Kodupeatusesse tahab jõuda väike Diana, kes sündis Vääna-Jõesuu suvilarajoonis koduta kassi pojana. Head inimesed püüdsid Diana, tema kaks õde ja ema kinni ning toimetasid Kassijaama hoole alla.
Diana paistab silma nii oma erilise kasukamustri kui kepsaka oleku poolest. Diana oli õues kõige ettevaatlikum ja lasi oma kinninabimisega oodata, aga praeguseks on temast saanud aktiivne ja mängulustlik sehkendaja, kes tormab esimesena nii toidukausi kui mänguasjade juurde. Mõnikord aga tardub ta imekauni modellina kohmaka graatsiaga istuma ja pilgutab sulle aegluubis mõlemat silma korraga. Et siis hetke pärast edasi kimada või hoopis õeraasu kaissu pugeda.
Nurruda Diana veel ei oska, aga küll õed-triibikud selle varsti selgeks õpetavad.
Diana on saanud ussirohtu, muud protseduurid on veel ees ootamas. Arvame, et tema sünniaeg võib olla 10.juuni paiku.
Kontakt: info@kassijaam.eu
Monthly Archives: August 2014
Carla
Carla lugu:
Elas kord Jakobsoni tänaval üks kass. Ükskord oli tal vist kodu ja inimene, vist sealsamas Jakobsoni tänava vanas majas, mis ühel päeval inimestest tühjaks jäi. Mahajäetud triibuline kass ei os…anud kuhugi minna ja ta leidis peavarju vana maja keldris ning maja lähedal põõsastes.
Umbes kolm aastat tagasi sai põõsakass kolm poega. Justkui abi otsides tassis ta oma lapsed kõrvaltänavasse ühe maja muruplatsile. Ja abi ta sai. Samas majas elas loomasõpradest vanapaar, kes korjas kassipojad üles ja leidis neile kodud. Põõsakassi lasid nad ära steriliseerida. Kuna arglikku tänavakassi keegi omale võtta ei saanud, läks ta oma vanasse kodukohta tagasi. Vähemalt kõht ei olnud enam tühi, sest samad toredad inimesed viisid talle süüa. Triibik näitas oma tänulikkust peaga puksides, kuid oli ettevaatlik ja võõraid ei usaldanud. Samas põõsastes koguneb igasugust kahtlast rahvast, ettevaatlikkus oli mõistlik. Nii möödus kolm aastat.Mõni nädal tagasi võttis Kassijaamaga ühendust triibikut märganud koeraga jalutaja. Põõsakass ei kartnud teda ja sai omale veel ühe toitja ja hoolija juurde. Kui triibiku sõbrad juhuslikult vana maja juures kokku said, jõudis põõsakassi senine elukäik ka meieni.
Kuna mitu aastat triibikule varju pakkunud maja lammutatakse peagi maha, oli viimane aeg kiisu tänavalt ära tuua. Toitjate abiga sai ta tänaval turjarohu ja peale edukat püügiaktsiooni kolis triibik jaama.
Nüüd käisime juba kliinikus ja teame, kuidas kiisu tervis on. Nagu paljudel teistel tänavakassidel, on tal hambad halvas seisus ja peale eelseisvat hambaeemaldamist jääb alles vaid neli kihva. Aga muud häda ei ole ja juba on tal pass käpas ja vaktsiin turjas. Laseme tal nüüd jaamaeluga harjuda ja õpime teda tundma. Isu on hea, liivakasti kasutamine selge. Suur hirm on praegu tema silmades, aga küll see kaob. Armas Carla saab rõõmuga nautida oma uut elu. Kodu oodates.Uus info: Carla nurrub, kui teda paitada ja puksib paikäele vastu!
Elas kord Jakobsoni tänaval üks kass. Ükskord oli tal vist kodu ja inimene, vist sealsamas Jakobsoni tänava vanas majas, mis ühel päeval inimestest tühjaks jäi. Mahajäetud triibuline kass ei os…anud kuhugi minna ja ta leidis peavarju vana maja keldris ning maja lähedal põõsastes.
Umbes kolm aastat tagasi sai põõsakass kolm poega. Justkui abi otsides tassis ta oma lapsed kõrvaltänavasse ühe maja muruplatsile. Ja abi ta sai. Samas majas elas loomasõpradest vanapaar, kes korjas kassipojad üles ja leidis neile kodud. Põõsakassi lasid nad ära steriliseerida. Kuna arglikku tänavakassi keegi omale võtta ei saanud, läks ta oma vanasse kodukohta tagasi. Vähemalt kõht ei olnud enam tühi, sest samad toredad inimesed viisid talle süüa. Triibik näitas oma tänulikkust peaga puksides, kuid oli ettevaatlik ja võõraid ei usaldanud. Samas põõsastes koguneb igasugust kahtlast rahvast, ettevaatlikkus oli mõistlik. Nii möödus kolm aastat.Mõni nädal tagasi võttis Kassijaamaga ühendust triibikut märganud koeraga jalutaja. Põõsakass ei kartnud teda ja sai omale veel ühe toitja ja hoolija juurde. Kui triibiku sõbrad juhuslikult vana maja juures kokku said, jõudis põõsakassi senine elukäik ka meieni.
Kuna mitu aastat triibikule varju pakkunud maja lammutatakse peagi maha, oli viimane aeg kiisu tänavalt ära tuua. Toitjate abiga sai ta tänaval turjarohu ja peale edukat püügiaktsiooni kolis triibik jaama.
Nüüd käisime juba kliinikus ja teame, kuidas kiisu tervis on. Nagu paljudel teistel tänavakassidel, on tal hambad halvas seisus ja peale eelseisvat hambaeemaldamist jääb alles vaid neli kihva. Aga muud häda ei ole ja juba on tal pass käpas ja vaktsiin turjas. Laseme tal nüüd jaamaeluga harjuda ja õpime teda tundma. Isu on hea, liivakasti kasutamine selge. Suur hirm on praegu tema silmades, aga küll see kaob. Armas Carla saab rõõmuga nautida oma uut elu. Kodu oodates.Uus info: Carla nurrub, kui teda paitada ja puksib paikäele vastu!
Kontakt: info@kassijaam.eu
Hermani kodu-uudised
Hermani kodu Värska metsade vahel andis meile teada, et tal läheb talukassina väga hästi:
naudib maakassi elu rõõmusid – ronib puude otsa, tormab mööda aeda ringi nagu pöörane, püüab (ja isegi sööb!) usinasti hiiri ja mutte ning peesitab mõnusalt jahedal liival (talle päikse käes peesitamine eriti ei istu). Ja muidugi, niipea kui keegi maha istub, tuleb sülle ja pai nur(r)uma.
