Category Archives: Kelmiküla kassijaamas:

Väike armas Pusa Viljandi õuduste majast

 

Kassijaama on saabunud väike punavalge nupsikkass.
Väga lihtne on jääda teda lihtsalt vaatama ja imetlema. Väga tavaline on iga päev õhata, kui armas ta ikka on. Meie väike Pusake.
Nüüd on ta meie, aga enne oli ta eikellegi.
Nagu ühel pildilgi näha, elas see kass enne päästmist kohutavates tingimustes. Paljud teist on ilmselt kuulnud Viljandi õuduste majast. Sealt on temagi. Neid kasse päästab MTÜ Cats Help.
https://catshelpmtu.wixsite.com/…/post/%C3%B5udustemaja-18-…

Selle kiisu aitas Cats Help Cat Clinicu hoole alla, kus ultraheli uuringul selgus, et ta on tiine. Kõhus kaks surnud poega, ühe päästmiseks tehti erakorraline keisrilõige. Oma elule aidatud pojast ei tahtnud kassiema midagi teada, kuid õnneks leidus pojale kasuema ja ka hoiukodu.
Kassijaama kolides oli pisike 2,4-kilone Pusa algul pelglik. Kiiresti selgus, et paid panevad rulluma ja avatagu me viivitamatult puuri uks teistele kassidele küllaminekuks. Kurrkurr, piikspiiks. Ta on jätkuvalt natuke ehmunud, aga sõbralik. Kasukas on imepehme, aga pusasid täis.
Varsti tegi meid murelikuks, et kiisu ei taha mitte midagi süüa, kohe mitte midagi. Nii hakkasime teda ise toitma ja Vilde tee kliinik võttis ta esimesel võimalusel vastu. Selgus, et oli tekkinud piimanäärmete põletik, palavik ja ka haav vajab ravimist. Kahe päeva pärast saime Pusa juba isukana tagasi, aga krõbinaid ta endiselt eriti süüa ei taha ning liivakastina kasutab vahel ka oma pesa.
Mis siin imestada. Kass on elanud ligi kaks aastat (sünniaastaks võib arvata 2018) hirmsates tingimustes ja ta ei saanudki tavalisest kassielust midagi teada.
Ravime selle loomakese terveks, proovime kombeid õpetada ja siis otsime talle maailma parima kodu.

Pusa hambad on juuli 2020 seisuga korda tehtud, haavast pole jälgegi ja ainult herpes võib stressiolukorras välja lüüa.

Seni kokku 430 euro eest Pusa kliinikuarveid on meie tasuda, saame sellega hakkama. Aidata palume võimalusel hoopis Cats Helpi.
Viljandi kassidega on veel väga palju muresid ja kulusid, sest iga päästetud loom vajab mingeid protseduure. Lisaks on nende hoole all veel kümneid kasse.

CATS Help
900 0001 – kõne hind 10 EUR (kuula kõne lõpuni, muidu annetamist ei toimu).
IBAN EE742200221071322431
SWIFT HABAEE2X
PAYPAL https://paypal.me/catshelpmtu?locale.x=en_US
www.catshelp.ee

Tänavakõuts Serõi

Serõi on suur ja võimas Tallinna tänavakõuts.
Serõil on mõnes mõttes vedanud. Tema eluteele on sattunud hea südamega inimesi, kes oma võimaluste piires on teda aidanud. Serõi elab tänavatel, aga saab peavarju ühe Põhja-Tallinna kortermaja soojas keldris ja söögipoolise eest hoolitsetakse nii hästi, et kõht ei taha pildile ära mahtuda.
Üks pensionäriproua on oma raha eest lasknud Serõi kastreerida, kiibistada, vaktsineerida ja ka parasiiditõrjet tehakse.
Serõi ootab, kuni Kassijaamas tema jaoks koht vabaneb, aga tegelikult me ei usu, et hoidmine puuris või elu meie väikeses toas oleks sellise kassi jaoks pääsemine. Mure on selles, et ei ole teada, kui kaua tal lubatakse keldrisse pääseda ja kui kaua jätkub juba eakal toitjal tema jaoks võimalusi.
Serõi arvatav vanus on 9-10aastat. Iseloomuga on nii, et tuttav inimene saab pai teha, aga võõraid ta umbusaldab. Õige ka, kuidas muidu tänaval ellu jääda…
Nii et sõbraliku sülekiisuna me teda reklaamida ei saa.
Jätame jälje Serõist siiski internetti, sest kunagi ei tea… Äkki keegi tunneb just selles uhkes loomas ära oma tulevase kassi.


info@kassijaam.eu

 

Kassipojad koduta

Kassipere on saanud abi MTÜ Kasside Turvakodu kaudu.

Ilusad ja vahvad kassipojad on ilma koduta.

Sündinud  maikuu algusepoole 2018. Piltidel umbes kolmekuused .Elavad suvilapiirkonnas, kuhu nende arvatavasti sinna hüljatud ema nad tõi. Süüa nad saavad, aga mis saab talvel…

Kontakt: info@kassijaam.eu

 

Valget kassi kellelegi?

Järjekorras Kelmiküla Kassijaama on õde ja vend, juunis 2018 suvilate piirkonnas sündinud. Elasid seal oma ema ja vend Helmariga, kuni saabus sügis. Toitja pidi kolima linnakorterisse ja mõte jätta kassid külma ning nälga kannatama tundus kassipere sõbrale võimatu. Nii võttis ligi 90-aastane vanahärra kassipojad oma korterisse. Triibik Helmar on sealt nüüd meie juures ja valged on ootamas oma võimalust.
Kassiema on õueeluga harjunud, teda toidetakse ja tegeletakse püüdmisega, et saaks steriliseerida.
Valge poiss on rahulik ja sõbralik, väga tore tegelane. Nüüdseks kastreeritud.
Valge tüdruk (pildil) on praegu veel veidi tagasihoidlikum. Tema tekitas suurt muret, kui pärast viienda korruse korterisse viimist põgenes sealt ventilatsiooniava kaudu. Kuulutused, otsingud, lootusetus. Kaks nädalat hiljem ilmus kass välja, taas ventilatsiooniavast, seekord esimese korruse korterisse 🙂
On üsna võimatu arvata, kus ja kuidas ta selle aja hakkama sai, aga ta on alles, tervis kontrollitud ja nüüd ka steriliseeritud.
Oh neid kasse ja nende seiklusi!
Nüüd vaja veel vedamist, et saaks kiisud Kassijaama ja siis koju. Või miks mitte otse koju.
Viime huvilise valgete kassidega kokku, kui meile kirjutada: info@kassijaam.eu_UC50021 (1)

Miuke

Miuke leidis kodu, kuid jõudis Kassijaama tagasi

Vaadake, miuke äge jaamakass meil on!
Miuke on meie kõige uuem ja kõige noorem koduotsija. Tema sünniaeg on maikuus 2017.
Loodus andis ta kasukale erilise mustri ja värvi. Meie reklaamime seda kolmevärvilisena, aga eks neid pooltoone on seal enamgi. Kasukas on käe all mõnusalt pehme ja Miuke lubab seda heal meelel silitada. Miukel (või siis Miukesel) natuke vedas ka enne meie juurde jõudmist. Tema ema elas ühe pensionärist onu kodu juures, nii et näljas ei pidanud olema, aga päris kodu ka nagu polnud. Ühe hea inimese kaudu jõudis palve seda kassiperet aidata meieni ja nüüd ongi Miuke Kassijaamas.
Ta on juba steriliseeritud, saanud esmase vaktsiini ja kiibi. Tema ema ja õde on samuti nüüdseks steriliseeritud, et onu kodukanti kassikoloonia tekkimisest säästa. Ka Miukse õde Niuke on järjekorranumbri võtnud, et Kassijaama kolida, kui meil selleks võimalus tekib.
Kuna inimene polnud Miuksele päris võõras, siis saab teda üsna sõbralikuks kassitüdrukuks kutsuda. Paikäe eest ära ei lähe, hakkab nurruma ka, aga natuke ehmu nägu tuleb ikka veel ette. Teiste kasside vastu pole tal midagi, ükskord leidsime ta näiteks Pantriku kaisust. Mis on tema lemmikmängud, me veel ei tea, aga kindlasti seda peagi näeme. Veel toredam oleks, kui ta saaks mängutuurid üles võtta päris oma kodus.
Ehk siis – noor, sõbralik ja ilus Miuke otsib kodu!
Kontakt: info@kassijaam.eu

Leila kõne

Tere! Olen Leila. Peatusin hetkeks, et pidada üks kõne.

Sain oma nime šašlõkikibaari järgi Põhja-Tallinnas. Minu hoiuinimene püüdis kavalat atribuutikat kasutades mind sealt hoovist koos vennaga kinni juba ammu, kui olime alles väikesed pojad. Vend sai nimeks Lembit ja kolis üsna ruttu kuskile ära. Räägitakse, et koju. Ma oleksin ka tahtnud, aga mind ei ole tahetud. Kordagi kositud, kunagi küsitud. Siiamaani, kaks aastat. Miks?
Minu hoiuinimene ütleb, et häid kodusid on palju vähem kui kodu vajavaid kasse. Ta ütleb ka, et inimestele meeldivad kassid, kes tahavad seltsi, oskavad nurruda ja lubavad endale pai teha. Inimestele meeldivat millegipärast ka värvid, mis ei ole valge ja must. Ja pikem karv meeldib rohkem kui lühem.
Mul ei ole midagi sellist pakkuda. Ma olen tavaline ebatavaline kass. Ma otsustasin juba väikese kassina, et ma ei taha nurruda. Ma ei taha pai.
Inimene võib minuga koos elada, sest ta annab süüa, parematel päevadel sinki. Siis ma võin olla temast vurrude kaugusel. Kui ta mind üle kavaldab ja sülle krabab, siis mul saab küüsi lõigata ja ussirohutabletti saab ka anda. See on küll viimane piir, mida ma talun. Parem, kui mind rahule jätakse.
Voodis olen ma broneerinud ühe kindla koha, kus ma magan niikaua, kuni ta mulle otsa vaatab. Siis ma lähen ära. Tavaliselt laseb ta mul olla ja oma asju ajada, ainult öösiti tahab ta millegipärast just minu kohal magada.
Minuga koos elab veel palju kasse. Kahte ma armastan, ühte ma ei salli, ülejäänud on täitsa toredad, ainult jõmpsikaid peab vahel korrale kutsuma.
Mida ma veel armastan. Singist juba rääisin. Rõdul linde vaadata tundide kaupa (kõk on turvaline, ärge muretsege) ja selja peal käpad lae poole magada, kui ma arvan, et keegi ei näe. Sooja armastan ka, juba ootan, et ahju hakatakse kütma.
Hoiuinimene ütleb, et ma olen ilus, väga armas ja et mul on naerune nägu, kuigi kõnet ma pean täiesti tõsiselt.
Tõsiselt küsin, kas ma võiksin kellelegi meeldida just sellisena nagu ma olen? Ma ootan niikaua kui vaja.
Minule võib kirjutada siia: info@kassijaam.euIMG_9967

Üks minu põõnamise asenditest:IMG_7845

Triip ja Turbo

Triip on leidnud kodu

Triip ja Turbo on õed, kes on sündinud 01.09.2015. Alates 2017 aasta juunist elavad nad Kelmiküla Kassijaamas ja otsivad uut kodu. Need sõbralikud, aktiivsed ja jutukad kassitüdrukud  on vaktsineeritud, steriliseeritud, saanud parasiiditõrje ja kiibi.

Triibu ja Turbo esimesi päevi Kassijaamas kommenteerib Sassik:

“No mida te ise arvate, mida mina sellest arvan?!” poriseb Sassik kulmu kortsutades ja ennast kergelt puhevile ajades. “Just oli siin parajalt rahulik ja õdus, keegi ei kahelnud minu kuninglikus soos ega õiguses troonile. Olete vist isegi kuulnud, et meil on palju uusi elanikke. Vareenik ja Stjopa – nemad on rahulikud poisid. Head alamad. Istuvad oma pesas ja on eluga rahul. Vahel lubavad isegi enda konservist kümnist võtta. Aga need plikad! Ausalt öeldes ma vahel ei saagi aru, mitu neid on ja kumb on kumb. Mõlemad on nii ühte nägu ja kogu aeg liikumises, vahel isegi sünkroonliikumises. Nimed on neil ka vastavad – Turbo ja Triip. Ehk TT, nagu jaamakorraldajad neid kutsuma on hakanud.”

“Hea küll”, Sassik ohkab. “Loomulikult on mul hea meel, et me saame neile abiks olla. Neil oli kodu, aga halbade asjaolude tõttu ei olnud perenaisel võimalik TT-d enam pidada. Ja nii nad siia jaama – khm, vabandust – minu kuningriiki jõdsidki. Kaheaastased tabby-hallid kassiõed, ploomikarva ninade ja varvastega. Uudishimulikud ja häälekad, ninapidi igal pool juures.”

“Kuidas kasvatada sellistest rüblikutest sõnakuulelikud õukondlased? Või veel parem – leida neile uus päriskodu? Annan kaasa pool kuningriiki!”

 

Üks kass Mõisamaalt

Üks kolmest noorest kassist Märjamaa lähedalt Mõisamaalt. Kõik on pelglikud, aga natuke juba lubavad end puudutada ka.

1

8-kuune, arvatavasti emane. Natuke pelglik, aga söögi ajal lubab ennast paitada.

 

 

2

Mustavalgekirju kassi õde. Õest veidi arglikum.

3

Teiste kahe õde aasta varasemast pesakonnast, seega praegu umbes pooleteise aastane. Kõige julgem ja jutukam.

 

 

 

 

 

Mummuke

Mummuke on tänaval järgmist peatust oodanud väga kaua. Ta ei ole küll vana, arvatavasti kuni kolmeaastane, kuid tema aastad on olnud täis kannatusi ja piiripealset hakkamasaamist.
Ta elas Sikupilli kandis tänaval-hoovides ja sai üht-teist süüa ühe kassitädi käest, aga oma sooja nurgakest tal ei olnud. Kuhugi sünnitas ta oma pesakonnad ja elu läks sama nukralt edasi.
Õnneks on inimesi, kes märkavad hädas olevaid loomi ja soovivad aidata. Saime Mummukesest ja teistest Sikupilli tänavakassidest teada ja praeguseks on kõik sealse koloonia emased kiisud heade annetajate toel steriliseeritud. Kass nr 10 aga saabus, keeleotsake suust väljas ja silmad üllatusest suured Kelmiküla Kassijaama, et oma uut elu alustada.
Me ei tunne veel meie uut sõpra kuigi hästi, aga juba on ta jõudnud kõik jaamakorraldajad oma armsate käppade ümber keerata.
Jaamakasside mustvalge ja triibuline seltskond sai juurde ühe nurruva värvilaigu.
Kolmevärviline Mummuke ei ole tänaval elades kaotanud usaldust inimese vastu ja ilmselt ei ole ta terve senise elu jooksul kokku saanud niipalju paisid kui viimase nädala ajaga. Mumm tahab väga suhelda, pea puksib nõudlikult paikäele vastu ja ainult kõrvade puhastus paneb veidi vingerdama.
Mummukese kõrvad on teistmoodi – mõlema ülemised otsad on puudu. Väga sirgelt puudu, mis võib tähendada, et mängus on olnud inimese kuri käsi või siis on külmumine teinud oma töö.
Meie teeme nüüd aga kõik selleks, et see armas loom ei peaks enam kunagi valu, nälga ega külma tundma. Lisaks pesale, padjale ja paidele pakume talle kvaliteetset toitu, et see väikest kasvu kõhnake nurrik kosuks ja et tema ilus kasukas hakkaks läikima.
Mummukese kohta oskame praegu öelda ka seda, et ta ei pruugi sobida kõigi kassidega.
Ta on steriliseeritud, saab ka vaktsineeritud ja kiibistatud.
Kui sulle hakkas Mummuke meeldima, võta ühendust info@kassijaam.eu

Sikupilli kassid vajavad abi

Sikupilli kassid vajavad kodu ja abi!

Paljud meist teavad nn kassitädisid, kes tahavad parimat – päästavad enda koju või kodu juurde tänavakasse, neid toites ja sellisel moel hinge sees hoides. Millekski enamaks neil tavaliselt võimalusi ei ole.

Meieni on jõudnud info ühest sellisest olukorrast Sikupilli asumis. Juba mitu aastat on hella südamega kassitädi enda koju toonud ja koduõues vabapidamisel hoidnud väga palju kasse. Kui kassid tuppa saavad, peavad nad mahtuma kitsukesse kööki. Süüa saavad nad mida parajasti rahakott lubab, sageli on selleks lihtsalt puder. Kui lähedal asuv maja põles, siis sinna jäi maha üks pikakarvaline kiisu, kelle järeltulijad on nüüd kassitädi juurde jõudnud. Tänu Kassijaama sõbrale, kelle kaudu see lugu meieni jõudis, on kaks emast kassi saanud steriliseeritud ja natuke on saanud ka parasiiditõrjet teha, aga abi oleks vaja palju rohkem, kui üks või kaks inimest või üks väike MTÜ pakkuda suudab.
Kassitädi tunnistab, et ta ei saa selle hulga loomadega hakkama, samuti ei ole õues käivatel kassidel elu kuigi turvaline ja mitmed neist on ka kaduma või hukka saanud. Meil paraku ei ole võimalik kohapuudusel sealt kedagi enda hoole alla võtta, vähemalt mitte nüüd ja kohe.

Tutvustame kümmet Sikupilli kassi. Ajutisteks nimedeks on neil praegu numbrid.
Kui oled meiega sama meelt, et need kiisud vajavad abi, siis aidata saab ka väikese summaga Kassijaama kontole, toetades sellega nende kasside toimetulekut. Nad vajavad natukenegi kvaliteetsemat süüa, ravikulude katmist kui ka steriliseerimisi-kastreerimisi. Muidugi mitte korraga, kiiresti ja kõigil, aga ka tasapisi aitamine on palju rohkem kui nende praegune nukravõitu olukord.
Võib-olla aga näeb mõni neist välja nagu kiisu, keda oled pikalt oma lemmikuks otsinud? Albumis on kõigist vähemalt üks pilt.

MTÜ Kelmiküla Kassijaama kontonumber on EE922200221056771719, selgitus “Sikupilli kassid”

Oleme juba ette südamest tänulikud igasuguse toetuse eest!

Laekunud toetussummade eest on saanud kõik emased kassid steriliseerida. Aitäh!