Carla

Carla lugu:
Elas kord Jakobsoni tänaval üks kass. Ükskord oli tal vist kodu ja inimene, vist sealsamas Jakobsoni tänava vanas majas, mis ühel päeval inimestest tühjaks jäi. Mahajäetud triibuline kass ei osanud kuhugi minna ja ta leidis peavarju vana maja keldris ning maja lähedal põõsastes.
Umbes kolm aastat tagasi sai põõsakass kolm poega. Justkui abi otsides tassis ta oma lapsed kõrvaltänavasse ühe maja muruplatsile. Ja abi ta sai. Samas majas elas loomasõpradest vanapaar, kes korjas kassipojad üles ja leidis neile kodud. Põõsakassi lasid nad ära steriliseerida. Kuna arglikku tänavakassi keegi omale võtta ei saanud, läks ta oma vanasse kodukohta tagasi. Vähemalt kõht ei olnud enam tühi, sest samad toredad inimesed viisid talle süüa. Triibik näitas oma tänulikkust peaga puksides, kuid oli ettevaatlik ja võõraid ei usaldanud. Samas põõsastes koguneb igasugust kahtlast rahvast, ettevaatlikkus oli mõistlik. Nii möödus kolm aastat.
Mõni nädal tagasi võttis Kassijaamaga ühendust triibikut märganud koeraga jalutaja. Põõsakass ei kartnud teda ja sai omale veel ühe toitja ja hoolija juurde. Kui triibiku sõbrad juhuslikult vana maja juures kokku said, jõudis põõsakassi senine elukäik ka meieni.
Kuna mitu aastat triibikule varju pakkunud maja lammutatakse peagi maha, oli viimane aeg kiisu tänavalt ära tuua. Toitjate abiga sai ta tänaval turjarohu ja peale edukat püügiaktsiooni kolis triibik jaama.
Nüüd käisime juba kliinikus ja teame, kuidas kiisu tervis on. Nagu paljudel teistel tänavakassidel, on tal hambad halvas seisus ja peale eelseisvat hambaeemaldamist jääb alles vaid neli kihva. Aga muud häda ei ole ja juba on tal pass käpas ja vaktsiin turjas. Laseme tal nüüd jaamaeluga harjuda ja õpime teda tundma. Isu on hea, liivakasti kasutamine selge. Suur hirm on praegu tema silmades, aga küll see kaob. Armas Carla saab rõõmuga nautida oma uut elu. Kodu oodates.Uus info: Carla nurrub, kui teda paitada ja puksib paikäele vastu!
Kontakt: info@kassijaam.eu