Monthly Archives: February 2019

Houdina

Küll need ühe pere lapsed võivad ikka erinevad olla!
Kassijaamas on uus asukas – Houdina. Kutsume ka Dina.
Ta on Valge Hiire ja Helmari õde, juunis 2018 suvilakassina sündinud. Kui vennad on täitsa sõbralikud poisid, siis Houdina on algusest peale iseloomu näidanud.
Kui ta suve lõpus kinni püüti, et oma toitja, lahke vanapapi juurde ajutiselt majutuda, siis leidis ta korteris esimese asjana ventilatsiooniava ja kadus, viiendalt korruselt…
Kuulutused, otsimised jäid tulemuseta ja olime kõik väga kurvad. Kaks nädalat hiljem aga ilmus neiu Houdina esimese korruse ventilatsiooniavast majja, võõrasse korterisse  tagasi nagu see nii peakski olema.
Kuidas, kus ja millest ta vahepealse aja elas, ei saa me kunagi teada. Õnneks ei juhtunud tema tervisega midagi halba.
Nagu Houdina pilgust ja olekustki näha, siis ei ole ta mingi suhkrutükk. Ometi on ta meie soojuse ja hoolimise käes hakanud natukene juba sulama. Vanapapiga jõudis ta üsnagi sõbraks saada, nii et pole siin lootusetut midagi.
Mänguasjapai peale pannakse silmad kinni ja vahel ei pane ta tähelegi, et see on inimese käsi, mis pai teeb. Kuuldud on ka nurru. Sisinale vahelduseks.
Nähtud on ka plõksimist, käpaga vehkmist ja kõige alla pugemist.
Kui ta puurist välja saab, paneb ainsa tüdrukuna Kassijaamas ilmselt poisid paika, aga loodetavasti leiab hoopis mõne sõbra. Valge Hiirega hakkavad hullama nagunii.
Houdina otsib kannatlikku kodu.
Ta on steriliseeritud, kiibistatud ja saanud esmase vaktsiini.
Kontakt:info@kassijaam.eu

Varjus Vareenik

Vareenik on kodus 🙂

Kui mõni jaamakass on poseerija, esineja ja trügija, siis Vareenik eelistab Kassijaamas kodurongi oodates olla tagumistel pinkidel.
Õigemini on ta kord ühes urus, siis teises. Piilub sealt askeldavat jaamakorraldajat ja jääb siis vaikselt tukkuma.
Meile tundub, et ta vajab natuke rahulikumat keskkonda kui meil praegu pakkuda. Meil on ringi kimav ja oma nina igale poole toppiv Juunior, siis jälle mingid uued lõhnad ja kujud. Pettumus on Vareeniku näol, kui keegi on alati enne mänguasjal jaol, kui ta jõuab oma käpa pesakastist välja ulatada.
On üks erand – söögiaeg. Siis kaob tagasihoidlikkus ja välja tuleb Kassijaama Suurim Sääresilitaja.
Kui liha või konserviga maiustatud, kaob Vareenik jälle silmist. Pikema aja peale tuleb ta natukeseks siiski jälle välja. Kui meil on aga külalised, siis Vareenik end ei näita, olgu või kanafilee hõbekandikul.
Nii ei jäägi meil muud üle, kui proovida mõni urupilt klõpsata ja vahel jälle näidata, et meil on üks armas koduotsija Vareenik. Endine tänavakass Narvast.
Ta on u 3-4 aastat vana, kastreeritud, kiibistatud ja vaktsineeritud. Varakevadeks on planeeritud narkoosi all hammaste puhastus.
Inimesega on ta sõbralik ja ka väga vahva mängija, kui on selgeks saanud, et mureks ja hirmuks pole põhjust.


Kontakt: info@kassijaam.eu