Hermani kodu Värska metsade vahel andis meile teada, et tal läheb talukassina väga hästi:

naudib maakassi elu rõõmusid – ronib puude otsa, tormab mööda aeda ringi nagu pöörane, püüab (ja isegi sööb!) usinasti hiiri ja mutte ning peesitab mõnusalt jahedal liival (talle päikse käes peesitamine eriti ei istu). Ja muidugi, niipea kui keegi maha istub, tuleb sülle ja pai nur(r)uma.