Category Archives: Fiksu

Käksu, Mäksu ja Fiksu otsivad kodu

Kodu otsivad Käksu ja Fiksu

Mäksu on broneeritud

Loomasõbrad teavad, et kevadel ja suvel avatakse “kassipoegade kaubamaja”.
Riiulid on kaupa täis – ilusad, pehmed ja karvased väikesed elusad hinged, kes ootavad, et keegi just neid valiks ja poest koju viiks. Saadaval on kõiki suuruseid ja värve. Mõni ostetakse kohe ära, mõni hoopis tagastatakse ja on ka neid, kes jäävadki ootama…
Ega me teagi, mis saab kõikidest kõigist neid kleitidest ja kingadest, mille hooaeg saab läbi ja ära ei osteta.
Kassipoegadest teame, et nad kasvavad suurteks, aga kodu leida on neile siis veel raskem. Sest sedasorti kaupa on ju alati rohkem kui ostjaid, eriti neid vastutustundlikke ja hoolivaid.
Kelmiküla Kassijaam on nagu väike keldripood – palju ei mahuta ja valik on väike, aga müüjad teevad oma tööd südamega ja kui kasvõi üks pesakond saab tänavaelust päästetud, on rõõmu palju.
Täna tutvustamegi teile riiulitäit triibikuid. Enne, kui nad meie hoiukodusse jõudsid, elasid nad koos emaga ühes Kassisaba asumi kuuris ja mängisid seal päevade kaupa peitust. Seda eelkõige jaamakorraldajaga, kes ootas kannatlikult kuni tühi kõht ka viimase kassilapse püüdmispuuri meelitas.
Nende sünnipäeva võiks tähistada näiteks esimesel märtsil.
Kõigepealt said tänavalt ära Tiksu ja Fiksu, kellest Tiksu on juba õnnelikult kodu leidnud Soomes, saades uueks nimeks Mishka.
Fiksu pidi oma õe Käksu ja vend Mäksuga kohtumist ootama üle kahe nädala ja kohe üksteisele kaela ei langetud, aga nüüd on triibikutrio jälle väga rõõmsalt koos. Kolmiku omavaheliseks kokkuleppeks on praegu “susin on meie salarelv!”
Fiksu on hallikirju kassitüdruk. Süles hakkab nurruma, kõige rohkem tahab mängida suleridvaga, aga tema on nende kõigi esisusiseja. Ei küünista, ei hammusta ja on väga nunnu.
Mäksu on heledam pruuntriibik. Kuigi ta kuuris mängis raskesti kättesaadavat, paistab ta tegelikult olevat ninamees. Kohanes väga kiiresti ja hakkas kohe mängima ning end koduselt tundma, aga inimest peab siiski väga kahtlaseks tegelaseks. Susin siin ja susin seal. Väga asjalik armas kraade.
Käksu, tumeda triibuga tüdruk on veel mõistatus. Vennast ligi pool kilo pisem, kardab kõike ja kõiki, välja arvatud siis, kui süüa antakse. Veel ei mängi. Ta on nagu väike pahur siilike ja sellepärast kohe eriti võluv. Süles tõmbab end kerra ja vaatab otsa pilguga – kus on mu emme ja kes sina oled. Samuti aitab susin julgem olla.
Triibikute ema Tähni on samuti Kassijaama hoole all. Kuna tema on sõbralikkuse kehastus, siis usume, et head geenid ja kodukassikursus hoiukodus teevad ajapikku oma töö. Veel parem on kassipoegadel muidugi kasvada päriskodus ja sellepärast meie triibikute riiul nüüd huvilisi ootabki.
Kõik kassipojad on saanud esmase vaktsiini, parasiiditõrje ja kiibi.
Kui oled ammu triibikut igatsenud ja soovid lisada mõne neist oma ostukorvi, palun kirjuta meile info@kassijaam.eu

Rohkem pilte ja lugusid kuuritriibikutest leiab hoiukodu blogist.

Kassisaba kuuritriibikud

Kassisaba päeval leidsid jaamakorraldajad ühest kuurist väikesed mängivad kassipojad, kes kohe peitu pugesid. Sealt algaski üks pikk peitusemäng. Kõigepealt püüdsime kinni tüdruk-halltriibu ja poiss-pruuntriibu, kes said nimeks Fiksu ja Tiksu. Nemad läksid koos püüdmispuuri ja elavad Kassijaama hoiukodus. Sündinud on nad märtsis ja alles kohanevad oma uue eluga, susisedes ja süleseanssidega.

Teadsime, et veel on kaks triibikut, kes aga üldse ei tahtnud end näidata. Lõpuks püüdsime kinni hoopis sõbraliku tähnilise kassiema, kes sai nimeks Tähni ja on praeguseks juba ka steriliseeritud ning kiibistatud.

Ka teised kaks triibikut saime kätte ja nemadki hakkavad kodu otsima nagu ka ema Tähni.

Tiksu leidis kodu.