Category Archives: Lõpp-peatus – kodu:

Siin on kassid, kes on endale leidnud uue kodu.

Feja

Feja on püütud Telliskivi trammipeatusest aprilli alguses 2015. Väike must näljane kass läks värske räime peale püüdmispuuri ja elab nüüd Kassijaama hoiukodus.

Feja on nüüdseks uue eluga päris ära harjunud. Ta küll kähiseb veel natuke mõnel hirmsamal hetkel, aga mängib inimese jalgade juures ja nühib kõik mööbliservad ümmarguseks. Talle meeldib vägaväga teiste kasside seltskond – kaisus magamine ja maadlused-müramised võiksid täita terve tema päeva.

Feja vajab kannatlikku kodu, kes mõistab, et pikka aega tänaval elanud kass kohe sülle ei tule. Vastutasuks saab rõõmu tunda terve kuhja väikeste edusammude üle, sest Feja uudishimulikkus ja aktiivsus võidavad nii mõnegi takistuse.

Feja on saanud parasiiditõrje ja kiibi, on vaktsineeritud ja steriliseeritud. Tema arvatav sünniaeg on mai 2014.

Lisainfot saab lugeda ka Feja esimese hoiukodu blogist

Nöpsik

Uues kodus


 

Nöpsik, Nuksiku õde,  on kevadel 2014 sündinud kassiplika. Tema sünnikohaks on Balti Jaama läheduses olev Telliskivi trammipeatuse tagune ala. Kahjuks ei ole Nöpsik sugugi ainus selle kandi kass, kuid tänavalt ära saab looma tuua ainult siis, kui selleks tekib vaba koht. Nöpsikul oli õnne – 14.12 astus ta näljasena lõkspuuri ja jõudis Kassijaama hoiukodusse.

Nöpsik üllatas kohe teisel päeval hoiukodus on uudishimu ja sõbraliku meelega. Kord surub ta nina vastu puuriust, siis keerab külje ette. Lisaks on ta aru saanud, et paid on äraütlemata mõnusad ja nurrumine on samuti käpas.

Liivakasti kasutab eeskujulikult, isu on suurepärane. Nöpsiku firmamärgiks on armas “käu” häälitsus. Ka teised kassid tunduvad talle hirmsasti meeldivat.

Nuksik on saanud parasiiditõrje, on steriliseeritud, kiibistatud ja vaktsineeritud.

Nöpsiku käpakäigust saab lähemalt lugeda hoiukodu blogist

Nuksik

Nuksik on leidnud kodu


Nuksik on kevadel 2014 sündinud kassiplika. Tema sünnikohaks on Balti Jaama läheduses olev Telliskivi trammipeatuse tagune ala. Kahjuks ei ole Nuksik sugugi ainus selle kandi kass, kuid tänavalt ära saab looma tuua ainult siis, kui selleks tekib vaba koht. Nuksikul oli õnne – 09.11 astus ta näljasena lõkspuuri ja jõudis Kassijaama. Tema reaktsiooniks oli pahameel ja nõudlik rapsimine. Aga turjarohi parasiiditõrjeks sai tehtud ja nüüd on aeg uue eluga kohanemiseks.

Juba teame, et Nuksikule meeldivad teised kassid – neid nähes muutub ta elavaks ja isegi käpad hakkavad tasakesi sõtkuma. Nuksikule meeldivad ka inimesed – eriti need, kelle käes on suleritv. Suleridvapai käivitab nurrumootori ja siis saab juba tavalise pai peale üle minna.

Nuksik on steriliseeritud, kiibistatud ja vaktsineeritud.

Mõtiskluse mustvalge kassi kodu leidmise võimalusest Nuksiku näitel on avaldatud Delfi Lemmikloom.ee portaalis http://lemmikloom.delfi.ee/kass/nuksiku-lugu-mustvalge-torges-kass-kas-talle-kodu-leidmine-on-voimalik?id=73910623

 

Kontakt: info@kassijaam.eu, tel 56679267

Dionne

 

Dionne on kolme Vääna-Jõesuu suvilarajoonist pärit kassitüdruku (Paula, Janet, Diana) ema. Dionne on umbes 3-aastane ja imeilusa kolmevärvilise kasukaga. Iseloomult on ta tagasihoidlik, kuid malbe ja usume, et muutub järjest julgemaks. Ta on steriliseeritud, vaktsineeritud ja kiibistatud.

 

Dionne kontaktmeil: info@kassijaam.eu

 

Laupäev jaamas läbi fotograafi objektiivi

Üks tavaline laupäev jaamas. Kassid hängivad niisama ja jälgivad silmanurgast koristades ringi askeldavat jaamaülemat – varsti peaks juba konservi saama. Kui kaua võib sellega ometi viivitada! Ruuben ja Käpik üritavad jaamaülemat füüsiliselt mõjutada, tiirutades ümber tema jalgade ja takistades niimoodi efektiivselt koristustööd.

Järsku juhtub aga midagi ebatavapärast – jaama siseneb kassidele senitundmatu isik, kes peale mõnigat vestlust jaamaülemaga hakkab neile lähenemiskatseid tegema. Külaline sihib jaamakasse enda käes oleva aparaadiga, tehes tähelepanu äratavaid häälitsusi, jaamaülem samal ajal tema selja taga kõriseva hiirekesega vehkimas. See on fotograaf, kes otsustas osa oma laupäevast veeta meie juures.

Kassid kaotavad hoobilt igasuguse julguse ja kaovad igaüks enda peidikusse. Fotograaf on aga kangekaelne ja üritab igaühega neist suhelda ning poseerima meelitada. Triinu on külalise julgusest täiesti pahviks löödud ja istub tükk aega kivikujuna oma pesas, enne kui tal oma vampiirihambakesed paljastab ja käpaga vehkima asub. Sassik aga vaatleb fotograafi jõupingutusi külma üleolevusega. Kõige koostööaltimaks osutub Ruuben, kes peale mängusessiooni põrandal lebades armulikult poseerib.

Aega võttis, aga iga kass avas ennast natuke ja sai pildile.

Aitäh, Andrea Forlani!

 

Daša

Daša on ülisõbralik noor emane kassike Sõle ja Lõime tänava ristist, kus ta mitu päeva möödujatega kaasa üritas minna. Järjepidevus viis sihile ja lõpuks õnnestuski tal end ühe kassisõbra koju sisse smugeldada. Kiisu on nüüd eraldi hoiukodus ja otsib kas oma endist või päris uut kodu. Talle meeldib väga nurrudes inimese kaisus või külje vastas pikutada või teda kodustes toimetustes saata ja nõu anda. Teiste kasside suhtes on esialgu umbusklik. Neile, kes otsinud endale süle- ja nurrusõpra ainukeseks kassiks, on Daša aga täielik peavõit:)

 




Paula

Paula oli esimene kolmest õest, kes meile Vääna-Jõesuu suvila alt Kassijaama potsatas. Kas oli ta kõige uudishimulikum või hoopis kõige näljasem, aga esimesena ta kätte saadi. Ta oli palju väiksem, kui piltidelt arvasime. Väike ja pehme, üldse mitte kuri.
Tema kasukale andis ema kaasa natuke ka enda mustrit – punakad-beežikad värvilaigud siin ja seal triipe ilmestamas. Paula oli alguses kolmest õest kõige tasasema ja vaiksema loomuga – natuke võttis tal aega otsustamine, kas ühineda mängu või maadlusega, aga omad vigurid on temalgi. Hea isu ja töökorras nurrumootor pealekauba. Nüüd juba Paula armastab palle ja hiirekesi ning teab, kuidas nendega mängida.
Paula sünnipäev on 10. juuni paiku, sünniaasta on 2014. Ta on saanud parasiiditõrje ja vaktsiinid, on steriliseeritud ja kiibistatud.
Kontakt: info@kassijaam.eu

 

Janet

Väike Janet ootab kodurongi.
Janet on üks kahest Vääna-Jõesuu suvila triibiktüdrukust. Tema saadi kätte teisena ja millegipärast arvasime nii piltide kui esmase otsavaatamise järgi, et tema on küll poiss. Aga vot ei ole, vaata saba alla mitu korda tahad – ikka tüdruk. Me ei ole märganud, et ta õdedest rohkem sööks, aga tal on vist suurekasvu-geen, sest Janet kaalub umbes 400 grammi rohkem kui õekesed, ja seda ka pärast mitmendat kaalumist. Vaatamata suuremale kasvule (ega see muidugi mingi miinus ole) on temagi muidugi kassipojalikult armas plika. Nurrub ja on lõpmata uudishimulik. Talle meeldib õele peapesu teha, tihti näeb teda hellalt Paula peanuppu või kõrva limpsimas.
Janeti sünnipäev on 10.06, sünniaasta 2014. Ta on saanud parasiiditõrje ja vaktsiinid, on steriliseeritud ja kiibistatud.
Kui sulle meeldib triibuklassika, siis kirjuta Janetile: info@kassijaam.eu

 

Diana

Kodupeatusesse tahab jõuda väike Diana, kes sündis Vääna-Jõesuu suvilarajoonis koduta kassi pojana. Head inimesed püüdsid Diana, tema kaks õde ja ema kinni ning toimetasid Kassijaama hoole alla.
Diana paistab silma nii oma erilise kasukamustri kui kepsaka oleku poolest. Diana oli õues kõige ettevaatlikum ja lasi oma kinninabimisega oodata, aga praeguseks on temast saanud aktiivne ja mängulustlik sehkendaja, kes tormab esimesena nii toidukausi kui mänguasjade juurde. Mõnikord aga tardub ta imekauni modellina kohmaka graatsiaga istuma ja pilgutab sulle aegluubis mõlemat silma korraga. Et siis hetke pärast edasi kimada või hoopis õeraasu kaissu pugeda.
Nurruda Diana veel ei oska, aga küll õed-triibikud selle varsti selgeks õpetavad.
Diana on saanud ussirohtu, muud protseduurid on veel ees ootamas. Arvame, et tema sünniaeg võib olla 10.juuni paiku.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Carla

Carla lugu:
Elas kord Jakobsoni tänaval üks kass. Ükskord oli tal vist kodu ja inimene, vist sealsamas Jakobsoni tänava vanas majas, mis ühel päeval inimestest tühjaks jäi. Mahajäetud triibuline kass ei osanud kuhugi minna ja ta leidis peavarju vana maja keldris ning maja lähedal põõsastes.
Umbes kolm aastat tagasi sai põõsakass kolm poega. Justkui abi otsides tassis ta oma lapsed kõrvaltänavasse ühe maja muruplatsile. Ja abi ta sai. Samas majas elas loomasõpradest vanapaar, kes korjas kassipojad üles ja leidis neile kodud. Põõsakassi lasid nad ära steriliseerida. Kuna arglikku tänavakassi keegi omale võtta ei saanud, läks ta oma vanasse kodukohta tagasi. Vähemalt kõht ei olnud enam tühi, sest samad toredad inimesed viisid talle süüa. Triibik näitas oma tänulikkust peaga puksides, kuid oli ettevaatlik ja võõraid ei usaldanud. Samas põõsastes koguneb igasugust kahtlast rahvast, ettevaatlikkus oli mõistlik. Nii möödus kolm aastat.
Mõni nädal tagasi võttis Kassijaamaga ühendust triibikut märganud koeraga jalutaja. Põõsakass ei kartnud teda ja sai omale veel ühe toitja ja hoolija juurde. Kui triibiku sõbrad juhuslikult vana maja juures kokku said, jõudis põõsakassi senine elukäik ka meieni.
Kuna mitu aastat triibikule varju pakkunud maja lammutatakse peagi maha, oli viimane aeg kiisu tänavalt ära tuua. Toitjate abiga sai ta tänaval turjarohu ja peale edukat püügiaktsiooni kolis triibik jaama.
Nüüd käisime juba kliinikus ja teame, kuidas kiisu tervis on. Nagu paljudel teistel tänavakassidel, on tal hambad halvas seisus ja peale eelseisvat hambaeemaldamist jääb alles vaid neli kihva. Aga muud häda ei ole ja juba on tal pass käpas ja vaktsiin turjas. Laseme tal nüüd jaamaeluga harjuda ja õpime teda tundma. Isu on hea, liivakasti kasutamine selge. Suur hirm on praegu tema silmades, aga küll see kaob. Armas Carla saab rõõmuga nautida oma uut elu. Kodu oodates.Uus info: Carla nurrub, kui teda paitada ja puksib paikäele vastu!
Kontakt: info@kassijaam.eu