuigi turvaline ja mitmed neist on ka kaduma või hukka saanud. Meil paraku ei ole võimalik kohapuudusel sealt kedagi enda hoole alla võtta, vähemalt mitte nüüd ja kohe.

Tutvustame kümmet Sikupilli kassi. Ajutisteks nimedeks on neil praegu numbrid.
Kui oled meiega sama meelt, et need kiisud vajavad abi, siis aidata saab ka väikese summaga Kassijaama kontole, toetades sellega nende kasside toimetulekut. Nad vajavad natukenegi kvaliteetsemat süüa, ravikulude katmist kui ka steriliseerimisi-kastreerimisi. Muidugi mitte korraga, kiiresti ja kõigil, aga ka tasapisi aitamine on palju rohkem kui nende praegune nukravõitu olukord.
Võib-olla aga näeb mõni neist välja nagu kiisu, keda oled pikalt oma lemmikuks otsinud? Albumis on kõigist vähemalt üks pilt.

MTÜ Kelmiküla Kassijaama kontonumber on EE922200221056771719, selgitus “Sikupilli kassid”

Oleme juba ette südamest tänulikud igasuguse toetuse eest!

Laekunud toetussummade eest on saanud kõik emased kassid steriliseerida. Aitäh!

 

Miilu otsib uut kodu

Uus kodu leitud
Otsime Miilule uut kodu!
2014 aasta sügisel kolis armas valge karvapall Miilu Kassijaamast oma koju. Miilu oli ja on selles kodus armastatud, kuid mõnikord tulevad elus ette sellised olukorrad, et peab armsaks saanud sõbrast raske südamega loobuma. Praegu ei ole tähtis vastata küsimustele miks ja kuidas, vaid kõige olulisem on leida Miilule uus võimalus.
Miilu saab tuttavate koduseinte vahel olla veel selle aasta lõpuni. Meie teeme omalt poolt kõik, et aidata armas Miilu enne seda uue pereni.
Miilu uus kodu peaks arvestama tema mõningaste iseärasustega:
Miilu ei ole kiire kohaneja. Kõik uus on talle natuke hirmutav, aga leebe lohutus ja pikad paid aitavad tal kõigega leppida ning lõpuks hakkab ta oma inimesi kindlasti täiesti usaldama.
Ta kipub olema teiste kasside poolt kiusatav, seetõttu sobiks ta kõige paremini üksikuks kassiks.
Pooleldi naljaga võiks öelda, et Miilu sobib kõige paremini värvitud seintega kodusse, sest tapeeditud seinad talle ei meeldi, neid peab ta õigemaks oma käpa järgi ümber disainida. Küüsi teritada meeldib talle üldse paljude asjade peal ja sõna ta ei pruugi kuulata. Võiks öelda, et tavaline kass, aga natuke riukalik.
Tema omapäraks on ka hammaste puudumine. Need on loomakliinikus halva olukorra tõttu juba ammu eemaldatud ja seega kassidele nii tavalise tervisemure pärast tulevikus enam hoolt ei ole. Miilu saab suurepäraselt hakkama.
Miilu on arsti poolt kontrollitud, tubli ja terve parajas eas, umbes 7-aastane steriliseeritud, vaktsineeritud ja kiibistatud sõbralik kiisu.
Kui sa ei saa Miilule kodu pakkuda, siis palun jaga meie kuulutust.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Ivi uuesti koduootel

Uus kodu leitud

 

Punakarvaline ja sinisilmne Ivi on tagasi Kassijaamas ja otsib uut kodu.
Ivi on uudishimulik kass, kes kodus kindlasti tunneb huvi pererahva tegemiste vastu. Ta on inimesest parajal kaugusel jälgimas nii söögitegemist kui telekavaatamist, aga silitamine võib õnnestuda alles pika aja pärast.
Mängida meeldis Ivile ka koduperioodil ja niisama vaadata on teda alati puhas nauding.
Kodus olles tegi Ivi loigukesi vahel valedesse kohtadesse. Igaks juhuks tegime talle kliinikus analüüsid ja diagnoositi põiepõletik. Ivi sõi oma rohud pasteediga ära, aga aeg-ajalt tegi ikka loigu põrandale. Kassijaamas tagasi olles see ei ole jätkunud, aga mõistame täiesti kodu, kes kassipissiloikude keskel elada ei soovinud.
Loodame, et Ivi saab uue võimaluse, sest valesti pissimine ei pruugi olla reegel, vaid võis olla erand.
Kassijaamas saab Ivi jälle kenasti hakkama, mängib palju ja on omale leidnud sõbra Ruubenis.
Ivi on vaktsineeritud, steriliseeritud ja kiibistatud.
Kirju Ivile ootame: info@kassijaam.eu