Pusa siin.

Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean üles tunnistama, et olen teinud natuke pahandust. Jaamakorraldajad ikka räägivad, et midagi varjata ei tohi ja eks ma siis ütlen välja, et mul läks paar korda liivakasti asukoht meelest ära. Või noh, nagu kõik kassid, siis me tegelikult ei ütle kellelegi, arstile ka ei mitte, mida me oma väikestes armsates peakestes sel ajal mõtleme. Igatahes otsustasin pissida sinna, kuhu pole ette nähtud.

Jäin vahele.

Jaamakorraldajad muidugi ei jätnud asja sinnapaika, püüdsid mu kavalalt kinni ja viisid ühte kohta, kus minuga tehti kõiksugu veidraid asju. Uuriti ühe aparaadiga, teise aparaadiga ja saadeti proovid välismaale ka.

Selgus, et ma olen täiesti terve. Milles ma loomulikult ei kahelnud, aga ega ma ikkagi ei ütle, miks ma nii tegin.

Ma ei näita välja, et mul oleks siin jaamas halb olla, kellegagi ma ei kakle ja keegi minuga ka mitte. Kuigi jah, koju tahaks ükskord ikka minna. Seda juba sellepärast, et ma peaksin kaalu jälgima. Mina, väike Pusa, olevat natuke rasvane!

Kohe, kui mind sealt uuringutelt tagasi toodi, lõpetasin ma need väikesed pahandused ära. Loomulikult ma ei anna tuleviku kohta mingeid lubadusi, aga jaamakorraldajad ütlesid, et kuigi nemad armastavad mind alati, oleks tore, kui ma ükskord koju jõudes igati kombekas oleksin.

Ma võin proovida küll. Kuigi ma olen üks sahmerdis mittesülekass.

Tegelikult ma usun, et ükskord keegi vaatab mu pilte ja mõtleb, et see imeline väike armas Pusa peab meie koju tulema! Siis nad tulevad mind vaatama, armuvad lõplikult ja ma lähengi koju!

Kontakt: info@kassijaam.eu