Monthly Archives: July 2018

Kassipoisid Spette ja Tille

Tille on broneeritud

„… kui jaamakorraldaja kliinikusse astus, siis olid kassipojad juba ootamas.“ Täna tutvustame teile peatselt kodu otsima hakkavat kaht toredat kahekuust kassipoissi Mustamäelt, mille nimest tükk (või rohkem) on ka mõlema kasukasse jõudnud 🙂 Elasid nad ühe loomakliiniku läheduses, kuni üks veterinaartudeng nad sealt toidukarpide vahelt üles noppis ning kliinikusse ravile toimetas.

Musta kasukaga poiss on Spette. Tema on julge, seltskondlik, igati hakkaja ja käivitab kiiresti oma mõnusa nurrupõrina. Igal nautlemishetkel keerab ta kõhu üles ning iga mänguasja peale käivad kiiresti käpad. Spette on ka parajalt pontsakas kassipoeg, temast kasvab kindlasti ikka mitu-mitu kilogrammi kaunist kassi.
Mustvalge kasukaga poiss on Tille. Tema vajab natuke aega ning harjumist, enne paikäte nautima hakkamist. Kuna ta tervislik seisund oli leidmise hetkel kõvasti halvem, võib olla see seotud ka kehva enesetundega, kuna iga päevaga muutub ta elavamaks ning uudishimulikumaks. Kolmandal ravipäeval ronis ta juba ise inimesele sülle ning sisimas meil on tunne, et temast kasvab üks üle kõige inimesi armastav kass.


Kontakt: info@kassijaam.eu

Käksu vajab kiusamisvaba kodu

Käksu on leidnud kodu

 

Sõna saab märtsis 2018 sündinud Käksu:
“Kui te küsite, kuidas ma elan, siis ma vastan, et diivani all. Ja vahel ka diivani peal.
Mulle mu elu hoiukodus väga meeldib. Näitan seda välja vastu oma hoiuinimese jalgu nühkides ja kõva nurruga. See, et ma kunagi pahur ja mossis olin, unustage ära. Ma ise olen juba unustanud.
Aga diivani all elan sellepärast, et üks minu kuuest karvasest sõbrast ei taha minuga sõber olla. Kui ta mind näeb, siis ta tuleb mulle kallale. Ma unustan selle küll kümne minuti pärast ära ja julgen jälle välja tulla, aga mulle üldse ei meeldi, et ma talle ei meeldi. Õnneks ta magab palju rohkem kui mina, aga ikkagi võtab ohkama.
Inimene ütles, et peagi pärast on mul kliinikus käidud, kus mind kurriliseeritakse.
Kui te ei tea, mis see tähendab, siis küsige inimeselt, mina ka ei tea, liiga keeruline sõna oli. Vist midagi sellist, et ma ise kogemata kunagi uusi väikeseid käksusid siia maailma ei tooks.
Tahaksin väga leida kiusamisvaba kodu!
Mulle saab kirjutada siia: info@kassijaam.eu ja minust kirjutatakse ka veebipäevikus “

Käksu on vaktsineeritud ja kiibistatud.

Juuniori lugu

Tegelikult me selle kassi lugu ei tea… Teame, et ühel päeval enne jaanipühi oli ta Kadriorus ehitusplatsil. Keegi teadis kedagi, kes nägi kedagi, kes ütles, et kass visati autost välja.
Kiipi Juunioril ei ole, aga kodu on tal ilmselt kunagi olnud, sest kassipoiss on väga sõbralik ja usaldav. Õues päästmist oodates sai ta peksa kohalikult kõutsilt ja torgata siililt. Puugid haakisid külge, kõht läks tühjaks ja kuuse all oli külm magada.
Õnneks leidus märkajaid-muretsejaid ja imelikke keerdkäike pidi jõudis abipalve meieni.
Juunior saabus Kassijaama ja keris end kerra, magama. Lülitus kõigest täiesti välja, sest ta oli väga väsinud. Väsinud kodu kaotusest, tänavaelust, valvel olekust, hirmust.
Kui Juunior oli end välja maganud, selgus, et ta on väga tore kass!
Miks temast Juunior sai? Sellepärast, et ta on Sassik juunior 🙂
Vanust on umbes seitse kuud (kes teab, äkki sündis ta lausa uusaastaööl). Peale parasiiditõrje pole me saanud temaga veel palju ette võtta, aga teeme ta korda ja siis saab üks kodu omale tõeliselt vahva kassi!