Category Archives: Sassik

Kassihärra Sassik

Sassik on 2011 aasta lõpus tänaval sündinud ja üles korjatud heatahtlike inimeste poolt. Seni elas ta ühes korteris koos paljude teiste kassidega, liiga paljudega.
Abipalve aidata talle kodu leida jõudis meieni ja nii ongi meil üks mustvalge jaamakass juures. Eelmises hoiukohas ei jätkunud talle piisavalt ei tähelepanu ega vajalikku tervisekontrolli. Selgus, et Sassiku hambad ei ole kõige paremas korras ilmselt mõne titeeas põetud viiruse tagajärjel. Nii saatsime Sassiku kliinikusse hambaravi tegema. Päris mitu hammast on tal nüüd vähem, aga see ei sega kuidagi tema elus hakkamasaamist, hoopis palju paremaks läheb.
Sassik on suurt kasvu, rahulik ja soliidne tegelane. Tõelist härrasmehelikkust lisavad talle uhked vurrud, viisakas ülikond ja ülimalt tark pilk. Tavaliselt istub ta sirgelt aknalaual ja jälgib kuninglikult jaamas toimuvat. Teised kassid teda ei häiri. Uute inimestega kohaneb tasapisi. Laseb end paitada, vahel natuke altkulmu kahtlustades. Sassiku härrasmehelik vaoshoitus haihtub sekundipealt, kui jagatakse konservi. Siis saab temast ümber inimese jalgade tiirlev ja ärevusest piiksuv kass.
Sassik on vaktsineeritud, kastreeritud ja kiibistatud.
Kontakt: info@kassijaam.eu

Laupäev jaamas läbi fotograafi objektiivi

Üks tavaline laupäev jaamas. Kassid hängivad niisama ja jälgivad silmanurgast koristades ringi askeldavat jaamaülemat – varsti peaks juba konservi saama. Kui kaua võib sellega ometi viivitada! Ruuben ja Käpik üritavad jaamaülemat füüsiliselt mõjutada, tiirutades ümber tema jalgade ja takistades niimoodi efektiivselt koristustööd.

Järsku juhtub aga midagi ebatavapärast – jaama siseneb kassidele senitundmatu isik, kes peale mõnigat vestlust jaamaülemaga hakkab neile lähenemiskatseid tegema. Külaline sihib jaamakasse enda käes oleva aparaadiga, tehes tähelepanu äratavaid häälitsusi, jaamaülem samal ajal tema selja taga kõriseva hiirekesega vehkimas. See on fotograaf, kes otsustas osa oma laupäevast veeta meie juures.

Kassid kaotavad hoobilt igasuguse julguse ja kaovad igaüks enda peidikusse. Fotograaf on aga kangekaelne ja üritab igaühega neist suhelda ning poseerima meelitada. Triinu on külalise julgusest täiesti pahviks löödud ja istub tükk aega kivikujuna oma pesas, enne kui tal oma vampiirihambakesed paljastab ja käpaga vehkima asub. Sassik aga vaatleb fotograafi jõupingutusi külma üleolevusega. Kõige koostööaltimaks osutub Ruuben, kes peale mängusessiooni põrandal lebades armulikult poseerib.

Aega võttis, aga iga kass avas ennast natuke ja sai pildile.

Aitäh, Andrea Forlani!