Kassijaama hoiukodu kasside Sir Thomase ja Triitoni pealtkuulatud vestlus. Thomas on Triitonist väga sisse võetud ja Triiton on nõus temaga päid kokku puksima, kõrvuti magama ja ühiseid kassiasju ajama. Mõlemal on tervisemured, mis on ravimitega kontrolli all.
Sir Thomas: Triiton, täna on nii ilus päev, kuidas sa ennast tunned?
Triiton: Ei saa kurta, aga sina?
Sir Thomas: Mul on ka kõik hästi praegu. Kuidas tervis, palju sa tablette pead sööma? Ma saan hommikul pool ja õhtul pool. Konserviga. Pole paha.
Triiton: Ma saan hommikuti kaks ja enne serveeritakse suur ports mu lemmikkonservi. Praegu mul kuskilt ei valuta (koputab sabaga vastu puidust kapiäärt).
Sir Thomas: Mis sa arvad, kas me veel kunagi siit päriskoju saame?
Triiton: Mina ei usu, et mina saan. Keegi ei oska ennustada, kuidas mul läheb ja ma ei tahaks kuskile minna. Olen siin juba nii kaua olnud ja usaldan ainult oma hoiuinimest.
Sir Thomas: Mina võiks ju täitsa kolida, kui keegi on nõus mulle tablette andma, selleks läheb vaid üks sekund, ma luban. Mine tea, võib-olla ühel päeval pole enam vajagi. Ma tahaksin hirmsasti joosta ja hüpata, nii et ruumi võiks olla. Ja seda luban ka, et ma võin inimese päevas mitu korda naerma ajada. Ma lihtsalt olen nii eriline.
Triiton: Olen nõus, et sa oled natuke koomiline. Lähme teeme haleda näo pähe ja vaatame, kas saame äkki natuke lisakonservi.
